Kwasi Wiredu

Kwasi Wiredu (3. oktoober 1931 Kumasi – jaanuar 2022) oli üks tuntumaid tänapäeva Aafrika filosoofe.

Wiredu sündis Kumasi linnas Ghanas 1931. aastal ning õppis Adisadeli kolledžis 1948-1952. Sel ajal avastas ta Platoni (kes võõrutas ta huvist praktilise psühholoogia vastu) ja Bertrand Russelli teostest enda jaoks filosoofia, mida ta läks edasi õppima Ghana Ülikoolis Legonis. Pärast selle lõpetamist 1958. aastal asus ta õpetama filosoofia bakalaureuseastme aineid Oxfordi Ülikooli University College'is.

Oxfordis õppis Wiredu Gilbert Ryle'i (tema väitekirja juhendaja), Peter Strawsoni (tema kolledžituutor) ja Stuart Hampshire'i (tema erituutor) juures ning kirjutas väitekirja teemal "Knowledge, Truth, and Reason" ("Teadmine, tõde ja mõistus"). Lõpetanud 1960. aastal ülikooli, määrati ta õppejõuks North Staffordshire'i University College'isse (tänapäeval Keele'i Ülikool). Aasta pärast naasis Wiredu Ghanasse, kus võttis vastu filosoofiaõppejõu koha oma vanas ülikoolis. Ghana Ülikooli jäi ta 23 aastaks, mille vältel sai temast alul osakonnajuhataja ning seejärel professor. 1987. aastast oli ta professor Lõuna-Florida Ülikoolis Tampas.

Kwasi Wiredu on olnud külalisprofessor mitmes ülikoolis:

California Ülikool Los Angeleses USA-s (1979–1980)
Ibadani Ülikool Nigeerias (1984)
Richmondi Ülikool Virginias USA-s (1985)
Carleton College Minnesotas USA-s (1986)
Duke'i Ülikool Põhja-Carolinas USA-s (1994–95; 1999–2001)

1983-1988 oli Wiredu Rahvusvahelise Filosoofiaseltside Liidu direktorite komitee liige. Ta on olnud Woodrow Wilsoni Rahvusvahelise Teadlaskeskuse (1985) ja Põhja-Carolina Riikliku Humanitaarteaduste Keskuse (1986) stipendiaat. Wiredu on Üleaafrikalise Filosoofianõukogu asepresident.

Filosoofilised vaated[muuda | muuda lähteteksti]

Wiredu on vastu Aafrika filosoofia tõlgendamisele etnofilosoofia ja filosoofilise rahvatarkuse vaimus. Tema väitel on igal kultuuril oma rahvalikud uskumised ja ilmavaated, kuid neid tuleb eristada filosoofiast. "Rahvafilosoofia", nagu Wiredu seda nimetab, võib moodustada küll osa "päris" filosoofiast ning ta on ka ise tunnistanud akani mõtteloo mõju enda filosoofiale. Tõeline filosoofia vajab aga ka ranget argumentatsiooni ja kriitilist analüüsi. Selles suhtes kuulub Wiredu filosoofia selgelt "professionaalse" filosoofia hulka ning jätkab suuresti angloameerika traditsiooni.

Artiklis "Aafrika filosoofia määratlemisest" on Kwasi Wiredu kirjutanud: "Et üks mõttekogum seostuks õiguspäraselt teatud rassi, raha, piirkonna või rahvusega, piisab sellest, kui see on selles elav traditsioon või muutub selliseks. Ei ole tähtis, kas see on kodukootud või osaliselt või täielikult teistelt rahvastelt laenatud."^[1]

Üks Wiredu tähtsamaid arutlusi tegeleb akani kultuuri arusaamaga isiksusest. Tema arvates koosneb sealne isiksuse mõiste kahest osast. Esimene, mis on ka Lääne isiksusemõiste taustal kergesti mõistetav, on ontoloogiline mõõde. See hõlmab inimese bioloogilist olemust. Teine mõõde, isiksuse normatiivne mõiste, põhineb inimese tahtevabadusel, mis sõltub aga tema eetilistest kaalutlustest. Inimesel on vaba tahe, kui ta on eetiliselt vastutustundlik. See annab isiksusele võime saada isiksuseks. Inimene mitte ei sünni isiksuseks, vaid saab selleks elusündmuste ja -kogemuste kaudu, mis suunavad ta eetiliselt käituma. Erinevalt Läänest ei usuta traditsioonilises akani kultuuris, et inimene sünniks vaba tahtega.

Lisaks tema õpetajatele Oxfordis on Wiredu filosoofiat mõjutanud David Hume, Immanuel Kant, pragmatist John Dewey ning akani kultuuri epistemoloogia, metafüüsika ja eetika. Nii sündis filosoofia, mis on olemuslikult aafrikalik, kuid oluline ka väljaspool Aafrikat.

Põhiteosed[muuda | muuda lähteteksti]

"Philosophy and an African Culture" Cambridge: Cambridge University Press,1980, ISBN 0-521-22794-1 (1982 Ghana National Book Award)
"Cultural Universals and Particulars: An African Perspective" Bloomington: Indiana University Press, 1996, ISBN 0-253-21080-1
Kwasi Wiredu, Kwame Gyekye "Person and Community: Ghanaian Philosophical Studies" New York: Council for Research in Values and Philosophy, 1992, ISBN 1-56518-004-6
"A Companion to African Philosophy" Oxford: Blackwell, 2003, ISBN 0-631-20751-1