Lõunasaar

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel on Uus-Meremaa saarest; Novaja Zemlja saarestiku saarest vaata artiklit Lõunasaar (Novaja Zemlja)

Lõunasaare satelliidikaart

Lõunasaar (inglise keeles South Island, maoori keeles Te Wai Pounamu ('jaspisesaar') või Te Waka a Māui ('Māui kanuu') on saar Vaikse ookeani lõunaosas Uus-Meremaal.

Saart eraldab Põhjasaarest 35 km laiune Cooki väin. Saar on piklik kirde-edela suunas.

Pindala (151 757 km²) poolest on Lõunasaar Uus-Meremaal esimesel ning maailmas 12. kohal.

Mööda Lõunasaart kulgevad Lõuna-Alpid. Lõunasaare ja kogu Okeaania kõrgeim punkt on Aoraki (Mount Cook, 3724 m).

Haldus[muuda | muuda lähteteksti]

Saarel on seitse ringkonda: Canterbury, Marlborough', Nelsoni, Otago, Southlandi, Tasmani ja West Coasti ringkond.

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

2020. aasta juunis oli Lõunasaarel 1 187 300 elanikku. Kuigi Lõunasaar on kolmandiku võrra Põhjasaarest suurem, asub seal kõigest 24% Uus-Meremaa rahvastikust. Ent 19. sajandil, mil Uus-Meremaad koloniseerima hakati, elas suurem osa kolonisaatoreist Lõunasaarel, kus oli avastatud kulda. Põhjasaare elanike arv ületas Lõunasaare elanike arvu alles 20. sajandi algul, 1911. aastal elas Põhjasaarel juba 56% uusmeremaalasist. See näitaja on edaspidi üha suurenenud.

2018. aasta rahvaloenduse järgi on 84,8 % Lõunasaare elanikest Euroopa, 10 % maoori, 8,7 % Aasia 2,9 % Okeaania, 1,2 % Lähis-Ida/Ladina-Ameerika/Aafrika ja 1,4 % kindlaks määramata etnilise taustaga.

Enamik asustusest on saare kagurannikul, kus on ka suurimad linnad Christchurch ja Dunedin.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene teadaolev eurooplane, kes jõudis Lõunasaarele, oli Hollandi meresõitja Abel Tasman. Ta saabus 1642. aasta detsembris saare põhjaotsas olevasse Golden Bay lahte, mille ta nimetas Mõrtsukate laheks. Tasman kaardistas Lõuna- ja Põhjasaare lääneranniku ja pärast kokkupõrget maooridega sõitis ta põhja poole Tongale. Tasman andis Uus-Meremaale ka nime Nieuw Zeeland Hollandis asuva Zeelandi provintsi järgi.

Aastail 17691770 külastas Lõunasaart järgmine eurooplane James Cook, kes kuulutas saare Suurbritannia osaks ja andis saarestikule nimeks New Sealand.

4. septembril 2010 toimus saarel 7,2-se magnituudiga maavärin, mis tekitas ulatuslikke purustusi, kuid hukkunuid ei olnud. 22. veebruaril 2011 tabas saart 6,3-se magnituudiga inimohvritega maavärin (2011. aasta Uus-Meremaa maavärin).

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]