Kasutaja arutelu:Svencapoeira

Tere! Lehel Arutelu:Limanutt on sinu paranduse kohta küsimus. Pikne 7. jaanuar 2022, kell 21:49 (EET)

Tervist! Märgin ära, et lehti luues saab luua ka ümbersuunamised (nt Tapinella atrotomentos). Lisaks oleks tarvilik linkida leheküljed teiste samasisuliste lehekülgedega teistes keeltes (nt d:Q1415446). Ivo (arutelu) 28. jaanuar 2022, kell 18:36 (EET)

Lehekülgi teisaldades peaks üsna ettevaatlik olema, et ei tekiks mingeid veidrusi. Nt peaks vaatama, et mis artiklid mingile leheküljele lingivad ja, et need ka pärast teisaldamist korrektsed oleks. Samuti peaks keelelingid paigas olema. Ivo (arutelu) 16. veebruar 2022, kell 03:49 (EET)

Palun lisa kõigile taksonitele ladinakeelne nimetus ja tee sellelt ka ümbersuunamine, seo loodud artiklid Wikidata üksusega. Lisa taksonitabelisse kõik üksused. Tänan! --Metsavend 2. märts 2022, kell 12:10 (EET)

Palun pea neid asju silmas. --Andres (arutelu) 20. oktoober 2022, kell 15:32 (EEST)

---

Palun ära muuda pealkirju ainult seeõttu, et eElurikkuses pole eestikeelset nimetust ära toodud. Tuleb ka teisi allikaid vaadata. Vt Arutelu:Lyophyllaceae ning ka viimaseid kommentaare lehtedel Arutelu:Craterellus tubaeformis ja Arutelu:Leucocybe connata. Pikne 3. märts 2022, kell 17:31 (EET)

kui ikka perekond muutub, siis pole midagi teha, vana nimi ei kirjelda enam. Svencapoeira (arutelu) 3. märts 2022, kell 18:51 (EET)

Lyophyllaceae ja Craterellus tubaeformis '​e puhul pole asi selles, et perekond oleks muutunud. Mil määral on eestikeelne nimetus kirjeldav (või süstemaatilist kuuluvust näitav), see pole arvatavasti tingimata määrav (vt Arutelu:Leucocybe connata). Pikne 4. märts 2022, kell 17:25 (EET)

seal peaks seda uurima, et kui kobarheinikuliste sugukonda tekkis mingi hulk uusi perekondi, siis võis eestikeelne nimetus enam mitte sobida.

Craterellus tubaeformis - seal on uus perekond ju, oli kukeseen, on torbikseen. Svencapoeira (arutelu) 4. märts 2022, kell 20:46 (EET)

See on oletus, et sugukonna nimetus enam ei sobi ning kui asi peaks olema selles, et perekondi tuli juurde, siis võiks samamoodi oletada, et ladinakeelne nimetus ei sobi enam. Jah, perekond on nüüd torbikseen, aga teises arutelus viidati allikale, kus on vastavalt ka uus eestikeelne liiginimetus. Pikne 5. märts 2022, kell 16:45 (EET)

Kuu vikipedist

Tere! Palju, palju õnne kuu vikipedisti tunnustuse eest! Selleks, et saaksin preemiaks oleva kinkekaardi sinuni toimetada, palun võta minuga ühendust kaebi@wikimedia.ee. --K2suvi (arutelu) 19. märts 2022, kell 10:31 (EET)

---

Palun lisa võimalusel uutele artiklitele keelelingid (vt Vikipeedia:Lingid#Keelelinkide lisamine). Kui teises keeles Vikipeediatest sama teemaga artiklit muidu üles leia, siis saab otsida seda Wikidatast ladinakeelse nime järgi ja saab lisada eestikeelse artikli lingi otse sinna. Veel, tavaks on täita liigiartikli taksonitabelis ka liigilahter, perekonnaartikli taksonitabelis ka perekonnalahter jne. Pikne 11. oktoober 2022, kell 20:06 (EEST)

Infokast

Meeldetuletuseks, et infokastis peavad olema täidetud kõik ülemised järgud.

