Kivikeraamika
Kivikeraamika on keraamika liik, milles saviesemed põletatakse kõrgel temperatuuril, ligikaudu 1150–1500 ˚C juures kivikõvaks, mistõttu tooted on vastupidavamad kui madalkuumuskeraamika.[2]
Ajalooliselt on kivikeraamika küll noorem kui madalkuumuskeraamika, kuna vajaliku kuumuse saavutamine ja hoidmine pika aja vältel oli tehniliselt keeruline, kuid see tehnoloogia on siiski üpris vana: Induse kultuuris valmistati kivikeraamikat suurel hulgal juba 2600–1900 eKr[3][4]. Varaseid näiteid on leitud ka Hiinast[5][6], kus tootmine muutus suuremahuliseks alates Hani dünastiast.[7][8] Keskaja alguseks oli kivikeraamika levinud teisteski Ida-Aasia kultuurides Jaapanist Korea ja Taini. Euroopas seevastu levis kivikeraamika alles hiliskeskajal, kuna siinsed põletusahjud olid vähem efektiivsed ja vajalikud saviliigid haruldasemad. Algselt oli see suurel määral Saksamaa eksporttoode[9], Kölni ja Siegburgi bartmann- ja jakobakannusid ning muid kivikeraamilisi nõusid kasutati varauusajal ka Eesti linnades[10].
Traditsiooniliselt on Ida-Aasias liigitatud keraamika kõrg- ja madalkuumuskeraamikaks, võrdsustades kivikeraamika üldjuhul portselaniga. Kivikeraamika eristamine temperatuuriskaalal madalkuumuskeraamika (1000–1200 °C) ja portselani (1200–1400 °C) vahel paikneva keraamikaliigina pärineb Euroopast.[11]
Tänapäeval eristatakse keraamikatööstuses viit liiki kivikeraamikat: traditsioonilist, peen-, keemilist, kuumuskindlat ja elektrilist. Liigituse aluseks on nii tootmisviisid kui ka toodete otstarve, näiteks kasutatakse keemilist kivikeraamikat sageli tööstuslike hapete hoiustamiseks[12]
Näiteid[muuda | muuda lähteteksti]
-
Pruun Bottgeri teenõu, u 1710 -
Lõigatud bambuse kujuline teepott, 1779-1780 -
Inglise punane kivikeraamika, 1700. aastate algus -
Tänapäeva Jaapani tehnikas vaas
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Tea Bowl with "Hare's-Fur" Glaze". Metropolitan Museum of Art. 30. november 2012. Vaadatud 19. veebruar 2013.
{{cite web}}: CS1 hooldus: url-olek (link) - ↑ Leo Rohlin. "Keraamika käsiraamat" Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 2012, lk 311.
- ↑ Satyawadi, Sudha (1. juuli 1994). "Proto-Historic Pottery of Indus Valley Civilization; Study of Painted Motif". D.K. Printworld. Lk 324. ISBN 978-8124600306.
- ↑ Blackman et all (1992). The Production and Distribution of Stoneware Bangles at Mohenjo-daro and Harappa as Monitored by Chemical Characterization Studies. Madison, WI, USA: Prehistory Press. Lk 37–44.
- ↑ The Editors of Encyclopaedia Britannica. "Stoneware". Encyclopædia Britannica. Encyclopædia Britannica, inc.
{{cite web}}: parameetris|author=on üldnimi (juhend); puuduv või tühi|url=(juhend) - ↑ Sato, Masahiko. "Chinese Ceramics: A Short History" (1st edition). John Weatherhill, Inc. (1981), lk 15.
- ↑ Li, He. "Chinese Ceramics: A New Comprehensive Survey". Rizzoli International Publications, Inc. New York, New York (1996), p. 39.
- ↑ Rhodes, Daniel. "Stoneware and Porcelain: The Art of High-Fired Pottery". Chilton Co., Philadelphia, Pennsylvania (1959), lk 7-8.
- ↑ Crabtree, Pamela, ed., "Medieval Archaeology", Routledge Encyclopedias of the Middle Ages. Routledge, 2013, ISBN 113558298X, 9781135582982.
- ↑ E. Russow. Importkeraamika Lääne-Eesti linnades 13.–17. sajandil. ISBN-13 978-9985-9525-3-5
- ↑ Valenstein, S. (1998). "A handbook of Chinese ceramics", pp. 22, 59-60, 72, Metropolitan Museum of Art, New York. ISBN 9780870995149
- ↑ F. Singer & S. S. Singer. "Industrial Ceramics". London: Chapman & Hall, 1963
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Frank L. Wood, "The World of British Stoneware: Its History, Manufacture and Wares", Troubador Publishing Ltd, 2014, ISBN 178306367X, 9781783063673
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Beardmani kannud, Avondster (Varased Rheini piirkonna nõud 16.–18. sajandist.)
- Jaapani kivikeraamika, Asia Society Museum