Kirimale naiste suurmeister

Kirimale naiste rahvusvaheline suurmeister (inglise keeles Correspondence Chess Ladies Grandmaster; lühend LGM) on kirimales sportlike saavutuste eest naismaletajatele tulemuspõhiselt antav nimetus.

Nimetuse võttis kasutusele Rahvusvaheline Kirimaleföderatsioon (ICCF) 1996. aastal. Selline otsus võeti vastu augustis 1996 Rheinland-Pfalzis Bad Neuenahris toimunud ICCF-i kongressil (Eestist võttis sellest osa Ervin Liebert). Otsustati, et naiste suurmeistri nimetuse andmist rakendatakse tagasiulatavalt.^[1] See tähendas, et tingimustele vastas 8 naiskirimaletajat (esimene maailmameister Olga Rubtsova oli surnud 1994. aastal). Need 8 maletajat kinnitatigi septembris 1997 Buenos Aireses toimunud ICCF- kongressil kirimale naiste suurmeistriteks (teiste seas Ljudmila Belavenets, Lora Jakovleva, Ljuba Kristol, Merike Rõtova ja postuumselt nimetuse saanud Gertrude Schoißwohl, kes suri jaanuaris 1997).^[2]^[3]

Kirimale naiste suurmeistri nimetus antakse kirimaletajatele, kes on tulnud kirimale naiste maailmameistrivõistluste finaalturniiril esikolmikusse või kes saab naiste kirimaleolümpia finaalturniiril naiskonna esimesel laual mängides parima tulemuse või kes on täitnud kaks naiste suurmeistri normi rahvusvahelistel kirimale tiitlivõistlustel.^[4]

2012. aasta novembri seisuga oli kirimale naiste suurmeistri nimetuse saanud kokku 43 kirimaletajat, 2019. aasta oktoobri seisuga 86 maletajat, sealhulgas Eestist kaks maletajat.