Samuti peavad liigi artiklis olema infokastis read liik = ... ja binaarne = ...

---

Kui artikli lõpetad, siis palun vaata üle, kas kõik on korras. Kui Sa kirjutad kiiresti ja palju, siis ei jõua teised ka parandada. --Andres (arutelu) 20. oktoober 2022, kell 16:58 (EEST)

Palun selgita, miks asendad eestikeelse nimetuse lambaseenikulised ladinakeelse Albatrellaceae-ga? --Metsavend 9. november 2022, kell 14:33 (EET)

pole sellist sugukonda enam Svencapoeira (arutelu) 9. november 2022, kell 14:37 (EET)

Kes ütles, et ei ole? Sugukond Albatrellaceae on olemas. Kui perekond Albatrellus on eesti keeles lambaseenik, miks siis Albatrellaceae lambaseenikulised enam ei ole? --Metsavend 9. november 2022, kell 14:45 (EET)

seal on teisi perekondi niipalju juures, seda on muudes sugukondades ka olnud Svencapoeira (arutelu) 9. november 2022, kell 14:49 (EET)

Ma ei näe siin mingit loogikat. Siis ei tohiks ju ka ladinakeelne nimetus sobida. Iseasi kui lambaseenik oleks sellest sugukonnast välja jäetud. --Andres (arutelu) 9. november 2022, kell 15:43 (EET)

sama oli Suillaceae'ga (tatiklased), mis õõspuraviku lisandumisega pole enam tatiklased Svencapoeira (arutelu) 9. november 2022, kell 15:47 (EET)

Tatiklasi polegi kunagi olnud, on tatikulised. --Andres (arutelu) 9. november 2022, kell 15:50 (EET)

Edaspidi palun põhjendada enne artikli teisaldamist, miks on vaja teisaldada. Eestikeelse nimega artikleid ladinakeelsete alla palun mitte teisaldada. Pärast teisaldamist tuleb vormistada ümber ka suunamislehed, et ei oleks suunamisi suunamislehele.--Metsavend 10. november 2022, kell 20:10 (EET)

See viimane ei ole enam kuigi tähtis, sest botid teevad mitmekordsed suunamised korda. --Andres (arutelu) 10. november 2022, kell 21:16 (EET)

Blokeerisin nädalaks, sest jätkasid eestikeelsete nimetuste ladinakeelsete alla teisaldamist vastupidi konsensusele. --Metsavend 12. november 2022, kell 11:14 (EET)

Hm, aga kui on lahkarvamus, siis pole ju konsensust. --Andres (arutelu) 13. november 2022, kell 09:18 (EET)

Jah, pidasin silmas, et konsensus oli enne Svencapoeira tegutsema hakkamist. --Metsavend 13. november 2022, kell 21:35 (EET)

Praegu põrkavad kaks arusaama kokku. Arvan, et tuleks küsida ekspertidelt nõu ja pärast seda hääletada. Alles siis saab öelda, et tegu on rikkumisega. --Andres (arutelu) 13. november 2022, kell 09:21 (EET)

Rikkumine on see, kui keegi hakkab siin kõike ümber pöörama ilma nõusolekut küsimata. Ekspertidelt võib nõu küsida, aga seniks kuni üks oma seisukohta peale surub, püüdes ümber pöörata varasemat praktikat ja tekitades teistele lisatööd ei näe ma alternatiivi blokeerimisele. Kellelt nõu küsida ja mida täpsemalt küsida? --Metsavend 13. november 2022, kell 20:14 (EET)

Mulle tundub selle arutelu põhjal üsna selge, et teised kasutajad peale Svencapoeira ei poolda praegu selliseid teisaldamisi. Ei ole ka ilmne, et eestikeelsed pealkirjad on lihtsalt vigased või iganenud. Svencapoeira peaks sellega arvestama. Pikne 13. november 2022, kell 21:23 (EET)

