Läänemaa Suursoo maastikukaitseala

Tänavjärve raba

Läänemaa Suursoo maastikukaitseala on kaitseala Harjumaal Lääne-Harju vallas Änglema ja Hatu külas ning Läänemaal Lääne-Nigula vallas Kuijõe, Piirsalu, Seljaküla, Nõmmemaa, Vaisi, Hindaste ja Variku külas. Hoiuala pindala on 10 249,3 ha, geograafilised koordinaadid on 59° 7′ 32″ N, 23° 51′ 50″ E. Kaitseala on arvatud ka Natura-alade Suursoo-Leidissoo linnuala ja Suursoo-Leidissoo loodusala koosseisu.

Kaitseala loodi 1981. aastal sookaitsealana. Kaitseala eesmärk on Läänemaa Suursoo soostiku ja sealsete kaitsealuste looma- ja taimeliikide kaitse. Suursood läbib Vihterpalu jõgi. Kaitseala loodeosas paiknevad Vedama Mustjärv ja Tänavjärv. Teisi veekogusid kaitsealal: Soo-otsa peakraav, Vedama oja, Veskijõgi, Pilli järv, Nõva Veskijärv, Hindaste järv. Läänemaa Suursoos on esindatud soomaastike kõik kolm põhitüüpi: madalsoo, siirdesoo ning kõrgsoo ehk raba.

Haruldastest liikidest leidub kaitsealal nõmmluga, rabaluga, madal luga, koldjas selaginell, sookold, tume nokkhein, külm purusamblik. Suursoos elavad mitmed inimpelglikud loomaliigid – hunt, ilves, karu, saarmas. Esineb ka kärpi, nirki, põtra, rebast. Lindudest on esindatud teder, sookurg, põldrüüt, tikutaja, soo-loorkull, kaljukotkas jne.

Põlenud rabamaastik Läänemaa Suursoo maastikukaitsealal

Kaitsealal asuv suurim järv - Tänavjärv

Tumeda nokkheina kooslus Läänemaa Suursoos

Kaitseala eesmärgid

Läänemaa Suursoo maastikukaitseala eesmärk on:

1. Lääne-Eestile tüüpilise soostiku kaitse;
2. Loodusliku linnustiku kaitse; rändlinnuliikide kaitse. Need liigid on: raudkull (Accipiter nisus), sinikael-part (Anas platyrhynchos), laanepüü (Bonasa bonasia), öösorr (Caprimulgus europaeus), roo-loorkull (Circus aeruginosus), loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), rukkirääk (Crex crex), musträhn (Dryocopus martius), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), sookurg (Grus grus), punaselg-õgija (Lanius collurio), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), herilaseviu (Pernis apivorus), rüüt (Pluvialis apricaria), händkakk (Strix uralensis), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), punajalg-tilder (Tringa totanus), kiivitaja (Vanellus vanellus) ja teder (Tetrao tetrix);
3. Looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse; elupaigatüüpide ja liikide elupaikade kaitse. Need elupaigad ja liigid on: metsastunud luited, luidetevahelised niisked nõod, liiva-alade vähetoitelised järved, looduslikult rohketoitelised järved, huumustoitelised järved ja järvikud, kuivad nõmmed, sinihelmikakooslused, rabad, rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad, siirde- ja õõtsiksood, lääne-mõõkrohuga lubjarikkad madalsood, liigirikkad madalsood, vanad loodusmetsad, soostuvad ja soo-lehtmetsad, siirdesoo- ja rabametsad ja saarmas (Lutra lutra).

Kaitseala vööndid

• Hindaste piiranguvöönd (305,7 ha)
• Inka sihtkaitsevöönd (58,7 ha)
• Jõe piiranguvöönd (166,4 ha)
• Karuste sihtkaitsevöönd (265,9 ha)
• Kõrgeraba sihtkaitsevöönd (899,4 ha)
• Leotusraba sihtkaitsevöönd (1760 ha)
• Linnuraba sihtkaitsevöönd (1846,4 ha)
• Pillijärve piiranguvöönd (780,9 ha)
• Sooristi piiranguvöönd (514,8 ha)
• Tänavjärve sihtkaitsevöönd (1017,7 ha)
• Valgeristi piiranguvöönd (218,8 ha)
• Veskijärve piiranguvöönd (792,1 ha)
• Vihterpalu piiranguvöönd (739,7 ha)
• Väljaraba sihtkaitsevöönd (882,5 ha)

Läänemaa Suursoo maastikukaitseala keskkonnaregistri kood on KLO1000124.

Välislingid

• Läänemaa Suursoo maastikukaitseala Keskkonnaregistri lehel