Merirüdi

Merirüdi
Merirüdi
	;
Kaitsestaatus
	; Soodsas seisundis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Linnud Aves;
Selts	Kurvitsalised Charadriiformes;
Sugukond	Kurvitslased Scolopacidae;
Perekond	Rüdi Calidris;
Liik	Merirüdi;
Binaarne nimetus
	Calidris maritima; Brünnich, 1764
	; Merirüdi levila; – pesitsusala, – paigalind,; – läbirändel, – talvitusala

Merirüdi ehk meririsla (Calidris maritima) on kurvitslaste sugukonda kuuluv lind. Ta on Eestis arvatud III kaitsekategooriasse (2012).

Välimus

Merirüdi on 20–22 cm pikk. Isaslind kaalub 52–94 g, emaslind 60–105 g.^[2]

Merirüdi ülapool on tumehall, rind hall, tagakõht valge. Tema nokatüvik ja jalad on kollased.^[3] Sarnaneb välimuselt tuhkrüdiga, kuid merirüdil on alapoolel peenemad triibud.^[2]

Levik

Merirüdid elavad Kirde-Kanadas, Gröönimaal, Islandil, Teravmägedel, Franz Josephi maal, Skandinaavias ja Loode-Siberis. Talvituvad Põhja-Ameerika idarannikul ja Loode-Euroopas.^[2]

Eestis on ta harv läbirändaja (perioodidel oktoober-november ja märts-aprill (mai)) ning talikülaline, keda kohtab peamiselt läänesaarte lõunaosas^[4].

Pesitsevad tundras, kliburannikul ja laguunide ääres. Talvel elavad rannikul.^[2]

Toitumine ja eluviis

Pesitusajal toitub merirüdi hooghännalistest, kahetiivalistest, käguvaablastest, lehetäidest, ämblikest, kõhtjalgsetest ja rõngussidest. Söövad ka lehti, pungi, marju ja seemneid. Talvel ja rändel toituvad putukatest, väikestest koorikloomadest, rõngussidest ja vetikatest.^[2]

Otsivad toitu litoraalivööndis kivide vahelt ja taimede alt. Tundras otsivad toitu ainult maapinnalt mitte mullast. Tavaliselt toituvad päeval.^[2]

Sotsiaalsed, tavaliselt on neid näha väikestes parvedes. Vahel kuni 250-linnulistes parvedes.^[2]

Pesitsemine

Fääri saartel ja Islandil munevad mai keskpaigas, Teravmägedel juuni lõpus, Venemaal juuni keskpaigast juuli keskpaigani.^[2] Rohuga vooderdatud pesa asub maapinnal.^[5]

Kurnas on neli muna mõõtmetega 37 × 26 mm. Muna kaalub 13,3 g. Isaslind haub mune 21–22 päeva.^[5]

Eluiga

Merirüdi võib elada 8-aastaseks.^[2]

Viited

↑ BirdLife International (2024). Calidris maritima. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2024.
1 2 3 4 5 6 7 8 9 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1996). Handbook of the Birds of the World (inglise). Kd 3. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 525. ISBN 8487334202.
↑ Kumari, Eerik (1984). Eesti lindude välimääraja (neljas trükk). Tallinn: Valgus. Lk 57.
↑ L. Jonsson, 2000. Euroopa linnud. Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 220
1 2 Johnsgard, Paul A. (1981). The Plovers, Sandpipers, and Snipes of the World (inglise). University of Nebraska Press. Lk 271–274. ISBN 0803225539.

Välislingid

Merirüdi andmebaasis eElurikkus

[1] BirdLife International (2024). Calidris maritima. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2024.

[:0-2] 1 2 3 4 5 6 7 8 9 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1996). Handbook of the Birds of the World (inglise). Kd 3. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 525. ISBN 8487334202.

[3] Kumari, Eerik (1984). Eesti lindude välimääraja (neljas trükk). Tallinn: Valgus. Lk 57.

[Jonsson,_2000-4] L. Jonsson, 2000. Euroopa linnud. Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 220

[:1-5] 1 2 Johnsgard, Paul A. (1981). The Plovers, Sandpipers, and Snipes of the World (inglise). University of Nebraska Press. Lk 271–274. ISBN 0803225539.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]