Kõrge pisarviljak

Kõrge pisarviljak
	; Täiskasvanud kahikatea
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae;
Hõimkond	Paljasseemnetaimed Pinophyta;
Klass	Okaspuud Pinopsida;
Selts	Okaspuulaadsed Pinales;
Sugukond	Kivijugapuulised Podocarpaceae;
Perekond	Pisarviljak Dacrycarpus; (A.Rich.) de Laub.
Liik	Pisarviljak;
Binaarne nimetus
	Dacrycarpus dacrydioides;
	;

Kõrge pisarviljak ehk kõrge kivijugapuu ehk kahikatea (Dacrycarpus dacrydioides) on Uus-Meremaal endeemne okaspuu kivijugapuuliste sugukonna pisarviljaku perekonnast.

Tüvi

Puu kasvab 55 meetri kõrguseks ning on Uus-Meremaa kõrgeim pärismaine puu. Enne ulatuslikku raiet oli teada üle 60 m kõrgusi kõrgeid pisarviljakuid, kuid praegune kõrgeim puu Pirongia metsakaitsealal on 55 m kõrgune.

Tüvi on aluselt toestatud.

Võra

Võra on laikoonusjas.

Lehed

Okkad on lineaalsed, nõeljad, igihaljad. Asetsevad võrsetel vahelduvalt. Noorel taimel on okkad naaskeljad, 3–8 mm pikkused. Nad on alusel keerdus ning asetsevad tasapinnaliselt laiali ümber võrse. Täisküpse pisarviljaku lehed on soomusjad, 1–2,5 mm (kuni 3 mm) pikkused ning paiknevad võrse vastu liibunult.

Käbi

Kõrge pisarviljaku viljadeks on oranži kuni punase (erkpunase) lihaka seemnerüüga 3–5 mm suurused seemned.

Paljunemine

Kõrge pisarviljak on tuultolmleja.

Seemneid levitavad linnud, kes söövad lihakat seemnerüüd ning kannavad seemneid edasi väljaheitega.

Levila ja kasvukohad

Kõrge pisarviljak on valdav liik Põhja- ja Lõunasaare soistes metsades ja märgaladel. Nüüdseks on suured pisarviljakumetsad raie tõttu kadunud. Salusid esineb lääneranniku raskesti ligipääsetavates soodes. Erametsades kasvavaid kõrge pisarviljaku puid tohib raiuda vaid erilubade alusel ning säästva metsamajandamise nõuetest kinnipidades.

Kõrge pisarviljaku leviku kõrguspiir on 600 m.

Kasutamine

Seemnerüüd on söödavad. Maooridele on see olnud tähtis toit. Et kõrge pisarviljaku puit ei lõhna, siis valmistati sellest kaste või eksportimiseks.

Looduskaitse

Liik ei ole ohustatud.

Välislingid