Mine sisu juurde

Lõvilakk-korallnarmik

Allikas: Vikipeedia
Lõvilakk-korallnarmik
Lõvilakk-korallnarmik Hericium erinaceus
Lõvilakk-korallnarmik Hericium erinaceus
Taksonoomia
Riik Seened Fungi
Hõimkond Kandseened Basidiomycota
Klass Agaricomycetes
Selts Pilvikulaadsed Russulales
Sugukond Korallnarmikulised Hericiaceae
Perekond Korallnarmik Hericium
Liik Lõvilakk-korallnarmik
Binaarne nimetus
Hericium erinaceus
(Bull.) Persoon (1797)
Lõvilakk-korallnarmik kasvamas Eesti Seenefarmis
Lõvilakk-korallnarmik Eesti Seenefarmis kasvamas

Lõvilakk-korallnarmik (Hericium erinaceus) on pilvikulaadsete seltsi korallnarmikuliste sugukonda kuuluv seeneliik.

Lõvilakk-korallnarmiku viljakeha on tarvitatud söögina ja traditsioonilises meditsiinis. Seen esineb Põhja-Ameerikas, Euroopas ja Aasias. Lõvilakk-korallnarmiku tunneb ära tema pikkade valgete narmaste järgi ning ta kasvab üldiselt kõdunevatel kändudel, aga ka elavatel puudel parasiidina.[1]

Kasvatamine[muuda | muuda lähteteksti]

Lõvilakk-korallnarmikut kasvatatakse kunstlikult ülemaailmselt. Seen kasvab nii tahkel subrstraadil, milleks on enamasti leht- ja okaspuu saepuru segu koos mitmesuguste lisanditega (nisukliid, maisijahu, riisikliid jne) kui ka vedelal substraadil, milleks võib olla näiteks kompleksne lämmastikuallikas ja glükoos süsinikuallikana. Kasvamiseks optimaalne pH ehk vesinikueksponent on sellel seenel 6,0.

Kasvamiseks parim keskkond on 85–90% õhuniiskusega ning sobivaim temperatuur inkubatsiooniks on 25 °C ning vegetatiivseks kasvuks 26 °C.

Uuringud[muuda | muuda lähteteksti]

Ajakohaste seadustega kooskõlas tehti katseid keskealiste ja vanemate hiirte peal, manustades neile lõvilakk-korallnarmiku polüsahhariide. Tulemuseks saadi teada, et seen aitab kaasa mikrobioomi mitmekesisusele soolestikus. Lisaks sellele tulemusele leiti ka seene hea mõju immuunsussüsteemi tugevdamisel ning närvirakkude taastamisel. Lõvilakk-korallnarmiku polüsahhariididel on suur kaubanduslik arengupotentsiaal, kuna neid on lihtne lisada erinevatele toitudele, jookidele ja ravimitele ning seeläbi tõsta nende toodete väärtust.[2]

Lisaks füsioloogilistele tulemustele võib lõvilakk aidata ka mentaalsete probleemide puhul. Katseid tehti nii inimeste kui ka loomadega, kellel tuvastati depressioon. Täheldati antidepressandilaadset toimet lõvilaka suukaudsel manustamisel ning leiti, et see taastab norepinefriini, serotoniini ja dopamiini tasemed.[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Douglas, Brian (31. märts 2016). "Hericium erinaceus". Fungi of Great Britain and Ireland. Vaadatud 06.04.2022.
  2. Yang Y. & Haiging Y. & Changhui Z. & Li R. & Cuina W. & Milen I. G. & Jianbo X. & Tiehua Z. (juuni 2021). ""Value added immunoregulatory polysaccharides of Hericium erinaceus and their effect on the gut microbiota"". Carbohydrate Polymers. Vaadatud 05.12.2021.
  3. Pit S. C. & Man-Lung F. & Kah H. W. & Lee W. L. (detsember 2019). ""Therapeutic Potential of Hericium erinaceus for Depressive Disorder"". International Journal of Molecular Sciences. Vaadatud 05.12.2021.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]