Keila Kool

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Keila Kool (arhitektid Toivo Tammik ja Mart Rõuk)
Foto: Ave Maria Mõistlik, 16. juuli 2019

Keila Kool (varem: Keila 1. Keskkool, Keila Gümnaasium) on kool Keilas. Alates 1. septembrist 2020 toimub õppetöö kolmes majas: Pargi majas õpivad 1.-4. klassi õpilased, Põhja majas 4.-12. klassi õpilased ja Loode majas eesti keelest erineva kodukeelega lapsed.[1]

Kooli direktor on Mait Tõitoja.

Keilas asunud teine kool, Keila Põhikool (varasem Keila Ühisgümnaasium) liideti 2020. aastal Keila Kooliga.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Keilas on kooliharidust antud järjepidevalt alates 1867. aastast, kui Keilast kolme kilomeetri kaugusel Väljaotsa talus avati kool. Esialgu toimus õpe kahel, alates 1872. aastast kolmel päeval nädalas. 1873. aastast oli kool kaheklassiline, aastatel 1879–1880 ruumikitsikuse tõttu üheklassiline. Ruumikitsikuse tõttu koliti kool 1886. aastal Keilast kolme km kaugusele Kruusiaugule, kus toimus õppetöö kuni 1918. aastani. Õppetöö toimus kolmes klassis viiel päeval nädalas.[2]

Aastatel 1907–1911 tegutses Keilas Eesti Rahvahariduse Seltsi eestikeelne erakool, mis oli alguses 2-klassiline, 1908. aastast 3-klassiline, kuid eestikeelne kool oli tsaarivõimule vastuvõetamatu ja see suleti. 1912. aastal alustas Keilas tööd venekeelne kolmeklassiline kool, mis tegutses kuni 1917. aastani. 1918. aastal toodi sinna üle Kruusiaugu õpilased ja õppetöö hakkas toimuma eesti keeles. Ühtlasi nimetati kool ümber Keila Kõrgemaks Rahvakooliks. Aastatel 1918–1919 juhatas kooli Hans Laagus.

Keila Algkool[muuda | muuda lähteteksti]

1919. aastal muudeti Keila kool 6-klassiliseks algkooliks ja 139 õpilasele andis õpetust viis õpetajat. Kooli juhataja oli aastatel 1919–1920 August Käomägi.

1930. aastal Vabadussõja mälestusmärgina ehitatud Keila algkooli hoone

Aastatel 1920–1943 oli kooli juhatajaks Konrad Preem (Brehm). Neil aastatel kasvas õpilaste arv pidevalt, sest Keila algkooliga ühendati mitmed naaberkoolid (Valingu, Kumna ja Tuula). Suurim probleem oli koolihoone puudumine. See ehitati 1930. aastal Vabadussõja mälestusmärgina.[2]

Aastatel 1927–1941 tegutses algkooli juures tütarlastele täiendusklass ja aastatel 1929–1947 oli Keila mõisas poiste põllutöökool.[2]

Keila Mittetäielik Keskkool[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt muudeti Keila 6-klassiline algkool mittetäielikuks keskkooliks. Õppeainete hulgast jäeti välja usuõpetus, lisati vene keel. Emakeeleõpikud vahetati välja kõikides klassides. Saksa okupatsiooni ajal aastatel 1941–1944 jätkas kool tööd 6-klassilise algkoolina, õpikud ja õppeained olid Eesti Vabariigi aegsed. 1944. aastal muudeti kool seitsmeklassiliseks. Aastatel 1944–1947 juhtis kooli Aleksander Rebassov. 1947. aasta märtsis ta vallandati süüdistatuna sini-must-valge lipu hoidmises, arreteeriti ja saadeti Siberisse. Direktori kohusetäitjaks määrati õppeaasta lõpuni H. Venda.[2]

1946. aastal avati Keila algkooli ruumides ka vene õppekeelega klassid. Seetõttu hakkas kool 1946/1947. õppeaastal tööle kahes vahetuses – eesti kool hommikupoolses ja vene kool õhtupoolses vahetuses.[2]

Aastatel 1947–1954 töötas Keila Mittetäieliku Keskooli direktorina Rudolf Oja. 1951. aastal liideti kooliga Keila venekeelne kool.[2]

Keila Keskkool[muuda | muuda lähteteksti]

1954. aastal muudeti Keila 7-klassiline Kool Keila Keskkooliks, kus õppis 477 õpilast ja 29 õpetajat. Direktorina jätkas 1956. aastani Rudolf Oja. Aastatel 1959–1961 töötas Keila Keskkooli direktorina Samuel Mäe. 1961. aasta veebruarist septembrini töötas direktori kohusetäitjana Maria Vilimaa, õppealajuhatajana Eduard Lätt. Seejärel aastatel 1961–1984 (pensionini) töötas Keila Keskkooli (hiljem Keila 1. Keskkooli) direktorina Endel Kukner. 1965. aastal ületas Keila koolide õpilaste arv 1000 piiri.[2]

