Lina-tähtöölane

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Lina-tähtöölane (Autographa gamma L.) on tähtöölaste perekonda öölaste (Noctuidae) sugukonda kuuluv liblikas.

Lina-tähtöölane
Lina-tähtöölane (Autographa gamma L.)
Lina-tähtöölane (Autographa gamma L.)
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Lülijalgsed Arthropoda
Klass Putukad Insecta
Selts Liblikalised Lepidoptera
Sugukond Öölased Noctuidae
Perekond Tähtöölane Autographa
Liik Autographa gamma

Levila[muuda | muuda lähteteksti]

Lina-tähtöölane on levinud Euroopas, osas Aasiast ja Põhja-Aafrikast. Mõnel kevadel toimub lina-tähtöölaste sisseränne Islandile, Gröönimaale ja Soome. Kesk-Euroopa ja Suurbritannia saartel leidub suvel arvukalt täiskasvanud isendeid, kes hukkuvad külmade tulles. Üksikud isendid võivad lennata Vahemere ja Musta mere aladele talvituma.

Välimus[muuda | muuda lähteteksti]

Lina-tähtöölase tiibade sirulaius on 35–50 mm. Esitiivad hallikaspunased või violetjaspruunid tumeda joonisega.[1] Esitiibadel on hõbehall Kreeka tähte gamma (γ) meenutav joonis. Tagatiivad on hallikaskollased, tiiva tagaserv tume.[1] Tiivavärvus sõltub kliimast, milles röövik kasvab.

Elutsükkel[muuda | muuda lähteteksti]

Liblika lennuaeg algab juuni teisel poolel või juuli algul.[1] Lina-tähtöölane paljuneb aastas kaks kuni kolm, heades tingimustes ka neli põlvkonda. Munevad ühe- või mitmekaupa,[1] kas ülemise või alumise lehe pinnale. Üks emane liblikas muneb 500–600 muna, kuid võib muneda ka kuni 1400 muna.[1] Munad on valged ja poolkera kujulised, kooruvad kolme kuni nelja päeva pärast, kauem kui ilm on külm.

Röövikud on kuni 30 mm pikkad, neil on kolm paari ebajalgu, jalad puuduvad tagakeha 3. ja 4. lülil, mistõttu röövik liigub edasi nn maamõõtja sammuga.[1] Röövikud on tavaliselt rohelist värvi. Röövikute kaks esimest kasvujärku on väheliikuvad ja toituvad samas, kus koorusid. Aktiivsemaks muutuvad röövikud kolmandas kasvujärgus, mil siirduvad uutele toidutaimedele. Kokku läbib lina-tähtöölase röövik viis kasvujärku.[1]

Röövikud söövad mitmeid madalakasvulisi taimi, dokumenteeritud on üle 200 liigi, sealhulgas köögiviljataimed nagu hernes (Pisum sativum), suhkrupeet (Beta vulgaris) ja kapsas (Brassica oleracea). Röövikud kahjustavad köögivilja lehti, närides neisse suuri auke või hävitades lehed täielikult.[1] Lina-tähtöölase röövikuid peetakse kahjuriteks.

Röövik nukkub mullas, kus ka talvitub.[1] Nukk on esmalt roheline, vananedes muutub värvus järjest tumedamaks. Paiknevad tavaliselt võrgendist kookonis.[1] Täiskasvanud paarituvad esimesel või teistel päeval pärast nukust väljumist ja munevad üks kuni viis päeva hiljem. Koid surevad 3–19 päeva pärast nukust väljumist.

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8 1,9 E.Kõverjalg (1982). Taimekaitse. Tallinn: Valgus. Lk 96-97. 

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]