Jah, nõus, et ta peaks arvestama. Aga sellegipoolest võiks eesti mükoloogidelt küsida, mis siis seene eestikeelsest nimetusest saab, kui ta tõstetakse ühest perekonnast teise, ja mis saab sugukonnanimetusest, kui sugukonna mahtu muudetakse. Kas vanad nimetused kuulutatakse valeks või need jäävad rööpnimedeks, ja kas võib vana nimetust edasi kasutada, kui vana ei ole. Asi on selles, et me saame oma (enamuse) seisukoha kujundada ainult asjades, mis on meie pädevuses. Peame olema kindlad, et meie arusaamad ei lähe lahku asjatundjate omadest. --Andres (arutelu) 15. november 2022, kell 20:19 (EET)

Üldiselt nõus, aga seni kuni vana nimetust pole avalikult valeks kuulutatud ei saa me ka lihtsalt ühe asjatundja meili põhjal senist nimetust muuta. See tuleb siis ka andmebaasidesse ja muudesse avalikesse allikatesse ühemõtteliselt kirja panna. Pealegi ei ole need küsimused ainult mükoloogide otsustada, sest see puudutab taksonoomiat üldiselt. --Metsavend 16. november 2022, kell 15:20 (EET)

Asjatundjad võiksid pigem selgitada üldist poliitikat. Võib-olla eri organismirühmade uurijatel on erinevad põhimõtted. Näiteks taimenimetuste, linnunimetuste ja imetajate nimetustega tegelevad eri komisjonid. Taimede kohta on Kk öelnud, et eestikeelsed liiginimetused ei muutu kehtetuks, kui süstemaatikat muudetakse. --Andres (arutelu) 26. november 2022, kell 06:29 (EET)

Ma näen probleemi selles, et meie arusaam allikate tõlgendamisest võib olla teaduslikult vale ja meil võivad olla selles lahkarvamused. Sellega on sama lugu nagu Hiina kohtadega. Sellistel juhtudel on minu meelest tarvis asjatundjatega nõu pidada. Avalikele usaldusväärsetele allikatele toetumisest kõikidel juhtudel ei piisa. Ja ilma tõlgendamiseta minu meelest mõistlikku sidusat entsüklopeediat teha ei saa. --Andres (arutelu) 26. november 2022, kell 06:35 (EET)

Keelelingid

Palun vaata seda. See aitab keelelinke lisada. Ivo (arutelu) 25. november 2022, kell 14:49 (EET)

ei paista mul seda linkide lisamise nuppu Svencapoeira (arutelu) 25. november 2022, kell 16:59 (EET)

aei leidsin Svencapoeira (arutelu) 25. november 2022, kell 17:02 (EET)

linkimisel peaks vaatama ka seda, et lingitud saaksid õiget üksused (nt Onnia (fungus) ↔/ Onnia) ☆☆☆— Yx iNdiviid ^Kaastöö 26. november 2022, kell 13:45 (EET)

Palun võta tempot alla. Teised ei jõua muidu asju kontrollida. Keelelingid olid valesti nt siin. Lisaks peaks hoolitsema ka selle eest, et ladinaakeelsete nimede alt oleks ümbersuunamised artikli juurde (kui just seda ladinakeelset nime ei kasutata samal ajal ka millegi muu tähistamiseks). Ivo (arutelu) 1. detsember 2022, kell 22:32 (EET)

Meenutan vajadust keelelingid alati igaks juhuks üle kontrollida. Nt linkisid artikli Pigisõõn täpsustuslehega en:Hypoderma. Moodustasin siin ka eraldi artikli. Ivo (arutelu) 5. veebruar 2023, kell 06:00 (EET)

