Tingiv kõneviis
|
See artikkel räägib keeleteaduse mõistest; keelefilosoofia mõiste kohta vaata artiklit Konditsionaal (keelefilosoofia) |
Tingiva kõneviisi ehk konditsionaali põhitähenduseks on märkida sündmuse (või seisundi) irreaalsust vaatlushetkel ja selle episteemilist võimalikkust (esinemise tõenäosust) mingis kujuteldavas situatsioonis („võimalikus maailmas“). Lause sisu ei kehti mitte reaalses maailmas, vaid irreaalses (kujuteldavas, hüpoteetilises, soovitavas, kavatsetud, mingitel tingimustel võimalikus). [1] [2]
Tingiva kõneviisi ajad[muuda | muuda lähteteksti]
Tingival kõneviisil on kaks aega: olevik ja minevik. Minevik esineb sealjuures üldjuhul analüütilisel kujul. [2]
Tingiva kõneviisi olevik näitab, et sündmus pole vaatlushetkel reaalsuses teostunud, mis aga ei pruugi välistada edaspidist teostumist mingi tingimuse korral.
Nt Ma ei tea, mis ma sulle annaksin või sinu heaks teeksin. [1]
Tingiva kõneviisi minevik näitab, et sündmus on jäänud vaatlushetkeks teostumata, kuigi oleks võinud võimaluse korral aset leida. Seega on konditsionaali minevik alati kontrafaktiivne (oleks võinud olla).
Nt Kui tuli poleks kõigepealt uksekella juhtmeni jõudnud, siis oleks küll maja maha põlenud. [1]
Tingiva kõneviisi vormistik[muuda | muuda lähteteksti]
| PERSONAAL | IMPERSONAAL | |||
|---|---|---|---|---|
| JAATAV | EITAV | JAATAV | EITAV | |
| OLEVIK | ma teeks(in) sa teeks(id) ta teeks me teeks(ime) te teeks(ite) nad teeks(id) |
ma/sa/ta/me/te/nad ei teeks |
tehtaks | ei tehtaks |
| MINEVIK | ma oleks(in) teinud ~ teinuks(in) sa oleks(id) teinud ~ teinuks(id) ta oleks teinud ~ teinuks me oleks(ime) teinud ~ teinuks(ime) te oleks(ite) teinud ~ teinuks(ite) nad oleks(id) teinud ~ teinuks(id) |
ma/sa/ta/me/te/nad ei oleks teinud ~ poleks teinud ~ ei teinuks |
oleks tehtud | ei oleks tehtud ~ poleks tehtud |
Andmed on pärit Mati Erelti jt raamatust „Eesti keele süntaks“. [2]
Tingiva kõneviisi kasutuskontekstid[muuda | muuda lähteteksti]
Konditsionaali kasutatakse irreaalsust markeeriva vahendina harilikult siis, kui sündmuse toimumine seotakse mingi tingimusega (ʼsiis kuiʼ -tõlgendus), kui sündmuse toimumist üksnes soovitakse, kui sündmus välistatakse mingi teise sündmusega või kui sündmuse toimumine on vaid näiline.
1. Tingimus(kõrval)lause, mis väljendab tingimuse esinemise väikest tõenäosust (kõrget hüpoteetilisust). Nt Kui vihma hakkaks sadama, saaksime märjaks.
2. Tingimus(kõrval)lausest kujunenud soovlause. Nt Kui seda metsa ees ei oleks!
3. Tingimus võib sõnastuda tingimuskõrvallause pealausena. Nt Sa aitaksid mind, kui saaksid.
4. Tingimus võib sõnastuda mittelauselise tingimusmäärusena. Nt Võimaluse korral sa aitaksid mind.
5. Tingimus võib järelduda ka kontekstist või jääda hoopis ebamääraseks ehk tegemist on pelgalt oletuse väljendamisega. Nt Sellest nahast saaks ilusa krae.
