Kruhłaje
| Kruhłaje | |||||
|---|---|---|---|---|---|
|
| |||||
| |||||
 Kruhłaje linnavalitsuse hoone | |||||
  Kruhłaje lipp
Kruhłaje vapp
| |||||
| Elanikke |
7159 (1.01.2024)[1]  | ||||
|
| |||||
| Koordinaadid | 54° 15′ N, 29° 48′ E | ||||
  | |||||
Kruhłaje (poola keeles Kruhłe, valgevene-eesti transkriptsioonis Kruglaje) on linn Valgevenes Mahiloŭ oblastis, Kruhłaje rajooni halduskeskus. Linn asub Drući jõe kaldal Mahiloŭ linnast 52 kilomeetri kaugusel, merepinnast 175 meetri kõrgusel.
Haridust annavad keskkool ja internaatkool. Linnas on kultuurimaja ja kaks raamatukogu. Antakse välja rajoonilehte Сельскае жыцьцё. Kruhłajes on toiduainetetööstus (seal asuvad piimakombinaat ja õlivabrik), linnas töödeldakse lina ja valmistatakse ehitusmaterjale. Linnas on koduloomuuseum.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
.jpg)
Kruhłajet mainitakse esimest korda aastal 1520. Administratiivselt kuulus see Viciebski vojevoodkonda ja Orša maakonda. Toona oli asula Połubińskite valduses. Hiljem kuulus küla Naruszewiczitele, Dembińskitele, Raczyńskitele ja Lomskitele. Aastal 1621 läks küla Lew Sapieha valdusse. Aastal 1667 läks küla Sapiehadelt tagasi Połubińskitele.[2]
Aastal 1669 mainiti Kruhłajet esimest korda kui alevit. Aastal 1679 said alevi omanikeks taas Naruszewiczid, aga XVIII sajandi alguses läks see Ogińskite valdusse.
Poola jagamisel läks Kruhłaje aastal 1772 Venemaa koosseisu. Seal kuulus alev algselt Valgevene ja hiljem Mogiljovi kubermangu. Alevi omanikuks sai Jekaterina Daškova. Tema rajas alevisse pruulikoja ja telgivabriku. Aastal 1785 oli alevis kaks õigeusu kirikut, seal tegutsesid kaks veskit ja asulas oli ka kivist laohoone. 1812. aasta sõja ajal oli alev mõnda aega Kutuzovi peakorter.
Aastal 1880 tegutses alevis kolm veskit. Aastaks 1913 läbis alevit Talačyni ja Mahiloŭ linna vaheline postimaantee, alevis asus kümne hobusega postijaam.
Aastal 1924 hakkas Kruhłaje kuuluma Valgevene NSV koosseisu. kus sellest sai rajoonikeskus. Aastal 1925 sai alevist küla. Teise maailmasõja ajal hukkus külas ja selle ümbruses ligi 3000 kohalikku elanikku. Asula sai uuesti aleviks 11. märtsil 1967. 26. veebruaril 2016 sai Kruhłajest linn.[3]
Tuntud elanikke[muuda | muuda lähteteksti]
- Alena Kobiec-Filimonava – Valgevene tõlk ja kirjanik
- Dzianis Dudkoŭ – Valgevene ajaloolane
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ The population as of January 1, 2024 and the average annual population for 2023 in the Republic of Belarus by regions, districts, cities and urban-type settlements
- ↑ Грынявецкі В. Круглае // Вялікае княства Літоўскае: Энцыклапедыя. У 3 т. / рэд. Г. П. Пашкоў і інш. Т. 1: Абаленскі — Кадэнцыя. — Мінск: Беларуская Энцыклапедыя, 2005. Lk. 147.
- ↑ Городские поселки Белыничи и Круглое приобрели статус города | MogilevNews.by | Новости Могилева и Могилевской области
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kruhłaje |