Ohustatud liigid

IUCN-i punane nimestik ja Eesti punane nimestik on kaks erinevat asja. Ära aja neid segi! Seeneliikide artiklites on taksonitabelis kaitsestaatus IUCN-i punase nimestiku alusel. Seetõttu pead kaitsestaatused eemaldama, kui ei leida viidet IUCN-i kaitsestaatusele.--Raamaturott (arutelu) 10. jaanuar 2023, kell 22:09 (EET)

kõik on võrreldud ja korras Svencapoeira (arutelu) 10. jaanuar 2023, kell 22:18 (EET)

Ei ole ikka küll. Näiteks krookustorik on globaalselt VU, mitte CR (http://iucn.ekoo.se/iucn/species_view/445931/). See on Global Fungal Red Listi järgi, päris IUCN-i punane nimestik see ei ole.-Raamaturott (arutelu) 10. jaanuar 2023, kell 22:29 (EET)

kuule loe https://www.researchgate.net/publication/336085187_Red_List_of_Estonian_Fungi_-_2019_update ja https://www.researchgate.net/publication/326804276_Conservation_management_for_forest_fungi_in_Estonia_The_case_of_polypores, nendes on hinnatud Eesti liike regionaalse IUCNi järgi. lisaks annaks globaalse staatuse meil kasutamine vale pildi e.g nii mõnigi seen oleks vähem kaitstud kui peaks (võta nt seesama krookusnarmik, mis meil rangema kaitse all kui globaalselt). Svencapoeira (arutelu) 12. jaanuar 2023, kell 13:33 (EET)

Eesti punase nimestiku hinnangu võiks küll ka artiklites sobivas kohas ära tuua, aga taksonitabelis on viidatud ikkagi IUCNi punasele nimestikule, mitte Eesti seente punasele nimestikule. Kategooriad pole ka päris samad, joonistel näidatud kategooriate EX ja EW asemel on Eesti seente punases nimestikus RE. Eestikeelne Vikipeedia iseenesest pole Eesti-keskne ja siin ei tuleks piirduda Eesti loodust puudutava infoga. Pikne 15. jaanuar 2023, kell 18:09 (EET)

Nende punane nimestiku kategooriate kustutamine tuleb suurema kella külge panna. Isegi sealsamas põhilehel on Eesti kategooriatele vastavad IUCN nimetused, mida ka järgisin:

Hävinud (extinct, EX); Eesti punases raamatus kasutatakse ka kategooriat "Regionaalselt väljasurnud" (regionally extinct, RE)

Looduses hävinud (extinct in the wild, EW)

Piirkonnas hävinud (regionally extinct, RE)

Äärmiselt ohustatud (critically endangered, CR)

Eriti ohustatud (endangered, EN)

Ohualtid (vulnerable, VU) – haruldane liik

Ohulähedased (near threatened, NT) – ohustatud liik

Soodsas seisundis (least concern, LC)

Puuduliku andmestikuga (data deficient, DD)

Mittehinnatavad (not applicable, NA)

Hindamata (not evaluated, NE)

Paluks mu töö kiiremas korras taastada! Svencapoeira (arutelu) 16. jaanuar 2023, kell 12:58 (EET)

Nagu Pikne ütles: "Eestikeelne Vikipeedia iseenesest pole Eesti-keskne ja siin ei tuleks piirduda Eesti loodust puudutava infoga". Samuti ütleb ka üks sinu antud viidetest (Lõhmus, Vunk, Runnel, 2018): "... we assessed the national extinction risk for each species in this group, using the international Red List frame-work of categories and criteria ...". Selles on hinnatud Eesti-sisest väljasuremisohtu, mitte globaalset.