Kooli töötingimuste parandamiseks otsustas rajooni juhtkond ehitada uue koolimaja ja õpetajatele elamu. Perspektiiv oma korter saada tõi Keilasse palju noori õpetajaid, kel kõrgharidus käes või saamisel. 1960. aastal avati vana hoone kõrval uus koolimaja, mida omakorda laiendati aastatel 1967–1968.[2]

Keila 1. Keskkool[muuda | muuda lähteteksti]

Keila 1. Keskkooli hoone 1. septembril 1975

1967. aastal lahutati eesti ja vene õppekeelega koolid ja need nimetati vastavalt Keila 1. Keskkooliks ja Keila 2. Keskkooliks. Eesti õppekeelega Keila 1. Keskkool kolis 3. oktoobril 1975 uude koolimajja Põhja tänaval. Uude majja asusid vaid 5.–11. klassid, nooremad jäid algkooli ja vaheehitisse. Uus maja oli küll avar, kuid lohakalt ehitatud. Maja lagunes kiiresti ja kogu ehituspraak tuli koolil oma jõududega ära parandada. Kohe pärast valmimist algas ruumide ümberehitamine, sest olemasolev ei rahuldanud kooli tegelikke vajadusi. Hoone lammutati sügistalvel 2016-2017.[2]

1978. aastal jagunes Keila 1. Keskkool administratiivselt kaheks. Kooli algkooliosa nimetati Keila Algkooliks ja 5.-11. klassid moodustasid Keila 1. Keskkooli. Keila Algkool oli 1980. aastatel Eesti suurim neljaklassiline algkool.[2]

Keila Gümnaasium[muuda | muuda lähteteksti]

1995/1996. õppeaastast nimetati Keila 1. Keskkool ümber Keila Gümnaasiumiks.[2]

2002. aastal avati Keila Gümnaasiumi juures eestikeelne õhtuosakond ja Keila Ühisümnaasiumi juures venekeelne õhtuosakond. Keila Õhtukeskkool lõpetas tegevuse 21. augustil 2002.[2]

Keila Kool[muuda | muuda lähteteksti]

2009. aastal liideti Keila Algkool ja Keila Gümnaasium üheks Keila Kooliks, mida haldab Keila Hariduse SA. Samal aastal suleti ka Keila SOS Hermann Gmeineri Kool, mille enamik õpilasi asus õppima Keila Kooli.[2]

2010. aasta lõpus kolis Keila Kool Põhja tänavalt uude koolihoonesse (aadressil Ehitajate tee 1), mille projekteerisid arhitektid Toivo Tammik ja Mart Rõuk.[3] Samas hoones tegutsevad ka 1964. aastal asutatud Keila muusikakool ja Harju Maakonnaraamatukogu.[2]

1. septembril 2020 liideti Keila Kooliga ka Keila Põhikool ja sestpeale toimub õppetöö kolmes õppehoones.[1]

Kooli direktorid[4][muuda | muuda lähteteksti]

  • 1920-1943 Keila Algkooli direktor - Konrad August Brehm (Preem)
  • 1944-1947 Keila Mittetäieliku Keskkooli direktor - Aleksander Rebassov
  • 1947-1954 Keila Mittetäieliku Keskkooli direktor - Rudolf Oja
  • 1954-1956 Keila Keskkooli direktor - Rudolf Oja
  • 1956-1961 Keila Keskkooli direktor - Samuel Mäe
  • 1961-1984 Keila 1. Keskkooli direktor - Endel Kukner
  • 1984-1994 Keila 1. Keskkooli direktor - Andris-Leons Selg
  • 1994-1996 Keila Gümnaasiumi direktor - Kaido Prink
  • 1996-1998 Keila Gümnaasiumi direktor - Ants Vospert
  • 1998-2001 Keila Gümnaasiumi direktor - Kaider Vardja
  • 2001-2006 Keila Gümnaasiumi direktor - Liivi Prink
  • 2006-2008 Keila Gümnaasiumi direktor - Marju Käo
  • 2009-2009 Keila Kooli direktor - David Rebane
  • 2009-2012 Keila Kooli direktor - Gled-Airiin Saarso
  • 2012-2016 Keila Kooli direktor - Liivi Siim
  • alates 2017 Keila Kooli direktor - Mait Tõitoja

Kooli muuseum[muuda | muuda lähteteksti]

Koolis on oma muuseum.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Eike, Käsi. See õppeaasta tuleb teisiti. Keila Leht, 20. august 2020.
  2. 2,00 2,01 2,02 2,03 2,04 2,05 2,06 2,07 2,08 2,09 2,10 2,11 2,12 2,13 Koolilugu. Keila Kooli veebisait.
  3. Keila Kooli hoone. Arhitektuuribüroo Ansambel veebisait.
  4. Direktorid läbi aegade. Keila Kooli veebisait.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]