Louis Daguerre

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Jean-Baptiste Sabatier-Blot. Louis Daguerre'i portree. Dagerrotüüpia, 1844

Louis-Jacques-Mandé Daguerre (18. november 178710. juuli 1851) oli prantsuse kunstnik ja keemik, kes sai tuntuks dagerrotüüpia kui esimese praktikas kasutuskõlbliku fotografeerimisviisi leiutamisega.

Noorusaeg[muuda | muuda lähteteksti]

Louis-Jacques-Mandé Daguerre sündis Cormeilles-en-Parisis Val-d'Oise'is Prantsusmaal. Ta hakkas tööle kui arhitekti õpipoisina ning juba 16. eluaastaks oli ta Pariisi teatri lavakujundaja assistent. Ta oli eriti leidlik valguse suunamise ja -efektidega ning abistas veel teisigi teatreid Pariisis.[viide?]

Ta lõi "muljetavaldavate illusioonide teatri", mille ta nimetas Dioramaks. See oli näitus suurtest piltidest, mis olid tehtud kuulsates kohtades koos muutuvate valgusefektidega.[viide?]

Dagerrotüüpia avastamine[muuda | muuda lähteteksti]

Daguerre kasutas maalimisel abivahendina tavaliselt camera obscura't. 1826. aastal tutvus ta Nicéphore Niépce'i tööga, keda peetakse esimese jääva foto loojaks. 4. jaanuaril 1829 ühendasid nad jõud.[viide?]

Nende koostöö jäi lühikeseks, kuna Niépce suri 1833. aastal. Daguerre jätkas eksperimenteerimist üksi ning tegi oma suuravastuse täiesti kogemata. 1835. aastal pani ta ilmutatud plaadi oma keemiakappi ning mõni päev hiljem märkas ta üllatusega, et varjatud kujutis oli ilmunud. Daguerre järeldas, et see sai juhtuda katkisest kraadiklaasist eritunud elavhõbedaaurude mõjul. See avastus oli väga tähtis, kuna nüüd oli võimalik pilte ilmutada kaheksa tunni asemel vaid poole tunniga.[viide?]

Kuigi ta teadis nüüd, kuidas neid pilte teha, siis alles 1837 oli ta võimeline neid parandama. Uue protsessi nimeks sai dagerrotüüpia.[viide?]

Dagerrotüüpia maailmale[muuda | muuda lähteteksti]

Daguerre hakkas oma leiutisele otsima sponsoreid, kuid keegi ei olnud eriti huvitatud. Ta pöördus Prantsuse Teaduste Akadeemia sekretäri Francois Arago poole, kes nägi leiutises potentsiaali kunsti ja teaduse arenguks ning teatas sellest leiutisest akadeemia töökoosolekul juba 7. jaanuaril 1839. Arago pakkus, et Prantsuse riik ostab leiutise ja kingib selle õigused kogu maailmale; Daguerre’ile määrati eluaegne pension.[viide?]

Avastus avalikustati laiemalt 19. augustil 1839, kui Prantsuse valitsus ostiski endale dagerrotüüpia õigused, teadmata, et Daguerre oli patenteerinud protsessi Inglismaal ja Walesis 14. augustil – ainult viis päeva varem.[viide?]

Surm[muuda | muuda lähteteksti]

10. juulil 1851 suri Daguerre oma kodus Bry-sur-Marne'is (12 km kaugusel Pariisist) südamerabanduse tagajärjel. Sinna on ta ka maetud.[viide?]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Allikad[muuda | muuda lähteteksti]