Näitena toon artikli Kollane kivipuravik, kus sa lisasid kaitsestaatuse Äärmiselt ohustatud. Selles artiklis esineb sellega kohe vastuolu, sest tekstiosas on kirjas "Kollane kivipuravik on Euroopas laialt levinud maailmajao lõunaosas ja parasvöötmega aladel." ehk globaalselt ei saa see seeneliik mitte kuidagi olla äärmiselt ohustatud.--Raamaturott (arutelu) 16. jaanuar 2023, kell 13:36 (EET)

Ma ei saa aru, miks sul Eestit puudutava info vastu selline tõrge on. Mul on ilusti erinevate kategooriate all kirjas alapealkirjadena liikede määrang Eestis (nt Äärmiselt ohustatud liigid Eestis). Svencapoeira (arutelu) 16. jaanuar 2023, kell 19:22 (EET)

Eestit puudutava info võib ka julgelt artiklis ära tuua (nt kirjutada, et liik kuulub x kaitsekategooriasse). Lihtsalt infokasti asi on esitada rahvusvahelist teavet ja kui osadel juhtudel on seal rahvusvaheline hinnang ja osadel juhtudel kohalik, siis ei oskaks artikli lugeja sellest midagi arvata. Nii ei saaks ju aru, et mis hinnanguga parajasti tegu ja seepärast peab kõikjal olema ühte moodi. Ivo (arutelu) 16. jaanuar 2023, kell 14:07 (EET)

No võtame sammukaupa: iga IUCN kategooria all oli mul Eesti(!) ohustatuse kategooria nimekiri - need tuleks kindasti taastada. Taksonitabelit võib mõelda, lugeja tahaks pigem teada, kas ta võib Eestis seent korjata või mitte.. Svencapoeira (arutelu) 16. jaanuar 2023, kell 14:44 (EET)

Ma arvan, et Eesti punase nimestiku liike on praktilisem loetleda eraldi artiklis või loendis, lehel "Eesti seente punane nimestik" või "Eesti punase nimestiku liikide loend" vmt. Artiklid nagu Äärmiselt ohustatud liigid, kus Eesti liike loetlesid, on IUCNi kategooria kohta üldiselt ja seal peaks olema seetõttu eelkõige olema välja toodud kuidas on seda kategooriat kasutatud IUCNi punases nimestikus. Aga kõigepealt võiks üle vaadata liikide artiklid, kus IUCN-i kategooria on taksonitabelis tõesti eksitav, kuna ei vasta IUCN-i punasele nimestikule. Pikne 16. jaanuar 2023, kell 19:41 (EET)

Pealkirjad Ohualtid ja Eriti ohustatud viitavad ju ikkagi eeskätt IUCN-i punase nimestikue kategooriatele, mis ei ole eriomased Eesti punasele nimestikule nagu neisse artiklitesse nüüd kirjutasid. Kui on tarvis loetleda konkreetselt Eesti seeni ja nende piirkondlikke hinnanguid, siis kas seda ei võiks teha näiteks artiklis Eesti seente punane nimestik? Pikne 17. jaanuar 2023, kell 16:11 (EET)

Need ongi ju eestikeelsed nimetused kategooriatele. IUCNi lehelt võib need siis eemaldada. Pigem oleks hea liigid vähemasti ohustatuse kohaselt koos hoida. LKS lehel on kõik liigid koos, aga nii läheks paljuks. Svencapoeira (arutelu) 17. jaanuar 2023, kell 19:01 (EET)

Neid eestikeelseid nimetusi kasutatakse ka IUCN-i punase nimestikus toodud hinnangute kohta ning miks ei peakski kasutama, kui kategooriad on sealt üle võetud. Kui neis kategooriate artiklites juba liike loetlema hakata, siis kõigepealt võiks ära tuua IUCN-i punase nimestiku andmed ja mitte ainult seente andmed ning kui tuua ära Eesti andmed, siis miks mitte juba ka andmed teiste sama metoodikaga piirkondlike hinnangute kohta. Seda läheks arvatavasti küll paljuks.

Kategooria Piirkonnas hävinud (RE) pole samuti Eestile eriomane. Seda kasutatakse ka teistes piirkondades, kus on üle võetud sama metoodika.

