Mine sisu juurde

Loomaaed

Allikas: Vikipeedia
"zoopark" suunab siia. Radarisüsteemi kohta vaata artiklit Zoopark (relv). Ansambli kohta vaata artiklit Zoopark (ansambel).
Maailma ühe suurima, San Diego loomaaia sissepääs Ameerika Ühendriikides California osariigis (juuli 2007)
Tallinna Loomaaed, polaarium

Loomaaed (termin "zoopark" pole soovitatav[1]) on asutus, kus loomi hoitakse piiratud alal, et neid külastajatele näidata, ja kus neid võidakse kasvatada ka paljundamiseks.

Lühendit "zoo" kasutas esimest korda loomaaed London Zoological Gardens, mis avati teadusuuringuteks 1828. aastal ja avalikeks külastusteks 1847. aastal.[2]

Terminite päritolu

[muuda | muuda lähteteksti]

1828. aastal avatud Londoni loomaaed nimetas ennast esialgu sõnaga menagerie, mis tähendab loomaaia-rändtsirkust või loomade kogumikku, või zoological garden 'zooloogiaaed', mis on lühend nimest "Gardens and Menagerie of the Zoological Society of London".[3] Lühendit zoo kasutati Suurbritannias esimest korda trükis 1847. aasta paiku Cliftoni loomaaia kohta. Samas läks veel 20 aastat enne, kui see sõna sai tuntuks tänu muusikaliartisti Alfred Vance'i esitatud laulule "Walking in the Zoo" ("Jalutades loomaaias"). Terminit zoological park kasutati suuremate rajatiste kohta Washingtonis (avati aastal 1891) ja Bronxis New Yorgis (avati aastal 1899).[4]

20. sajandi lõpus mõeldi loomaaia kohta välja uued sõnad: conservation park ('looduskaitsepark') ja biopark. Uue nime kasutuselevõtt oli strateegia, mida kasutas mõni loomaaiaprofessionaal, et distantseerida oma asutused stereotüüpsest ja tänapäeval palju kritiseeritavast 19. sajandi loomaaiakontseptsioonist.[5] Terminit biopark hakkas kasutama Washingtonis asuv riiklik loomaaed 1980. aastate lõpus.[6] 1993. aastal võttis New Yorgi Zooloogiaselts oma uueks nimeks Wildlife Conservation Society ('eluslooduse kaitse selts') ja hakkas kasutama oma hallatavate loomaaedade kohta sõna wildlife conservation parks ('eluslooduse kaitsepargid').[7]

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Vanaaeg

[muuda | muuda lähteteksti]

Loomaaia eelkäija on loomaaia-rändtsirkus (menagerie). Kõige vanem teadaolev loomade kollektsioon avastati väljakaevamiste käigus Egiptusest Hierakonpolise linnast 2009. aastal. Kogu pärines umbes 3500 aastat eKr tegutsenud rändtsirkusest ning sinna kuulusid jõehobud, kongonid, elevandid, paavianid ja metskassid.[8]

Hiina keisrinnal Tankil oli 2. sajandil eKr "hirvemaja" ning kuningas Wen Wang pidas 1500 aakri suurust loomaaeda, mida kutsuti nimega Ling-Yu ehk 'Tarkuse Aed'. Tuntud loomade kogujad olid ka kuningas Saalomon, kuningad Semiramis ja Assurbanipal ning Assüüria valitsejad ja Babüloni valitseja Nebukadnetsar II.[9] 4. sajandil eKr eksisteerisid loomaaiad juba enamikus Kreeka linnades; Aleksander Suur oli saatnud sõjaretkedel leitud loomi Kreekasse. Rooma imperaatorid pidasid loomade erakollektsioone uuringute või areenide jaoks.[9] 19. sajandi ajaloolane William Edward Hartpole Lecky on kirjutanud Rooma mängudest, mida peeti esimest korda aastal 366 eKr.

