Liudolf (Saksi)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Ludolf dux Saxonie Ottoonide dünastia sugupuu alguses, Chronica sancti Pantaleonis, Köln, 12. sajand

Liudolf (u.805/820 – 11./12. märts 866) oli Karolingide ametnik ja umbes 844. aastast krahv Saksimaa hertsogiriigis. Valitsev Liudolfingide dünastia, tuntud ka kui Ottoonide dünastia, on nimetatud tema järgi; ta on selle vanim kinnitustleidnud liige.

Elu[muuda | muuda lähteteksti]

Ta oli ühe markkrahv (Markgraf) Bruni või Brunharti ja selle naise Gisla von Verla poeg. Liudolfil olid ulatuslikud valdused Lääne-Harzi jalamil ja Leine jõel, ta teenis ka väejuhina (dux) Ida-Frangi kuninga Ludwig Sakslase sõdades normannide, polaabi slaavlaste, Suur-Määri riigi vastu. Hilisemad autorid kutsusid Liudolfit idasakside hertsogiks (dux Orientalis Saxonum, arvatavasti 850. aastast) ja Ostfaali krahviks.

830. aasta paiku abiellus Liudolf Odaga, Frangi princeps Billungi ja tema naise Aeda tütrega. Abielludes Frangi aadlimehe tütrega järgis Liudolf Karl Suure esitatud ettepanekuid Karolingide impeeriumi terviklikkuse tagamise kohta Saksi sõdade järel abielu kaudu. Oda suri 17. mail 913, arvatavasti 107-aastasena. Neil oli vähemalt 7 last:

  • Brun (u.830/840–880), järgnes oma isale kui sakside juht, oletatav Brunoonide eellane
  • Oda (u. 845–874), abiellus Stade krahvi Lothar I-ga
  • Otto Hiilgav (u.851–912), järgnes oma vennale 880. aastal, kuningas Heinrich I Linnupüüdja isa
  • Liutgard (u.840–885), abiellus 874. aastal Ida-Frangi valitseja Ludwig Nooremaga, kes oli kuningas Ludwig Sakslase teine poeg
  • Hathumoda (u.840–874), esimene Brunshauseni abtiss 852. aastast
  • Gerberga (suri 896/97), Brunshauseni abtiss 874. aastast
  • Christina (suri 919/20), Gandersheimi abtiss 896/97. aastast

845./846. aastal läksid Liudolf ja tema naine Rooma palverännakule ning 852. aasta paiku asutasid nad paavst Sergius II loal paavst-pühakutele Anastasiusele ja Innocentiusele pühendatud pühade kanonesside maja. Nende erakirikus Brunshausenis nõuetekohaselt asutatud kloostri pühitses Hildesheimi piiskop Altfrid ning Liudolfi alaealine tütar Hathumoda sai selle esimeseks abtissiks. Klooster kolis 881. aastal Gandersheimi kloostrisse, mille Liudolfi pojapoeg Heinrich I Linnupüüdja 919. aastal riigikloostriks ülendas.

Kui kuningas Ludwig Sakslane oli hõivatud keiserliku poliitikaga, tõusis Liudolf oma esivanematelt päritud seisuslikule kui ka alloodmaadele tuginedes Saksi aadli hulgas juhtivale positsioonile – seda näitas tema tütre Liutgardi abielu kuningas Ludwig Nooremaga. Ta on maetud oma Brunshauseni erakloostrisse. Õigusjärglus tema poegade Bruni ja Otto poolt ei kohanud vastupanu.