Ligipääsetavus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
a woman with a baby carriage uses a platform lift to access a station above street level
Liikumisraskustega inimestele ligipääsetav lahendus Brasiilias.

Ligipääsetavus on toodete, seadmete, teenuste või keskkondade kujundamine sellisel viisil, mis tagab puudega inimestele toote või teenuse maksimaalse kasutatavuse.[1][2] Ligipääsetavuse kriteeriumid on erinevad valdkonniti, sest eri puudeliikidel on ligipääsetavuse osas omad spetsiifilised vajadused.

Üldiselt võib eristada ligipääsetavust liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega inimestele. Kuigi ligipääsetavuse kontseptsioon keskendub puuetega inimestele, ligipääsetavuse arendustegevus toob aga kasu kõigile. Näiteks videofilmi subtiitritest on kasu mitte ainult kuulmislangusega inimestel, vaid ka võõrkeele õppureil; kaldteed aitavad nii ratastooli kasutajaid kui ka lapsevankritega vanemaid jne.[3] [4] [5] [6] [7]

Kaasav disain[muuda | muuda lähteteksti]

Ligipääsetavus on tugevalt seotud ka universaaldisaini või kaasava disaini mõistega, mille eesmärk on luua tooteid, mis oleks kasutatavad võimalikult laiale hulgale inimestele, sh puuetega inimestele, ning toimiksid võimalikult paljudes olukordades.[8] Kaasava disainimeetodi puhul on oluline, et lõppkasutajate gruppide esindajad oleksid kaasatud disainiprotsessi igasse ossa: nii planeerimisse, elluviimisse kui ka järelhindamisse.[9]

Õigusraamistik[muuda | muuda lähteteksti]

Puuetega inimeste organisatsioonid nõuavad võrdset ligipääsu sotsiaalsele, poliitilisele ja majanduslikule elule, mis ei hõlma mitte ainult füüsilist juurdepääsu, vaid ligipääsus samadele tööriistadele, teenustele, organisatsioonidele ja avalikele kohtadele (nt muuseumid [10] [11] ). Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikkel 9 kohustab allakirjutanuid tagama täielikku ligipääsetavust oma riigis.[12]

Eesti liitus konventsiooniga 2007. aastal ning Riigikogu ratifitseeris selle 30. mail 2012. Alates 2019. aastast täidab puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise edendamise, kaitse ja seire ülesandeid õiguskantsler, kes aitab seega ligipääsetavust tagada põhiõiguste ja -vabaduste teostamiseks.[13] 30. mail 2022 võttis Riigikogu vastu esimese ligipääsetavuse seaduse.[14]

white line figure of a person seated over the axis of a wheel, blue background
See on rahvusvaheline ligipääsetavuse sümbol.
Ligipääsetavus avalikus keskkonnas: kaldtee ja erikate võimaldavad ratastooli kasutajatel külastada liivast mereranda

Valimised[muuda | muuda lähteteksti]

Puuetega inimeste õiguste konventsiooni kohaselt on osalisriigid kohustatud tagama ligipääsetavust valimistele, sh hääletusprotseduuridele. 2018. aastal avaldas ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee arvamuse, et kõik valimisjaoskonnad peaksid olema täielikult ligipääsetavad. Valimisjaoskondade ligipääsematuse probleem esineb ka Eestis.[15]

Näited[muuda | muuda lähteteksti]

Teenuse või toode ligipääsetavaks tegemiseks kasutatakse mitmesuguseid abivahendeid ja tehnoloogiaid.

Erivajadus Abivahend või ligipääsetavust tagav tehnoloogia
Suhtlemishäire Blisskiri tahvel või sarnane seade;
Kuulmispuue Subtiitrid; kirjutustõlge; viipekeeletõlge
Liikumispuue Lehekülje pööramise seade; adaptiivsed klaviatuurid ja arvutihiired
Intellektipuue Kõnetuvastuse tarkvara; lihtne keel
Nägemispuue Muudetud kuvari liides, suurendusseadmed; ekraanilugeja; kirjeldustõlge; Braille printer; värskendatav punktkirjaekraan
  1. "Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadus". Riigi Teataja. 2022.
  2. Henry, Shawn Lawton; Abou-Zahra, Shadi; Brewer, Judy (2014). The Role of Accessibility in a Universal Web. Proceeding W4A '14 Proceedings of the 11th Web for All Conference Article No. 17. ISBN 978-1-4503-2651-3. Vaadatud 17. detsembril 2014.
  3. "Federal Communications Commission". FCC on Telecommunications Accessibility for the Disabled. 1999.
  4. Goldberg, L. (1996). "Electronic Curbcuts: Equitable Access to the Future". Getty Center for the History of Art and the Humanities and the Getty Art History Information Program, Cyberspace/Public Space: The Role of Arts and Culture in Defining a Virtual Public Sphere. Originaali arhiivikoopia seisuga 27. aprill 1999.
  5. Jacobs, S. (1999). "Section 255 of the Telecommunications Act of 1996: Fueling the Creation of New Electronic Curbcuts".
  6. Valdes, L. (2003). "Accessibility on the Internet".
  7. Brewer, J. "Access to the World Wide Web: Technical and Policy Aspects". Preiser, W.; Ostroff, E. (toim-d). Universal Design Handbook (1st ed.). New York: MacGraw-Hill.
  8. "The Concept of Universal Design". udeworld.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 4. juuli 2018. Vaadatud 2. juulil 2018.
  9. Eesti Arhitektide Liit, Eesti Disainikeskus, Eesti Kunstiakadeemia. Kõiki kaasava elukeskkonna kavandamine &loomine (PDF).{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  10. Lisney, Eleanor; Bowen, Jonathan P.; Hearn, Kirsten; Zedda, Maria (2013). "Museums and Technology: Being Inclusive Helps Accessibility for All". Curator: The Museum Journal. 56 (3): 353. DOI:10.1111/cura.12034.
  11. Norberto Rocha, Jessica; Massarani, Luisa; de Abreu, Willian; Inacio, Gustavo; Molenzani, Aline (2020). "Investigating accessibility in Latin American science museums and centers". Annals of the Brazilian Academy of Sciences. 92 (1): e20191156. DOI:10.1590/0001-3765202020191156. PMID 32321029.
  12. "Convention on the Rights of Persons with Disabilities (CRPD) | United Nations Enable". un.org (Ameerika inglise). 14. mai 2015. Vaadatud 2. juulil 2018.
  13. Õiguskantsler. "Puuetega inimeste õigused".
  14. BRET-MARIA RIKKO (2022). "Üle 150 000 inimese jaoks muutuvad tooted ja teenused paremini ligipääsetavaks". Pealinn.
  15. Ode Maria Punamäe (2021). "Osa valimisjaoskondi on endiselt puuetega inimeste jaoks ligipääsematud".