Keskaja Inglismaa

[muuda | muuda lähteteksti]

Inglismaa kuningas Henry I hoidis loomakollektsiooni oma palees Woodstockis. Oletatavalt leidus seal ka lõvisid, leoparde ja kaameleid.[10] Keskaja Inglismaa kõige suurem kollektsioon, mille asutas 1204. aastal kuningas John I, oli Londonis Toweris. Henry III sai 1235. aastal Saksa-Rooma keisri Friedrich II käest pulmakingiks kolm leopardi. 1264. aastal viidi loomad Toweri läänepoolse peasissekäigu juures asuvasse Bulwarki, mis sai uueks nimeks Lion Tower ('lõvitorn'). See avati avalikkusele Elizabeth I valitsusajal 16. sajandil.[11] 18. sajandi ajal oli külastamise hind kolm ja pool penni või siis lõvisöödaks toodud koer või kass.[10] Kui avati Londoni loomaaed, asustati loomad sinna ümber.

Uusaeg

[muuda | muuda lähteteksti]
Ninasarvik – Philip Galle'i 1584. aasta graveering

Maailma vanim tänini tegutsev loomaaed on Tiergarten Schönbrunn Viinis Austrias. Selle ehitas 1752. aastal Adrian van Stekhoven Saksa-Rooma keisri Franz I käsul. See asutati kui keiserlik loomaaed ja Schönbrunni lossi osa. Loomaaed oli esialgu mõeldud lahutama vaid keiserliku perekonna ja õukonna meelt, kuid 1765. aastal avati see ka avalikkusele.

1775. aastal avati Madridi loomaaed, 1795. aastal Pariisi loomaaed Jardin des Plantes, mille asutas Jacques-Henri Bernardin de Saint-Pierre peamiselt teaduslike uuringute ja hariduse jaoks. Loomad toodi sinna Versailles' kuninglikust rändtsirkusest. Esimene loomaaed Venemaal rajati Kaasanisse, selle asutas 1806. aastal Kaasani ülikooli professor Karl Fuchs. Londoni Zooloogiaselts, millele oli 1826. aastal aluse pannud Stamford Raffles, rajas 1828. aastal Regenti parki Londoni loomaaia, võttes sealjuures eeskujuks Pariisi loomaaia. See avati tavakülastajatele 1847. aastal.[9] Esimene loomaaed Austraalias oli Melbourne'i loomaaed, mis avati 1860. aastal. Samal aastal avati ka Central Parki loomaaed New Yorgis, mis oli esimene avalik loomaaed Ameerika Ühendriikides. 1859. aastal asutas ka Philadelphia Zooloogiaselts loomaaia, aga selle avamine lükkus Ameerika Ühendriikide kodusõja tõttu edasi 1874. aastale.

Versailles' rändtsirkus Louis XIV valitsusajal 17. sajandil

1907. aastal asutas Saksamaa ettevõtja Carl Hagenbeck Hamburgi Tierpark Hagenbecki loomaaia. Seda tuntakse kui esimest loomaaeda, kus kasutati puuride asemel avatud aedikuid, mida ümbritsesid vallikraavid.[12]

Kui ökoloogia tõusis 1970. aastatel avalikkuse huviorbiiti, hakkas mõni loomaaed kaaluma võimalust võtta looduskaitse oma keskseks eesmärgiks. Seda diskussiooni juhtisid Gerald Durrell Jersey loomaaiast, George Rabb Brookfieldi loomaaiast ja William Conway Bronxi loomaaiast. Sealt alates said loomaaia professionaalid üha rohkem teadlikuks vajadusest osaleda looduskaitseprogrammides ning peagi teatas American Zoo Association, et looduskaitse on nende prioriteet.[13] Et rõhutada looduskaitseprobleeme, loobusid paljud suuremad loomaaiad loomatrikkide näitamisest. Näiteks lõpetas Detroiti loomaaed 1969. aastal oma elevandietenduse ja 1983. aastal šimpanside etenduse näitamise, tunnistades ühtlasi, et treenijad oli tõenäoliselt loomi väärkohelnud, et neid soovitud moel tegutsema saada.[14]

Inimeksponaadid

[muuda | muuda lähteteksti]
Giid metsikute inimeste ekspeditsioonist

Mõnikord pandi koos loomadega puuri ka inimesi – oletatavasti selleks, et illustreerida erinevusi eurooplaste ja mitteeurooplaste vahel.

