Põhjala tütred

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib soome mütoloogia tegelastest. Sibeliuse teose kohta vaata artiklit Põhjala tütar (Sibelius).

Põhjala neiud vikerkaarel Väinämöise kandlemängu kuulamas. Robert Wilhelm Ekman, 1857-1866

Põhjala tütred ehk Põhjala neiud (ehk Põhja neiud, Põhja tütred) on kalevalamõõdulises luules imekaunid ja raskesti kättesaadavad neiud, kes elavad Põhjalas või koguni taevas. Tihtipeale räägitakse neist kui Põhjala emanda Louhi tütardest.

Põhjala tütred on tuntud oma ilu poolest ning nad on kogu maa silmapaistvamaid kaunitare. Põhjala vanimat tütart kirjeldatakse saledana. Neiu on nii puhas ja läbipaistev, et läbi tema riiete võib ihu, läbi ihu liha, läbi liha luud ja läbi luu luuüdi näha. Mõnedes lugudes võib läbi luuüdi veel neiu väge ehk võlujõudu näha. Tütar istub kuld- ja hõbelõnga kududes taevas või vikerkaarel, kus Väinämöinen teda näeb ja otsustab kosida.

Tütre taevalik, mõnevõrra ”mugavusteta” istekoht on vikerkaar, mäetipp või taevakaane palk. Neiu läbipaistvuse ja taevaliku asukohaga rõhutatakse tema üleloomulikkust ja seda, et ta ei ole tavaline naine. Kuld- ja hõbelõng tähendab siin kui lõputut teabevoogu või inimese elulõnga. Neiul on ilmselt olnud mõningates varasema ajajärgu müütides teatud osa universumi või inimsaatuste kujundajana või haldajana, aga aja jooksul selle rolli tähtsus on vähenenud.

Rahvuslikes lugulauludes on Põhjala tütardel palju kosilasi, kes käivad perenaiselt neide abikaasaks palumas, ning on kangelasi, kes käivad mitu korda kosjas. ”Kalevala” ongi kosimiseepos, kus Põhjala ei loovuta kergelt oma tütreid Kalevala meestele abikaasaks. Kaval Põhjala emand paneb väimehekandidaate ja võistukosijad proovile erinevate vägitegudega ning määrab nad võimatult tunduvaid ülesandeid lahendama ja teenetöid tegema, enne kui tütre naiseks annab. Raskete ülesannete eesmärgiks on abiellumise ärahoidmine, kosilase viimine hävingusse või temast koguni lahtisaamine. Sageli sangarid siiski saavad katsumustega hakkama ja jäävad ellu. Kui Lemminkäinen palub Põhja eidelt tütre kätt, eit määrab temale esimeseks teenetööks Hiie hirve kinnipüüdmise ja teiseks tööks Hiie tulisuu ruuna taltsutamise, millega sõjamees saab hakkama. Kolmandaks ülesandeks on ambuda luik Tuonela jõelt, kus Põhjala ilge karjus, keda ainukesena toast välja ei lauldud, tapab Lemminkäise. Väinämöise kosimiskatsed ebaõnnestuvad üks teise järel. Ta ei oska Sampot taguda ja teel Põhjalasse püüab Jouhakainen talle oma õe eest kätte makstes ta ära tappa.

Põhjala tütardel on pahelise iseloomujoonena kombeks isegi ülesandeid anda või keelduda abiellumast. Tagasiteel koju kohtab Väinämöinen toredasti rõivastatud Põhjala neidu ja palub teda endale naiseks tulla. Tüdruk seab aga tingimuseks mitmete raskete ülesannete täitmise, millest üks on: Väinämöinen peaks tegema kedervarre kildudest vene ja saatma selle veele ilma mingil viisil puutumata. Väinämöinen saab kergelt hakkama, aga raiudes ta lööb kirvega põlve ning kosimine ei seekord õnnestu, 8.-9. Runo.[1]

Tee Põhjalasse on täis surmaohtusid ning kohale jõudmiseks peab mõnikord tarkusega mitmetest takistustest läbi pääsema või koletistega võitlema. Kuigi kosija saab ülesande lahendatud, võib perenaine siiski oma lubadusest loobuda. Taevakaane tagunud sepp Ilmarinen pidi jahu, soola ja raha jahvatava imeveski Sampo eest Põhjala tütre endale naiseks saama ja ta asubki seda valmistama. Kui ta saab Sampo valmis, peidab Põhjala emand selle Põhjala kivimäkke, ja sepp peab koju pöörduma ilma talle tasuks lubatud mõrsjata, 10. Runo.[1]

Samuti võib Louhi anda kosijale lisaülesandeid. Oma varem teenitut mõrsjat võistukosides Ilmarinen määratakse hädaohtlikele ja võimatuina tunduvile teenetöile, mis ta Põhja neiu nõuannete abil saab õnnelikult tehtud: künnab esmalt ussipõllu, toob teiseks koju Tuone karu ja Manala hundi ning püüb kolmandaks suure haugi. Põhjala neiu annab vihjeid ja näpunäiteid ülesannete sooritamiseks ning aitab, sest tütar ei hooli Väinämöise jõukusest ja kuulsusest, vaid Ilmarinen on hakanud talle meeldima, (18.-19. Runo).[1]

Kalevalas sepp Ilmarinen saab lõpuks Sampo tagumise ja mitmete imetegude sooritamise järel Põhjala tütre endale naiseks. Emandana aga Louhi tütar paneb Ilmarise perele orjaks müüdud Kullervo karjaseks ja küpsetab pilkeks temale kivi leivapätsi sisse. Kui Kullervo murrab oma noa kivi vastu, kättemaksuks ajab ta karja sohu ning metsaelukad, karud ja hundid karjana koju. Lüpsma minev emand rebitakse tükkideks, 31.-34. Runo.[1]

Seejärel Louhi ei anna enam teist tütart asemele ega tütar isegi taha, aga Ilmarinen röövib tütre. Tüdruk kiusab Ilmarist kuidas jaksab ja häbistab teda minnes teise mehega ning pettunud Ilmarinen nõiub ta kajakaks laidule, 38. Runo.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]