Lapsekeel

Lapsekeel (ka lastekeel) on lapse suhtlus täiskasvanutega. Esialgu suhtlevad lapsed silmside, nutmise, häälitsemise ja viipamise abil. Sünnist esimese eluaasta lõpuni õpib laps keelt kasutama häälitsedes ja lalisedes, millele järgnevad ühesõnalised väljendid tavaliselt aastast kuni pooleteise aasta vanuseni. Pooleteise aasta kuni kahe aasta vanune laps hakkab tavaliselt tekitama esimesi sõnakombinatsioone ja peale kolmandat eluaastat kokku panema liht- ja liitlauseid.

Beebiviipekeel

Üks võimalus lapsega enne esimesi sõnu suhelda on beebiviipekeel, mis võib erineda tavalistest viipekeeltest (nt ASL ja BSL ei ole sama, mis on ingliskeelses keskkonnas kasvavate laste baby sign language). Beebiviipekeeles saab laps õppida end väljendama selgemini ja kiiremini kui tavaliselt sõnadega. Eestis õpetatav beebiviipekeel on välja töötatud koostöös viipekeelt kõnelevate inimestega ja on seetõttu vaid mõne üksiku erinevusega.

Keeleline areng

Ei ole mingit kindlat vanust millal laps rääkima hakkab. Esimesed sõnad ütleb laps kui ta aju on arenenud 60% täiskasvanud inimese ajumahust.

Esimesed sõnad lastel on tihtipeale „emme” ja „aitäh”. Seejärel hakkab laps kordama häälitsusi, näiteks loomahääli nagu „auh” ja „ammmuu”. On kindlaks tehtud, et mida rohkem vanem oma lapsega otse räägib, seda varem hakkab laps rääkima. Näiteks Jaapanis ja Taanis, kus vanemad räägivad lastega vähem või lähevad varem tööle, hakkavad lapsed rääkima umbes aasta hiljem kui muude Euroopa riikide lapsed.

Mõned vanemad kasutavad oma lastega rääkides hoidjakeelt , mis on mugandatud just väikese lapse jaoks. Hoidjakeeles on mugandatud näiteks astmevahelduslik sõna „koer”, selle asemel kasutatakse astmevahelduseta sõna „kutsa”. Vanemad kohendavad oma keelt alateadlikult ise vastavalt laste vajadustele ja hoidjakeelt tavaliselt peale kolmandat eluaastat ei kasutata.

Eesti lapsel on üldiselt 3–4-aastaselt kujunenud eesti keele grammatika tuumik, mis on täiskasvanuga võrdne. Teada on käänded, pöörded, eituse ning jaatuse väljendamine. Välja kujunemas on veel eesti keele rikkalik tuletussüsteem. Ka hiljem rääkima hakkavatel lastel on hiljemalt koolimineku ajaks keel arenenud teistega samaväärsele tasemele. Näiteks kaksikutel ja kolmikutel, kes tihtipeale alustavad rääkimist 8–9 kuud üksikutest lastest hiljem, areneb keeleoskus hiljemalt 5.–6. eluaastaks teistega võrdseks.

Mitmekeelsus ja laste keeleline areng

Vastupidi populaarsele müüdile ei ole mitmekeelsete laste keeleline areng ükskeelsete laste omast aeglasem. Mitut keelt kõneleva lapse sõnavara ühes keeles võib küll olla väiksem, aga lugedes kokku lapse sõnavara kõigis keeltes, on tulemus võrdne samavanuse ükskeelse lapsega.