Septembris 1906 sai New Yorgi Bronxi loomaaia juhataja William Hornaday kokkuleppel New Yorgi Zooloogiaseltsi esimehega oma loomaaeda Kongo pügmee Ota Benga, kes pandi esialgu ühte puuri šimpansidega, hiljem orangutan Dohongi ja papagoiga. Väljapanek pidi illustreerima puuduvat lüli orangutani ja valge inimese vahel. See vallandas protesti linna vaimulikelt, kuid külastajad olevat tungelnud lausa parvedena, et seda näha.[15][16]

Inimesi näidati puurides ka 1931. aasta Pariisi koloniaalnäitusel ja isegi veel 1958. aastal "Kongo küla" väljapaneku hulgas Expo 58 ajal Brüsselis.[17]

Kirjeldus ja tüübid

[muuda | muuda lähteteksti]

Loomaaialoomad elavad enamasti suletud aladel, kus püütakse nii nende endi kui ka külastajate huvides jäljendada asukate looduslikke elupaiku.

Loomaaias võivad olla spetsiaalsed hooned öise eluviisiga loomade jaoks. Neis on päeval nõrk või punane valgus, et loomad oleksid külastamisajal ärkvel, ja öösel eredam valgus, et loomad magaksid.

Ekstreemsetes tingimustes elavate loomade, näiteks pingviinide jaoks luuakse loomaaias spetsiaalsed kliimatingimused.

Ka lindudele, putukatele, roomajatele, kaladele ja teistele veeloomadele on ette nähtud spetsiaalsed eluruumid.

Mõnes loomaaias pakutakse ka n-ö läbikõndimise ekspositsioone, mille puhul saavad külastajad siseneda mitteohtlike loomade, näiteks leemurite, marmosettide, lindude ja kilpkonnade elualadele. Külastajatel palutakse seal käia mööda radu ning hoiduda näitamast või söömast toitu, mida loomad võivad tahta.

Loomapargid ehk vabaalaloomaaiad

[muuda | muuda lähteteksti]

Osa loomaaedu kasutab puuride asemel avaramaid väliaedu, piirates loomade liikumist kraavide ja taradega. Safariparkides on külastajail võimalik sõita autoga läbi aedade, kus loomi hoitakse, et loomi lähedalt jälgida. Vanim seda liiki loomaaed on Inglismaal Bedfordshire'is Whipsnade Park, mille Londoni Zooloogiaselts avas 1931. aastal. Selle territoorium on 2,4 km² (600 aakrit). USA-s San Diego lähedal San Pasquali orus on San Diego Zooloogiaselts 1970. aastate algusest arendanud San Diego Safariparki, mis võtab enda alla 7 km² territooriumi. Põhja-Carolina osariigivalitsus toetab kahte loomaparki, üks neist on 8,1-ruutkilomeetrine Põhja-Carolina loomaaed Asheboros. Melbourne'is Austraalias asuva 2-ruutkilomeetrise Werribee vabaalaloomaaia väljapanekusse kuuluvad savanniloomad.

Akvaariumid

[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene avalik akvaarium avati Londoni loomaaias 1853. aastal. Selle järel avati mitmeid akvaariume Mandri-Euroopas (Pariisis 1859. aastal, Hamburgis 1864, Berliinis 1869) ja USA-s (Bostonis 1859, Washingtonis 1873, San Franciscos 1873, New Yorgis 1896). 2005. aastal avati Atlantas Georgia osariigis mittetulunduslik Georgia Akvaarium, kus kokku enam kui 30 miljonis liitris mere- ja magevees elab rohkem kui 100 000 looma 500 liigist. Akvaariumi asukate hulka kuuluvad vaalhaid ja valgevaalad.

