Iku-Turso

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib mütoloogilisest olendist; laeva kohta vaata artiklit Iku-Turso (allveelaev, 1927)

E. N. Setälä rahvaluuleuurimustes merihobusüdame märk on Tursas-jumala (või olendi) visuaalne kujund ning Skandinaavia maade muinasuskumustes õnnetuste, pahatahtliku nõiduse ja haiguste vastu kaitsev ning õnne toov, oletatavasti rootsi algupäraga sümbol

Iku-Turso (['iguturso], soome keeles [ˈikuˌturso]) ehk Iku-Tursas ehk Tursas ehk Turso ehk Turisas ehk Iku Turilas ehk Iki-Tursas ehk Meritursas on soome mütoloogias vetevalitseja või merekoletis, samuti tuntud kui ürgolend ja haigusi esilekutsuv deemon. Soomekeelne sõna meritursas tähendab selgrootut kaheksajalgset octopus vulgaris't ning liitsõna tagaosa tursas tähendab merihobu või morska (soome keeles mursu).

Põhimõtteliselt lühisõnumina ulatub Turisas tagasi nüüdisaegsete germaani keelte saksa, hollandi, inglise ja Skandinaavia keelte ühise algkeelse sõna *thurisaz/*þurisaz juurde, mis tähendab hiiglast või deemonit. Praegused uuringud ei usu enam varasematesse teooriatesse, mille kohaselt Turso/ Tursas nimel oleks olnud midagi ühist Skandinaavia mütoloogiast tuntud Muinaspõhja päikesejumala Thori või ühekäelise üksikvõitluse ja kangelaslikkuse jumala Tyri nimega[1], kuigi samas välimuselt ta meenutab Skandinaavia maade hiiglast (þursari, sg. þursi).

Eesliidet Iku võime kohata samuti muude müütiliste olendite, nagu näiteks Iku-Tiera nimes. On arvamusi, et selline eesliide võiks tähendada olendit, kes on olnud olemas juba maailma sünnist alates ning sellega väljendatakse igikestvust, igavikku ja arvatavasti aus hoitut või peetut.

Tursase kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Vanimad kirjeldused sellest vaimolendist leiduvad 16. sajandilt Turu piiskopi ja reformaatori Mikael Agricola ning Tallinna Toomkooli õpetajana ja hiljem Uppsala ülikooli astronoomiaprofessorina töötanud Sigfrid Aronus Forsiuse kirjutatuna. Nende kohaselt on Turisas on olnud muinassoome (hämäläne) sõjajumal ja Forsiuse kirjelduse kohaselt oli Turisase relvaks vibu.

Hilisemas folklooris tursas-nimi tuleb esile seoses erisuguste hirmuäratavate haldjatega, kes elavad vähemalt vees, tules või sipelgapesas. Soome rahvaluule ja mütoloogia uurija, luuletaja ja akadeemik Martti Haavio, kes oma loomingut avaldas Tallinna vanalinna Mustpeade maja järgi võetud kirjanikunime P. Mustapää all, on pidanud tursas-nimega kutsutut Skandinaavia maade hiiglasega (þursar, sg. þurs) analoogsena nn. tõbideemonina, kes on suutelised laskma lendu inimestele haigusi põhjustavaid nooli.

Iku-Turso täpsem välimus jääb selgusetuks ja selle tegelase kirjeldamiseks kasutatakse mitmeid epiteete. Üheks teda iseloomustavaks väljendiks "Kalevala" loitsus ja Christfried Gananderi Mythologia Fennicas (1789: 58) on partalainen, kui temast kasutatakse nime Meri-Tursas partalainen, mis tähendab äärel elavat olevust või selle all võib mõelda habemikku[2] ja veel teisiti öeldes, olevus elab mere serval ja tal on pikk märg habe ees.[3] Meritursas partalainen teeb ”kõvas merevahus” Iro-neiu rasedaks. Hiljem Iro sünnitabki kolm poega, kelle nimed on Väinämöinen, Ilmarinen ja Joukahainen.

Sellele lisaks kasutatakse epiteete: Toone härg (fi: Tuonen härkä), tuhatpea (fi:tuhatpää) ja tuhatsarv (fi:tuhatsarvi). Mõnikord on tema kodukohaks peetud Põhjalat, mis võib pädedagi, sest üldiselt see kohanimi on seotud kurivaimudega või muu pahaga.

Kutsudes Iku-Tursot appi, Louhi kasutab järelliidet äijö poeg (fi: äijön poika):

Iku-Turso äijö poeg / oma pea veest tõsta
Iku-Turso äijön poika / nosta päätäsi vedestä,[4]

mis tuleneb sõnast äijä (vanamees või vanaisa, Lõuna-Pohjanmaal abielumees) ning on Soome rahvaluules ja "Kalevalas" kasutusel kui hellust väljendav sõnavariant. Teisalt värsiridadega iseloomustatakse samuti olendi ürgselt tähtsat sugulussidet oma isaga[5], kelleks on mainitud paralleelselt Äijöks nimetatut mütoloogilist ülemjumalat Ukkot.

Müütiline "Kalevala" Tursas[muuda | muuda lähteteksti]

Tursa mainitakse seoses tulega ja tulesünniga. Tulesündi kirjeldavad värsiread:[3]

Tulgu merest tursa, sööma tule neeluja.
Tulkohon merestä tursa, Syömähän tulen vihoja.

