Kiusamine

Allikas: Vikipeedia

Kiusamine on väärkohtlemise (agressiivse ja negatiivse käitumise) vorm, mis seisneb oma tegevuse või käitumisega kellelegi sihilikult ebameeldivuste (füüsilise valu või ebamugavuse, vaimse alaväärsustunde, hirmu jne) tekitamises.

Sarnaste tunnustega käitumist mitmete teiste loomade vahel, võidakse nimetada vihkamiseks (inglise keeles mobbing).

Kiusamine on kaasajal mitmete teadusharude teadlaste uurimisaines ja kuigi teadusprobleemi on pikalt uuritud ei ole uurijad teaduslikult päris kindlat definitsiooni kiusamisele välja kujundanud.[1]

Kiusamiskäitumine[muuda | muuda lähteteksti]

Kiusamine võib olla sõnaline (narrimine, norimine, pilkamine, mõnitamine, ähvardamine jne), füüsiline (tõukamine, togimine, näpistamine, löömine jne) või psüühiline (üleolev käitumine, ignoreerimine, kõrvalejätmine, millegi tegema sundimine vms).

Kiusamine võib hõlmata korduvaid tegusid aja jooksul, mille eesmärk on luua või jõustada ühe isiku (või grupi) võimu teise isiku (või grupi) üle. Kiusamise eesmärgiks võib olla ka soov saada kas ohvri või kellegi teise tähelepanu.

Kiusamise põhjuseks või ajendiks võivad olla kadedus, viha, madal enesehinnang, võimu kuritarvitamine, vale arusaam üldkäibivatest käitumisnormidest, asotsiaalsus jne.

Kiusamine võib toimuda kõigis situatsioonides, kus inimesed üksteisega lävivad: töökohas, koolis (koolikiusamine), kodus, tänaval, perekonnas ka veebis (veebikiusamine ja -vägivald) jne.

Kiusamine liigitatakse ebaeetilise käitumise hulka. Vajadusel eristatakse kooli-, küber- ja töökiusamist jne.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]