Teeäärsed loomaaiad

[muuda | muuda lähteteksti]

Teeäärseid loomaaedu kohtab kõikjal Põhja-Ameerikas, eriti kõrvalisemates paikades. Need on väikesed loomaaiad, mille tegevust seadus ei reguleeri. Sageli on need rajatud eesmärgiga paeluda mõne muu asutuse, näiteks tankla külastajaid. Loomadele võib olla selgeks õpetatud mõni trikk, mida nad esitavad, ning külastajad pääsevad neile lähemale kui suurtes loomaaedades.[18] Kuna selliste loomaaedade tegevus on reguleerimata, on need kurikuulsad loomade hooletusejätmise[19] ja väärkohtlemise juhtumite poolest.[20]

Lasteloomaaiad

[muuda | muuda lähteteksti]

Lasteloomaaedadele iseloomuliku koosluse moodustavad kodustatud ja metsikute liikide esindajad, kes on piisavalt taltsad selleks, et neid võib puudutada ja toita. Et loomade tervis ei satuks ohtu, varustab loomaaed külastajaid ise toiduga, mida loomadele pakkuda, olles selleks üles seadnud automaadid või kioskid.

Loomade teemapargid

[muuda | muuda lähteteksti]

Loomade teemapark kujutab endast kombinatsiooni lõbustuspargist ja loomaaiast ning on loodud eeskätt meelelahutuslikel ja ärieesmärkidel. Mereimetajate pargid, nagu Sea World ja Marineland, on delfinaariumid, kus peetakse ka vaalasid. Seal leidub ka meelelahutuslikke atraktsioone. Loomade teemapark pakub rohkem meelelahutust ja lõbustusi kui klassikaline loomaaed, nagu näiteks lavasõusid, mägiraudteed või müütilisi olendeid. Mõni näide sellistest teemaparkidest on Busch Gardens Tampa Bay Tampas Florida osariigis ja Disney's Animal Kingdom Orlandos Florida osariigis USA-s, Flamingo Land North Yorkshire'is Inglismaal ning Six Flags Discovery Kingdom Vallejos California osariigis USA-s.

Loomade päritolu ja nende eest hoolitsemine

[muuda | muuda lähteteksti]

Kui loomad saabuvad loomaaeda, pannakse nad karantiini ja lastakse neil tasapisi aklimatiseeruda hoiutingimustega, mis püütakse luua sellised, et need meenutaksid võimalikult palju loomade looduslikku keskkonda. Näiteks võivad mõnda liiki pingviinid vajada jahutatud elupaika. Juhiseid, kuidas selliste loomade eest tuleb hoolt kanda, avaldatakse väljaandes International Zoo Yearbook.[21]

Looduskaitse ja teadustöö

[muuda | muuda lähteteksti]

Enamik tänapäeval Austraalias, Aasias, Euroopas ja Põhja-Ameerikas asuvaid loomaaedu on väitnud, et nad eksponeerivad metsikuid liike eeskätt selleks, et kaitsta ohustatud liike, samuti teaduslikel ja hariduslikel eesmärkidel ning alles seejärel külastajate meelelahutuseks.[22][23] Kriitikud on seda väidet vaidlustanud. Londoni Zooloogiaselts väidab oma põhikirjas, et seltsi eesmärk on "edendada zooloogiat ja loomafüsioloogiat ning tutvustada loomariigi uudseid ja põnevaid esindajaid". Ühing peab ülal kahte uurimisinstituuti: Nuffieldi Võrdleva Meditsiini Instituuti ja Wellcome'i Võrdleva Füsioloogia Instituuti. Philadelphia loomaaia Penrose'i uurimislaboratoorium USA-s keskendub võrdleva patoloogia uuringutele. Maailma Loomaaedade ja Akvaariumide Assotsiatsioon (WAZA) töötas oma esimese looduskaitsestrateegia välja 1993. aastal. 2004. aasta novembris võeti vastu uus strateegia, mis esitab 21. sajandi loomaaedade missiooni.[24]

Ohustatud liikide paljundamist koordineeritakse paljundusprogrammide koostöö kaudu, mis hõlmab andmebaase ja koordinaatoreid, kes hindavad üksikute loomade ja institutsioonide osatähtsust ülemaailmsest ja regionaalsest vaatenurgast. Samuti on kõikjal maailmas ohustatud liikide kaitseks loodud piirkondlikke programme.[25]

