Küberkiusamine
Küberkiusamine või küber ahistamine on kiusamise või ahistamise vorm, kasutades elektroonilise sidevõrgu vahendeid. Küberkiusamine ja küber ahistamine on tuntud ka kui interneti kiusamine või veebikiusamine. See on muutunud üha tavalisemaks, eriti teismeliste seas, kuna digitaalne sfäär on laienenud ja tehnoloogia on arenenud. Küberkiusamine on see, kui keegi, tavaliselt teismeline, kiusab või ahistab teisi internetis ja muudes digitaalsetes ruumides, eriti sotsiaalse meedia saidil. Kahjulik kiusamiskäitumine võib hõlmata kuulujuttude, ähvarduste, seksuaalsete märkuste, ohvrite isikuandmete või halvustavate siltide (nt vihakõne) postitamist. Kiusamist või ahistamist saab tuvastada korduva käitumise ja kavatsusega kahju teha. Küberkiusamise ohvritel võib muutuda madalamaks enesehinnang, suureneneda enesetapumõtted ja tekkida mitmesuguseid negatiivseid emotsionaalseid reaktsioone, sealhulgas hirm, pettumus, viha või depressioon.
Interneti-trollimine on tavaline kiusamise vorm, mis toimub veebikogukonnas näiteks võrgumängudes või sotsiaalmeedias, et esile kutsuda reaktsioon või häire või lihtsalt kellegi enda meelelahutuseks. Küberjälgimine on veel üks kiusamise või ahistamise vorm, mis kasutab jälitamiseks elektroonilisi sidevahendeid ja võib ohvrit tõsiselt ohustada.
Definitsioon[muuda | muuda lähteteksti]
Küberkiusamise sageli kasutatav määratlus on "agressiivne, tahtlik tegevus või käitumine, mille grupp või üksikisik sooritab elektrooniliste vahendite abil korduvalt ja aja jooksul ohvri vastu, kes ei suuda ennast kergesti kaitsta." Definitsioonil on palju variatsioone, näiteks täpsem määratlus: "Interneti, mobiiltelefonide või muude seadmete kasutamine selleks, et saata või postitada teksti või pilte eesmärgiga teisele inimesele haiget teha või talle piinlikkust valmistada."
Küberkiusamine sarnaneb sageli traditsiooniliste kiusamistega, millel on aga mõned märkimisväärsed erinevused. Küberkiusamise ohvrid ei pruugi oma kiusaja isikut ega seda, miks kiusaja neid sihikule on võtnud, teada. Ahistamisel võib olla ohvrile ulatuslik mõju, kuna ohvri ahistamiseks kasutatavat sisu saab paljude inimeste vahel hõlpsasti levitada ning see jääb sageli kättesaadavaks kauaks pärast esimest juhtumit.
Mõisteid "küber ahistamine" ja "küberkiusamine" kasutatakse mõnikord sünonüümidena, ehkki mõned inimesed kasutavad viimast viidates konkreetselt alaealiste või koolikiusamise ahistamisele.
Kasutatavad meetodid[muuda | muuda lähteteksti]
Küberkiusamise alase üldsuse teavitamiseks mõeldud käsiraamatutes on kokku võetud, et küberkiusamine hõlmab ka kavatsetavaid julmusi, mida tahetakse teha interneti-toega seadme kaudu materjali postitades.
- Küberkiusamine hõlmab korduvat käitumist eesmärgiga kahju teha.
- Küberkiusamine pannakse toime läbi ahistamise, küberjälgimise, halvustamise (maine ja sõpruse kahjustamiseks julmade kuulujuttude ja valede saatmine või postitamine), teise inimesena esinemise ja tõrjumise (kellegi tahtlik ja julm väljaviskamine interneti grupist) kaudu.
Küberkiusamine võib olla sama lihtne kui e-kirjade või tekstisõnumite saatmise jätkamine ja ahistamine peale seda kui on öeldud, et ei soovita saatjaga enam kontakti. See võib hõlmata ka avalikke tegusid, nagu korduvaid ähvardusi, seksuaalseid märkuseid, halvustavat sildistamist (nt. vihakõne) või laimavaid valesüüdistusi, grupiviisilist ohvri interneti foorumites naeruvääristamist, häkkimist või nende kodulehekülgede rikkumist ja valeandmete kui faktide postitamist eesmärgiga sihtisikut diskrediteerida või alandada.
Kahjulik mõju[muuda | muuda lähteteksti]
Uuringud on näidanud mitmeid küberkiusamise ohvriks langemise tõsiseid tagajärgi. Ohvritel võib olla madalam enesehinnang, suurenenud enesetapumõtted ja mitmesugused emotsionaalsed reaktsioonid, sealhulgas hirm, pettumus, viha ja depressioon. Küberkiusamine võib olla tavapärasest kiusamisest kahjulikum, sest sellest ei pääse. Üks kõige kahjulikumaid tagajärgi on see, et ohver hakkab oma sõpru ja muid tegevusi vältima, mis on sageli kiusaja eesmärk.
Küberkiusamiskampaaniad on mõnikord nii kahjulikud, et ohvrid on enesetapu teinud. Ameerika Ühendriikides on vähemalt neli näidet, kus küberkiusamine on seotud teismelise enesetapuga. Megan Meieri enesetapp on näide, mis viis täiskasvanud rünnakute toimepanija süüdimõistmiseni. Holly Grogan sooritas enesetapu, hüpates alla Suurbritannias Gloucesteri lähedal 30 jala sillalt. Teatati, et mitmed tema koolikaaslased postitasid oma Facebooki lehele hulga vihkavaid sõnumeid. Noorte vaimse tervise heategevusorganisatsiooni Young Minds kampaaniate, poliitika ja juhataja Lucie Russelli sõnul on psüühikahäirete all kannatavad noored küberkiusamise suhtes haavatavad, kuna nad ei suuda seda mõnikord enam eemale heita:
Kui keegi ütleb ebameeldivaid asju, siis terved inimesed suudavad need välja filtreerida, suudavad nende ja oma enesehinnangu vahele blokeeringu panna. Vaimselt ebatervetel inimestel aga pole selleks jõudu ega enesehinnangut, et neid asju lahutada ja nii need pannakse kokku kõige muuga. Nende jaoks saab see absoluutseks tõeks - pole filtrit, pole blokeeringut. See inimene võtab selle enda kanda, võtab seda faktina.
Sotsiaalmeedia on võimaldanud kiusajatel end lahti ühendada mõjust, mida nad teistele võivad avaldada.
Hirmutamine, emotsionaalne kahju ja enesetapud[muuda | muuda lähteteksti]
Küberkiusamise uurimiskeskuse andmetel on "esinenud mitmeid kõrgetasemelisi juhtumeid, kus teismelised on internetist ahistamise ja väärkohtlemise tõttu enda elu võtnud. Enesetapp, mis on kaudselt või otseselt mõjutatud kogemustest interneti agressiooniga."
Küberkiusamine on psühholoogilise väärkohtlemise intensiivne vorm, mille ohvrid kannatavad psüühikahäirete all rohkem kui kaks korda tõenäolisemalt kui traditsioonilise kiusamise puhul.
Noorte vastumeelsus küberkiusamise juhtumite korral ametiasutuste poole pöördumisel on viinud surmaga lõppenud tulemusteni. "USA Today" ja "Baltimore Examiner" andmetel on küberkiusamisest tingitud depressiooni tõttu enesetapu sooritanud vähemalt kolm 12–13-aastast last.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- (arhiiviversioon), küberkiusamisest, politsei.ee