Samuti "Kalevala" teises runos Tursas tõuseb merest ja põletab kuhja heinu[6]:

Küll tuli merest Tursas,
sõnn lainetest kerkis.
Pistis heinad põlema,
keset ilmvalget väge;
need kõik maatasa põletas,

Loitsude kohaselt Tursas mingi algse olendina on vahekorras kurja eide Loviattare ehk Louhiga, kes seejärel sünnitab pakase ja kokku üheksa mitmesugust haigust ehk poega, nende hulgas sandi, lombaka ja pärispimeda. Meritursast ehk kaheksajalgset väidetakse mõningates rahvaluuletustes samuti Väinämöise isaks.

Rahvaluule koguja Christfried Gananderi poolt 18.sajandil Pohjanmaal talletatud fragment luuletusest annab olendile taevalikest haldjatest kasutatud nime Kave, keda peetakse Põhja härraks ja Väinämöise isaks. Fragmendi põhjal Kave kasvas kolmkümmend aastat oma ema kõhus ja lõpuks ta sündis kubemest, kaasas mõõk ja hobune.

"Kalevalas" kutsub Louhi Turso kättemaksuks Sampo varastamise eest laevaga põgeneva Kaleva rahva maha tapma. Kui Iku-Turso otse kalevalaste laeva kõrval oma hirmuäratava pea veest välja pistab, hakkab meri laenetama ja möllama. Väinämöisel õnnestub Iku-Turso kõrvast kinni haarata ja merekoletis lubab olla inimesi taga ajamatta, juhul kui ta ellu jäetakse. Väinämöinen päästab Iku-Turso vabaks, kes on sellest ajast alates oma lubadusest kinni pidanud.[1]

Pärand[muuda | muuda lähteteksti]

Soome mereväe üks II maailmasõjaaegne allveelaev kannab Iku-Turso nime. Sõja lõppedes Nõukogude Liit keelas Soomel allveelaevad ja Iku-Turso müüdi 1952. aastalBelgiasse vanarauaks.[7]

Iku-Turso nime kannab asteroid 2828-Iku-Turso planeetide Marss ja Jupiter vahele jäävas Asteroidide vöös. Selle avastas Soomes esimesena naisena astronoomia alal doktorikraadi saanud Liisi Oterma 18.02.1942. Selle vanasoome sõjajumala nime võttis Hämeenlinna folk metal- ja viikingi-metal-bänd Turisas 1997.aastal. Kaasaegses kultuuris on viimasel ajal populaarsust saanud tuntud Ameerika karikaturisti ja stsenaristi Don Rosa loodud mütoloogiateemaline Piilupart Donaldi koomiks ”Sampo saladus”, kus part Onu Robert otsib "Kalevalas" kirjeldatud üleloomuliku jõuga eset sampot. Veel kord Louhi kutsub siin Väinämöiselt varastatud kandlemuusika abil Iku-Turso appi ja nad lähevad koos Helsingit maatasa tegema.

2009. aastal esitas profimaadluse promootor Chikara[8] tegelaskuju Tursast, kes on Chikara Pro wrestling-profimaadleja.[9] Tursas kuulub samuti Bruderschaft des Kreuzes (BDK) liikmete hulka ning originaalsema välimuse saavutamiseks ta kannab maski suure habemega ja mitme suure sarvega. Teda reklaamitakse soomlasena, kuigi tema hüüdnimi on "The Scandinavian Messenger of War" ("Skandinaavia sõjasõnumitooja"). Huvitaval kombel üks maadlejatest ja Tursase BDK aegsetest endistest kaaslastest oli Ares (maadleja)[10], mis tuleneb vanakreeka sõjajumala nimest Ares. Muinaspõhja ja Norra mütoloogia osalt Chikara liikmena tuntud profimaadleja UltraMantis Black on alates 2002. aastast sooritanud Chikara maadlusstseenides eelkõige üksikvõitluse ja kangelaslikkuse jumala Tyri rolli.[11]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Kalevala. Iku-Turso. Koduleht (fi:Kotisivu) Kodu. (fi:Koti)
  2. Partalainen (soome keeles)
  3. 3,0 3,1 Morsa ja elefandi jälgedel (fi:Mursun ja norsun jäljillä) Lk. 489 Häkkinen, Kaisa
  4. "Kalevala. Teine viies runo (fi:Kahdesviidettä runo) Rida 348". Originaali arhiivikoopia seisuga 26. juuni 2015. Vaadatud 21. aprillil 2015.
  5. Taatlus peeglis (fi:Äijyys ajan kuvastimessa) Vilkamaa-Viitala, Marjatta. Kielikello. 4/2007)
  6. "Kalevala. Teine runo (fi:Toinen runo) Rida 67". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. juuni 2015. Vaadatud 21. aprillil 2015.
  7. Võtmesõna: allveelaev. Sukeldus ajalukku. (fi: Avainsanat: sukellusvene. Sukellus historiaan) 23.10.2014
  8. Chikara (professionaalmaadlus)
  9. Info | Tursas (wrestler)
  10. Ares (wrestler)
  11. UltraMantis Black

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]