Loomakaitseorganisatsioon Inimesed Loomade Eetilise Kohtlemise Eest (PETA) ja loomaaedade vastane kampaaniarühm Vangistuses Peetavate Loomade Kaitse Selts (CAPS) vaidlevad vastu loomaaedade väitele, et nende peamine eesmärk on teha teadustööd ja toetada looduskaitset. Loomakaitseorganisatsioonid väidavad, et suurem osa loomaaedade uurimistööd on suunatud sellele, et leida uusi viise, kuidas loomi vangistuses paljundada ja hoida.[26] Oxfordi Loomaeetika Keskuse direktori Andrew Linzey sõnul annavad loomaaiad looduskaitsesse vaid tibatillukese panuse.[27]

Liigsed loomad

[muuda | muuda lähteteksti]

Iga looma kohta, kes loodusest püütakse, saab mitu isendit selle protsessi käigus surma. Seetõttu loomade paljunemist loomaaedades soodustataksegi. Eric Baratay ja Elisabeth Hardouin-Fugier Jean-Moulini Ülikoolist ütlevad, et üldine loomade "käive" aastate kaupa on üks viiendik kuni üks neljandik, näiteks sureb kolmveerand inimahvidest vangistuses esimese kahekümne kuu jooksul. Nad ütlevad, et suur suremus ongi väga laiaulatusliku impordi põhjus.[28]

Loomade vangistuses paljundamise varjukülg on see, et tuhanded neist satuvad igal aastal n-ö liigsete loomade nimekirja – nad müüakse tsirkustesse, loomakaupmeestele, lemmikloomapidajatele ja metsloomafarmidele. Ameerika ajaleht San Jose Mercury News korraldas kaks aastat väldanud uuringu, mis tõestas, et 19 361 imetajast, kes lahkusid Ameerika akrediteeritud loomaaedadest ajavahemikus 1992–1998, läksid 7420 (38%) edasimüüjatele, oksjonitele, jahifarmidesse, akrediteerimata loomaaedadesse, eraisikutele ja metsloomafarmidesse.[29]

Loomaaiad on reklaaminud liigseid loomi ajakirjas Animal Finders' Guide ('loomaleidja teejuht'), kuhu jahifarmide pidajad panevad kuulutusi müükide ja oksjonite kohta. Matthew Scully on kirjutanud, et paljud jahipidajad eelistavad küttida loomaaiast pärit loomi, sest neist saab ilusamad trofeed; loomaaialõvi lakk on näiteks puhtam kui metsiku lõvi oma. Ühel juhul tuli ilmsiks, et loomaaia omanik William Hampton oli ostnud loomi ja neid järjekindlalt tapnud, et müüa nende nahku ja päid trofeedeks.[30]

Hästisigivaid loomi võidakse tappa liha pärast. Nürnbergi loomaaia direktori asetäitja Helmut Mägdefrau on öelnud: "Kui me ei leia loomadele häid kodusid, siis tapame nad ja kasutame söödaks."[31] Teisi loomi võidakse müüa väiksematesse kehvemate tingimustega loomaaedadesse. PETA viitab šimpans Edithile, kes leiti betoonsüvendist teeäärses loomaaias Amarillo Wildlife Refuge Texases. Ta oli sündinud Saint Louise loomaaias Missouri osariigis USA-s, kuid müüdi maha kohe pärast kolmeaastaseks saamist. Ta rändas järgmise 37 aasta jooksul läbi veel viis asutust, kuni jõudis teeäärsesse loomaaeda.[32]

2008. aasta märtsis väideti, et sajad Berliini loomaaia 23 000 loomast on puudu. Sealhulgas väideti, et neid on tapetud ning mõni tiiger ja leopard on saadetud Hiinasse, kus neist valmistatakse ravimeid traditsioonilise Hiina meditsiini jaoks. Rohelise Erakonna poliitik Claudia Hämmerling ütles, et tal on tõendeid, et neli aasia mustkaru ja üks jõehobu viidi Berliinist ära väidetavalt uude koju, kuid transporditi hoopis Wortelisse Belgias, mille kohta ajaleht The Guardian teatab, et seal ei ole loomaaed, vaid tapamaja. Loomaaia direktor Bernhard Blaszkiewitz vastas, et need väited on ebatõed, pooltõed ja valed.[31]

Loomade olukord

[muuda | muuda lähteteksti]