6. Komplementlause, mis laiendab tahteavaldust väljendavat predikaati (soovima, tahtma, paluma, käskima, nõudma, ette panema, soovitama, lootma, ootama jne), samuti käskivas kõneviisis predikaati. Nt Ma tahan, et kõik see kiiremini lõpeks. Tehke nii, et kõik oleks laitmatult korras.
7. Komplementlausest kujunenud soovlause. Nt Et ta ometi vait jääks!
8. Käsu refereerimisel kasutatav jussiiv. Nt Heli ütles, et sina tooksid lapse ~ toogu laps lasteaiast ära.
9. Relatiivlause, mille pealause on tahteavaldusliku sisuga, modaalne, eitav või muul viisil relatiivlause sündmust hüpoteetiliseks muutev. Nt Otsi lolli, kes ei kardaks kolli. Anna mulle midagi, mis võtaks valu ära.
10. Möönduslause. Nt Ta sõitis ära, kuigi oleks võinud veel siia jääda.
11. Rindosalause, millele on vastandatud teine osalause. Nt Sööksin veel, aga ei jaksa.
12. Viisilause, mis algab sidendiga ilma et. Nt Ilma et ta oleks teadnud, kes ta ees seisab, oli ta võtnud ebasõbraliku hoiaku.
13. Otstarbelause. Nt Katsin suu käega, et teised mu muiet ei märkaks.
14. Sidendiga nagu, kui, justnagu, otsekui, nii kui algavad kõrvallaused – sarnastavad kõrvallaused. Nt Kõik läksid rutates, justnagu oleksid nad kartnud hiljaks jääda.
15. Verbe näima, paistma, tunduma jne laiendavad komplementlaused. Nt Näis, nagu läheks kõik hästi.
16. Väitvad kaudkõne laused. Nt Jüri väidab, nagu oleks teda petetud. [2]
Konditsionaali kasutatakse ka väite või tahteavalduse pehmendamiseks, s.o episteemilise võimalikkuse (tõenäosuse) või deontilise vajalikkuse (lubatushinnangu [1]) astme alandamiseks.
17. Ebakindla, kõhkleva väite levinumaid vahendeid on episteemilises tähenduses modaalverbi pidama konditsionaalivorm peaks. Nt See peaks kaks kilo kaaluma.
18. Vähem kõhklust on olema-verbi konditsionaali sisaldavais väiteis. Nt Tähtsamad ärkamisaja tegelased oleksid Jakobson ja Hurt.
19. Soovi, kavatsuse vms pehmendamisel kasutatakse põhiverbi konditsionaali. Nt Ma ütleksin ka omalt poolt paar sõna.
20. Soovi, kavatsuse vms pehmendamisel kasutatakse tahtma-verbi. Nt Tahaksin teid õnnitleda juubeli puhul.
21. Soovi, kavatsuse vms pehmendamisel kasutatakse (mitteepisteemilises tähenduses) pidama-verbi konditsionaalivormi. Nt Peaks koju minema hakkama.
22. Direktiivse kõneakti puhul kasutatakse tavaliselt mitut pehmendamisvahendit korraga: põhiverbi või modaalverbi konditsionaalvormi (peaks mitteepisteemilises tähenduses, võiks, saaks, tuleks, tahaks jt) sageli koos küsimuse, adressaadi nimetamata jätmise, eituse ja episteemilise modaallaiendiga. Nt Paluks teid natuke edasi astuda. Peaks vist natuke edasi astuma. Kas te ei astuks natuke edasi? [2]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993. Eesti keele grammatika. II. Süntaks. Lisa: Kiri. Trükki toimetanud Mati Erelt (peatoimetajana), Tiiu Erelt, Henn Saari, Ülle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 34–35, 185
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Erelt, Mati, Tiit Hennoste, Liina Lindström, Helle Metslang, Renate Pajusalu, Helen Plado, Ann Veismann 2017. Eesti keele süntaks. Toimetanud Mati Erelt ja Helle Metslang. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 161–165