Ähvardamine

Ähvardamine on tegevus, mille eesmärk on sundida teisi nõustuma enda soovidega, kasutades selleks hirmu tekitamist. See on kõige äärmuslikum negatiivne mõjutamistaktika. Otsene ähvardus loob võimaluse ähvardavast kahjust ja võimalikust vägivallast. Inimese reaktsioon ähvardamisele on enamasti "võitle või põgene", mis tähendab, et hakatakse ähvardajatele vastu või tagajärgede vältimiseks alistutakse või pagetakse. Ähvardamine on efektiivne mõjutamisvahend, sest sellel on enamasti alati väga selge sõnum.

Mõned ähvardamise näited[muuda | muuda lähteteksti]

Lapsevanem ütleb lapsele, et kui ta kohe oma tuba ära ei korista, siis ei tohi ta õhtul õue mängima minna.
Juhataja ütleb töötajale, et tema tulemused on väga kehvad ja kui need ei parane, kaotab ta töökoha.
Politsei hoiatab inimest, et kui ta autost välja ei tule, siis ta vahistatakse.

Uurimused mõjutamisest ja võimust on aga näidanud, et pikemas perspektiivis on ähvardamine vähem efektiivne kui eetilised mõjutamisvormid.

Soovitused enda kaitsmiseks ähvardaja vastu[muuda | muuda lähteteksti]

Kui ähvardaja tahab, et teeksite midagi, millega olete varem juba nõustunud, siis tasub see asi ära teha (kui ei ole selle mitte-tegemiseks just piisavalt mõjuvat põhjust).
Maandage enda jaoks ähvarduse mõju, proovides leida viise, kuidas tagajärgi muuta vähem tähendusrikkaks või neid leevendada. Kui inimene tagajärgedest ei hooli, ei ole ka tegu ähvardamisega.
Kui ähvardajaks on ülemus, siis tasub proovida temaga rääkida, selgitades, miks tajute seda ähvardusena ja kuidas see olukord mõjutab teie töökohustuste täitmist.
Proovige leida endale liitlasi, kes aitaksid teil ähvardusega tegeleda. Seda võib vaja minna, kui ähvardaja on teist mõjuvõimsam.
Kui ähvardajaks on inimene, kes teib juba harjumuspäraselt ähvardab ja kellele teie ise harjumuspäraselt järele annata, siis tõenäoliselt tema käitumine ei muutu enne, kui muutub teie oma. Enda käitumise muutmine võib olla raske, aga see on ainuke võimalus harjumuspärase käitumise murdmiseks.
Kui on võimalust, siis tasub leida viis kuidas ähvardajat vastu ähvardada. Asi on lihtsalt selles, et need inimesed, kes on harjunud teisi ähvardama, ei pruugigi mõista muud keelt kui n-ö ähvarduskeelt ja seega ka mitte muule reageerida.

Seega tasub meelde jätta, et pikas perspektiivis ei ole ähvardamine efektiivne mõjutamise strateegia, kuigi enamik inimesi kasutab seda vahel. Kõige äärmuslikumad ähvardamise vormid aga hävitavad suhteid ja õõnestavad lõpuks mõjutaja võimu ning võivad ärgitada neid, kes end ohustatuna tunnevad, vastuhakule.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Terry R. Bacon "Mõju elemendid: oskus teisi kaasa haarata". Äripäev, Tallinn 2013.