Kui Eesti seened on loetletud ühel lehel, siis iseenesest saaks nad ka seal kategooriate kaupa jaotada. Hiljutise piirkondliku hinnanguga Eesti seeneliike on vist kokku umbes 430? Seda ehk pole ühe lehekülje jaoks liiga palju. Pikne 17. jaanuar 2023, kell 19:37 (EET)

---

Liigiartiklites on tavaks panna liigi ladinakeelne nimetus infokastis binaarse nimetuse lahtrisse. Seda ei tuleks sealt mõjuva põhjuseta ümber tõsta.

Foto autori nime reeglina ei peaks artiklisse lisama. Selle leisab lingitud lehelt, nii nagu ka teksti autorite puhul. Vt ka en:MOS:CREDITS. Pikne 17. aprill 2023, kell 17:03 (EEST)

Kuidas kommenteerid?:

Lilla jahusirmik (Cystolepiota bucknallii) on šampinjoniliste sugukonda kuuluv perekond seeni.

Lakkrupik (Laccaria laccata) on šampinjonilaadsete seltsi kuuluv perekond seeni.

Kategooria nimes lisatakse '| ' ainult kategooria nimiartiklile. --Metsavend 22. november 2023, kell 11:24 (EET)

ok sain aru, mida sa mõtled, korjan ära, kus saan Svencapoeira (arutelu) 29. november 2023, kell 13:29 (EET)

Kas märgi | kasutus jäi arusaamatuks või oled põhimõtteliselt eriarvamusel? Mis see põhimõte sel juhul on? Vt nt Kategooria:Torikulaadsed. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas Metsavend (arutelu • kaastöö).

---

Taksonitabelis on igas artiklis võimalus pildi suuruse muutmiseks eeskätt juhuks, kui püstasendis pilt võtab tavalise laiusega liiga palju ruumi, või mingil muul erilisel põhjusel. Reeglina võiks pilt olla selle laiusega, mida mall vaikimisi kasutab. Süstemaatiliselt igas artiklis pildi laiuse muutmise asemel võiks ennem kaaluda pildi laiuse muutmist mallis. Praegu on selle pildi laius vaikimisi sama, mis kõigil pisipiltidel väljaspool taksonitabelit.

Taksonitabeli pildiallkirjas me pole varasemalt rasvast kirja kasutanud. Kui seal on ainult sama nimetus, mis niigi ülal- ja allpool kordub, nii nagu näiteks artiklis Pruun sametpuravik, siis võiks taksonitabelist pildiallkirja minu meelest vabalt ära jätta. Pikne 2. jaanuar 2024, kell 21:58 (EET)

Kui see seen on üles pildistatud Eestis, siis oleks hea pildiallkirjas seda mainida. Nii oleks allkiri "Pruun sametpuravik Eestis". Kui aga artiklis "Pruun sametpuravik" on taksonikastis pilt, siis ilmselgelt võiks see olla sellest samast seeneliigist ja nii pole jah otseselt vajadust üle korrata "Pruun sametpuravik Imleria badia". Ivo (arutelu) 2. jaanuar 2024, kell 22:08 (EET)

---

See "end." liikide loendis ei ole kuigi arusaadav, näiteks artiklis Samblalehik. Jääb kergesti mulje, et takson on endine, mis ei ole õige. Pead vististi silmas, et nimetus on endine, aga kui nimetust sobib jätkuvalt kasutada, siis ei tohiks olla põhjust seda endiseks pidada. Kui nimetus on tõesti endine, siis ei peaks seda kehtiva taksoni kohta kasutama. Seda ka Vikipeedia artiklites harililikult lühendeid ei kasutata (v.a ühikulühendid jmt lühendid). Pikne 5. jaanuar 2024, kell 18:56 (EET)

---

Vt Arutelu:Eesti kalade punane nimestik, Arutelu:Eesti roomajate punane nimestik ja Arutelu:Eesti putukate punane nimestik. Pikne 31. jaanuar 2024, kell 19:01 (EET)