Kirdemaa

Kirdemaa (norra Nordaustlandet) on saar Norra Kuningriigis Svalbardis Teravmägede saarestiku kirdeosas.

Edelas eraldab Kirdemaad Lääne-Teravmägedest Hinlopeni väin. Kuningas Karli maast kagus eraldab teda Erik Erikseni väin. Kirdemaa ranniku lähedal on palju väiksemaid saari; neist suuremad on Storøya umbes 15 km kaugusel kirdes ja Lågøya umbes 10 km kaugusel loodes.

Kirdemaa pindala on 14 443 km²^[1]. Ta on Norra Kuningriigi, Svalbardi ja Teravmägede suuruselt teine saar.

Saare ulatus ida-lääne suunas on umbes 180 km ja põhja-lõuna suunas umbes 140 km. Rannajoone pikkus on 1688 km.

Loodus

Rannajoon

Saare põhja- ja läänerannikul on palju fjorde. Pikim fjord on Wahlenbergi fjord (46 km).

Pinnamood

Kirdemaa pind on mägismaa kõrgusega alla 700 meetri. Saare jäävaba loodeosa on mägine. Kõrgeim mägi on Snøtoppen (620 m) saare loodetipus.

Läänerannikul on laiad rannikutasandikud.

Saart läbib lai Rijpdalen.

Liustikud

Liustikud hõlmavad 11 009 km² (umbes 76% saare pindalast)^[2]. Põhja- ja läänerannikul on palju jäävaba maad.

Saare idaosa katab Euroopa suurima pindalaga liustik Austfonna (8105 km²). Selle lõunaosa peetakse sageli eraldi liustikuks (Sørfonna). Need lõpevad meres 30 m kõrguse jääseinana. Kirdemaa lääneosa katab Vestfonna. Liustike paksus ulatub 564 meetrini.

Taimed

Taimkate on napp.

Kirdemaalt on leitud 83 taimeliiki. Palju on samblikke ja vetikaid.

Liustikevaba ala on arktiline tundra, kus kasvavad samblad ja samblikud.

Loomad

Kirdemaal elavad teravmägede põhjapõdrad (Rangifer tarandus platyrhynchus), kellele saare napist taimkattest piisab, ja morsad. Juhukülaliste seas on ka jääkarud, kes satuvad sinna triivjääga, ja polaarrebased.

Lindudest pesitsevad saarel kurvitsalised merirüdi (Calidris maritima), kaljukajakas (Rissa tridactyla) ja põhjatirk (Uria lomvia) ning Teravmägede ainuke värvuline hangelind (Plectrophenax nivalis).

Leitud on viis ämblikuliiki ning 34 liiki hooghännalisi (sealhulgas Hypogastruroidea, Neanuridae, Isotomidae, Entomobryidae, Neelidae, Sminthurididae, Katiannidae) ^[3]

Kaitse

Kirdemaad ja seda ümbritsevaid väiksemaid saari hõlmab Kirde-Svalbardi looduskaitseala.

Saare külastamiseks on tarvis sysselmann'i luba. Kirdemaale ei tohi püstitada rajatisi; seal ei tohi kaevandada, jäätmeid maha jätta, häirida loomi ega kasutada mootorsõidukeid. Saarele ei või tuua uusi liike.

Avastuslugu

Kirdemaa oli vaalaküttidele teada juba 1650. aasta paiku.

Esimest korda sõitis ümber saare Elling Carlsen 1863.

Asustus

Kirdemaal ei ole püsielanikke. Aastatel 1957–1958 rajati rahvusvahelise geofüüsika aasta puhul Murchisoni fjordi äärde Rootsi, Soome ja Šveitsi ühine uurimisjaam (Kinnvika jaam). Jaam oli kasutusel kuni 1959. aastani. Rahvusvahelise polaaraasta 2007–2008 raames on seda uuesti kasutama hakatud. ^[4]

Viited

↑ Kasutatud on ametlikke andmeid (Statistisk sentralbyrå). Store Norske Leksikonis on pindalaks märgitud 14 467 km².
↑ Statistisk sentralbyrå
↑ Invertebrate Biology report 2008.pdf^{[alaline kõdulink]}
↑ Kinnvika.net^{[alaline kõdulink]}

Allikas

Store Norske Leksikon

Välislingid

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Nordaustlandet seisuga 4.04.2009.

Selles artiklis on kasutatud venekeelset artiklit ru:Северо-Восточная Земля seisuga 5.04.2009.

[1] Kasutatud on ametlikke andmeid (Statistisk sentralbyrå). Store Norske Leksikonis on pindalaks märgitud 14 467 km².

[2] Statistisk sentralbyrå

[3] Invertebrate Biology report 2008.pdf^{[alaline kõdulink]}

[4] Kinnvika.net^{[alaline kõdulink]}

[1]

[2]

[3]

[4]