Loomade elutingimused võivad olla vägagi erinevad, eriti loomaaedade puhul, mis asuvad riikides, kus seadus reguleerib seda valdkonda vähe või ei tee seda üldse. Enamik suurtest mittetulunduslikest ja teadustööle orienteeritud loomaaedadest töötavad selle nimel, et parandada oma loomade elutingimusi, kuigi mõõtmetest ja kallidusest tulenevad piirangud raskendavad luua ideaalseid tingimusi mõne liigi jaoks, näiteks delfiinidele ja vaaladele.[33][34]

Mõni kriitik ütleb, et loomaaedades elavaid loomi koheldakse pigem kui vuajeristlikke objekte, mitte kui elavaid olendeid. Nende sõnul lähevad loomad sageli hulluks, sest üleminek vabast ja metsikust elust vangistusse ja inimestest sõltuvusse on liiga järsk.[35] Neli aastakümmet väldanud Oxfordi Ülikooli uuring näitas, et jääkarud, lõvid, tiigrid ja gepardid ilmutavad vangistuses ilmseid märke stressist.[36][37] PETA tuvastas ühe USA loomaaedades tehtud uuringu käigus, et mitme karuliigi esindajad ilmutasid neurootilist stereotüüpset käitumist – nad tammusid, kõndisid ringiratast, kõigutasid või pööritasid päid.[38] Badaltearingi safaripark Hiinas hoiab mõnda kaeluskaru nii väikeses puuris, et loomad ei mahu ennast ümber pöörama. Ajaleht Daily Mail teatas 2008. aasta jaanuaris, et üks neist karudest läks hulluks ning veedab aega pead raputades ja puuriseinu tagudes.[39]

Elussööt

[muuda | muuda lähteteksti]

Badaltearingi safaripargis Hiinas lubatakse külastajail visata lõvipuuri elusaid kitsi ja vaadata pealt, kuidas neid süüakse. Samuti võivad nad kõlgutada lõviaedikute kohal elusaid kanu, kes on seotud bambusritvade külge. Külastajad saavad sõita läbi lõviaedikute bussidega, millele on ehitatud spetsiaalsed rennid, mille otsad on suunatud aedikusse ja millesse nad saavad lükata elusaid kanu. Xiongsenis Karu ja Tiigri Mäe Külas, mis asub Guilini lähedal Kagu-Hiinas, visatakse tiigritele elusaid lehmi ja sigu, et külastajaid lõbustada.[39][40] Qingdao loomaaias saavad külastajad osaleda "kilpkonnaõrritamises", mille puhul kilpkonni hoitakse väikestes ruumides kummipaelad ümber kaela seotuna, et nad ei saaks oma päid kilbi sisse tõmmata. Külastajad viskavad nende pihta münte. Turundusväide on sealjuures, et kui tabad mõne kilpkonna pead ja soovid samal ajal midagi, läheb see soov täide.[39]

Loomaaiad ja seadus

[muuda | muuda lähteteksti]

Ameerika Ühendriigid

[muuda | muuda lähteteksti]

USA-s peab iga avalik loomaekspositsioon olema litsentsitud ja seda peavad olema kontrollinud paljud ametkonnad, nagu Ameerika Ühendriikide Põllumajandusministeerium (USDA), Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitseagentuur, Uimastivastane Agentuur, Tööohutuse ja Tervishoiu Administratsioon jt. Olenevalt peetavaist loomadest on loomaaedade tegevus kindlaks määratud seadustega, näiteks ohustatud liikide seaduse, loomade heaolu seaduse ja rändlindude kohtlemise seadusega aastast 1918.[41] Lisaks saavad Põhja-Ameerika loomaaiad taotleda Loomaaedade ja Akvaariumide Assotsiatsiooni (AZA) akrediteeringut. Et see akrediteering saada, peab loomaaed läbima taotluste ja kontrolli protsessi ning vastama AZA standarditele, mis puudutavad loomade tervist, heaolu, loomaaia rahastamist, personali ja osalemist ülemaailmses looduskaitses. Kontrolli teevad kolm eksperti (üldjuhul veterinaar, loomade eest hoolitsemise asjatundja ning loomaaia juhtimis- ja korraldustöö asjatundja) ning seejärel vaatab 12 eksperdist koosnev rühm veel kontrolli tulemused üle, enne kui akrediteering jõustub. Seda akrediteerimise protsessi korratakse iga viie aasta tagant. AZA hinnangul oli 2007. aasta veebruaris ligi 2400 loomaekspositsioonil USDA litsents, kuid vähem kui 10 protsenti neist olid akrediteeritud.[42]

