Turbokompressor

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Turbokompressor läbilõikevaates

Turbokompressorit ehk turboülelaadurit kasutatakse (auto, laeva, lennuki jne) kolbmootori võimsuse suurendamiseks, kus mootori töötsükli sisselasketaktil kõrgema rõhuga õhu surumiseks silindrisse kasutatakse sama mootori silindrites töötsükli läbinud heitgaaside energial pöörleva turbiini poolt käivitatud kompressorit.

Turbokompressori eelis mehaaniliselt käitatava kompressori ees on kolbmootori suurem kasutegur ja parem võimsuse/kaalu suhe ning mis peamine, kasutatakse ära mootori tavaliselt kaotsiminev heitgaaside energia.

Turbokompressori leiutas Šveitsi insener Alfred Büchi, kes sai oma leiutisele patendi 1905. aastal.

Ehitus ja tööpõhimõte[muuda | muuda lähteteksti]

Turbokompressori peamised osad, turbiin ja kompressor, on monteeritud ühisele võllile. Mõlema labamasina, turbiini ja kompressori, töörattad (impellerid) asuvad eraldi oma kodades. Turbokompressori korpuses on ühine võll tavaliselt laagerdatud keraamiliste kuul- või liuglaagritega (hüdrodünaamiline laagerdus).

Suure pöörete arvu tõttu (nüüdisajal kuni 290 000 pööret/minutis) on laagrid määrdeainekanaleid pidi ühendatud pidevasse mootoriõlituse ringlusse, mis tagab tänu liuglaagri õlikilel väga väikesele hõõrdumisele laagri vähese kulumise ja ka jahutuse.

Kolbmootori kasuteguri tõstmise huvides jahutatakse kompressoris kokkusurutud adjabaatiliselt kuumenenud (kuni 150° C) õhku enne mootori silindritesse juhtimist soojusvaheti kaudu. Turbokompressor aitab tänapäevaste kolbmootorite kasutegurit tõsta 40%-ni ja enamgi.

Levinumalt kasutatakse turbiinis ja kompressoris tsentrifugaallabamasinaid, kus turbiin muudab kolbmootori silindritest väljuvate heitaaside vooluenergia pöördliikumiseks ning kompressor vastupidi – muudab pöördliikumise kokkusurutud õhu voolamiseks.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]