Euroopa

[muuda | muuda lähteteksti]

Et kindlustada loomaaedade osa looduskaitsetöös, kehtestas Euroopa Liit 1999. aasta aprillis direktiivi, mis kohustab neid looduskaitses ja samuti haridustöös osalema.[43] Samuti nõuab see direktiiv kõigilt liikmesriikidelt, et need looksid oma loomaaedade litsentsimis- ja kontrollisüsteemi. Suurbritannias reguleerib loomaaedade tegevust loomaaedade litsentsimise akt aastast 1981 ja see jõustus 1984. aastal. Loomaaed on seal määratletud kui mistahes "asutus, kus metsloomi hoitakse, et neid näidata ... kuhu avalikkusel on ligipääs, kas tasuline või tasuta, vähemalt seitse päeva mistahes ajal 12 järjestikuse kuu jooksul", välja arvatud tsirkused ja lemmikloomapoed. Akti järgi peavad kõik loomaaiad olema kontrollitud ja omama litsentsi ning loomadele, keda seal hoitakse, peab olema loodud sobiv keskkond, milles nad saavad elutseda neile kõige loomuomasemal viisil.[43]

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "Eesti keele seletavas sõnaraamatus" (vaadatud 24.02.2019)
  2. ↑ ZSL'i ajalugu , Zoological Society of London.
  3. ↑ Blunt 1976; Reichenbach 2002, pp. 151–163.
  4. ↑ Hyson 2000, p. 29; Hyson 2003, pp. 1356–1357.
  5. ↑ Maple 1995, p. 25.
  6. ↑ Robinson 1987a, pp. 10–17; Robinson 1987b, pp. 678–682.
  7. ↑ Conway 1995, pp. 259–276.
  8. ↑ Rose, Mark. World's First Zoo – Hierakonpolis, Egypt. Archaeology Magazine, I/II 2010. (inglise)
  9. ↑ 9,0 9,1 9,2 "Zoo," Encyclopaedia Britannia, 2008.
  10. ↑ 10,0 10,1 Blunt, Wilfred. The Ark in the Park: The Zoo in the Nineteenth Century. Hamish Hamilton, 1976, pp. 15–17.
  11. ↑ "Big cats prowled London's tower", BBC News, 24. oktoober 2005.
  12. ↑ Rene S. Ebersole (November 2001). "The New Zoo". Audubon Magazine (National Audubon Society). Kasutatud 18.12.2007.
  13. ↑ See Kisling, Vernon N. (ed.): Zoo and Aquarium History, Boca Raton 2001. ISBN 0-8493-2100-X; Hoage, R. J. Deiss and William A. (ed.): New Worlds, New Animals, Washington 1996. ISBN 0-8018-5110-6; Hanson, Elizabeth. Animal Attractions, Princeton 2002. ISBN 0-691-05992-6; and Hancocks, David. A Different Nature, Berkeley 2001. ISBN 0-520-21879-5
  14. ↑ Donahue, Jesse and Trump, Erik. "Political Animals: Public Art in American Zoos and Aquariums". Lexington Books, 2007, lk 79.
  15. ↑ Bradford, Phillips Verner and Blume, Harvey. Ota Benga: The Pygmy in the Zoo. St. Martins Press, 1992.
  16. ↑ "Man and Monkey Show Disapproved by Clergy", The New York Times, September 10, 1906.
  17. ↑ Blanchard, Pascal; Bancel, Nicolas; and Lemaire, Sandrine. "From human zoos to colonial apotheoses: the era of exhibiting the Other", Africultures.
  18. ↑ Guzoo Animal Farm, website about Canadian roadside zoos, accessed June 18, 2009.
  19. ↑ Roadside zoo animals starving. Free Lance-Star. 11 Jan. 1997.
  20. ↑ Dixon, Jennifer. House panel told of abuses by circuses, zoos. Times Daily. 8 July 1992.
  21. ↑ "Zoo: Procurement and care of animals," Encyclopaedia Britannica, 2008.
  22. ↑ Tudge, Colin. Last Animals in the Zoo: How Mass Extinction Can Be Stopped, London 1991. ISBN 1-55963-157-0
  23. ↑ "Manifesto for Zoos", John Regan Associates, 2004.
  24. ↑ "World Zoo and Aquarium Conservation Strategy", World Association of Zoos and Aquariums.
  25. ↑ In Africa, conservation is handled by the African Preservation Program APP (African Association of Zoological Gardens and Aquaria; in the U.S. and Canada by Species Survival Plans (American Zoo and Aquarium Association), and the Canadian Association of Zoos and Aquariums); in Australasia, by the Australasian Species Management Program (Australasian Regional Association of Zoological Parks and Aquaria); in Europe, by the European Endangered Species Program (European Association of Zoos and Aquaria); and in Japan, South Asia, and South East Asia, by the Japanese Association of Zoos and Aquariums, the South Asian Zoo Association for Regional Cooperation, and the South East Asian Zoo Association.
  26. ↑ Booth, William. "Naked Ape New Zoo Attraction; Surprise Results From People-Watching Study," The Washington Post, March 14, 1991.
  27. ↑ Geoghegan, Tom. "What are zoos for?", BBC News, January 8, 2008.
  28. ↑ Jensen, Derrick and Tweedy-Holmes Karen. Thought to Exist in the Wild: Awakening from the Nightmare of Zoos. No Voice Unheard, 2007, p. 21; Baratay, Eric and Hardouin-Fugier, Elisabeth. Zoo: A History of the Zoological Gardens of the West. Reaktion, London. 2002.
  29. ↑ Goldston, Linda. "Animals once admired at country's major zoos are sold or given away to dealers," San Jose Mercury News, February 11, 1999, cited in Scully, Matthew. Dominion. St. Martin's Griffin, 2004 (paperback), p. 64.
  30. ↑ Jensen, pp. 49–50.
  31. ↑ 31,0 31,1 Connolly, Kate. "Berlin zoo accused of profiting from slaughter", The Guardian, March 28, 2008.
  32. ↑ "Amarillo Wildlife Refuge", PETA. See also "Hard life, hard times", PETA.
  33. ↑ Norton, Bryan G.; Hutchins, Michael; Stevens, Elizabeth F.; Maple, Terry L. (ed.): Ethics on the Ark. Zoos, Animal Welfare, and Wildlife Conservation. Washington, D.C., 1995. ISBN 1-56098-515-1
  34. ↑ Malmud, Randy. Reading Zoos. Representations of Animals and Captivity. New York, 1998. ISBN 0-8147-5602-6
  35. ↑ Jensen, p. 48.
  36. ↑ Derr, Mark. "Big Beasts, Tight Space and a Call for Change in Journal Report," The New York Times, October 2, 2003.
  37. ↑ Clubb, Ros & Mason, Ros. "Captivity Effects on Wide-Ranging Carnivores," Nature, October 2, 2003, cited in "Zoos: Pitiful Prisons", PETA.
  38. ↑ "Zoos: Pitiful Prisons", PETA.
  39. ↑ 39,0 39,1 39,2 Penman, Danny. "Animals torn to pieces by lions in front of baying crowds: the spectator sport China DOESN'T want you to see", The Daily Mail, January 1, 2008.
  40. ↑ Ferocity Training, Sunday Morning Post, Hong Kong, November 29, 1999.
  41. ↑ Grech, Kali S. "Overview of the Laws Affecting Zoos", Michigan State University College of Law, Animal Legal & Historical Center, 2004.
  42. ↑ "AZA Accreditation Introduction". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. november 2007. Vaadatud 18. aprillil 2013.
  43. ↑ 43,0 43,1 "The Zoo Licensing Act 1981", Department for Environment, Food, and Rural Affairs.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Loomaaed&oldid=6677492"