Eesti seente punane nimestik

Alljärgnevates nimekirjades on 2017 seisuga torikseened ja 2019 seisuga muud seened . Lisaks on kasutatud varasemaid hinnanguid aastast 2017 .

LK I, II, III – looduskaitse kategooria.

Eesti punase nimestiku ohustatuse kategooriad

• Piirkonnas välja surnud (Regionally extinct, RE)
• Kriitilises seisundis (Critically endangered, CR)
• Väljasuremisohus (Endangered, EN)
• Ohualtid (Vulnerable, VU)
• Ohulähedased (Near threatened, NT)
• Soodsas seisundis (Least concern, LC)
• Puuduliku andmestikuga (Data deficient, DD)
• Mittehinnatavad (Not applicable, NA)
• Hindamata (Not evaluated, NE)

Piirkonnas välja surnud liigid (RE)

Siia kuulub 8 liiki, ehkki viimased kaks on taasleitud.

• Antrodia heteromorpha – labürintjas korgik
• Catathelasma imperiale – hiidloorik
• Diplomitoporus crustulinus – koorik-vahakorgik
• Inonotopsis subiculosa – taigapässik, LK I
• Pseudoinonotus dryadeus – end. juurepässik
• Tricholoma acerbum – rihvelheinik

==

• Phellinus viticola – helepruun taelik
• Polyporus pseudobetulinus – käsntorik

Kriitilises seisundis liigid (CR)

Siia kuulub 36 liiki.

• Amylocystis lapponica – poropoorik, LK I
• Butyriboletus fechtneri – end. Fechtneri kivipuravik, LK II
• Caloboletus calopus – end. mõhk-kivipuravik
• Cantharellus melanoxeros – mustuv kukeseen
• Ceriporia tarda – taiga-võrkpoorik
• Chamaemyces fracidus – säärissirmik, LK II
• Geastrum berkeleyi – Berkeley maatäht
• Geastrum elegans – naba-maatäht
• Geoglossum atropurpureum – purpur-maakeel, LK II
• Grifola frondosa – leht-kobartorik, LK I
• Hapalopilus croceus – krookuspruunik, LK I
• Hapalopilus priscus
• Hemileccinum impolitum – end. kollane kivipuravik, LK II
• Hydnellum fuligineoviolaceum – lilla kübarnarmik, LK I
• Hygrocybe intermedia – keskmine vesinutt
• Hygrocybe russocoriacea – seeder-vesinutt
• Hygrocybe spadicea – tõmmu vesinutt
• Hygrophorus hyacinthinus – hüatsint-limanutt
• Inocutis dryophila – end. tammepässik
• Lactarius auriolla – limakarvane riisikas
• Lactarius hysginus – vaskriisikas
• Lactarius mairei – ripsriisikas, LK II
• Lactarius serifluus – lutikariisikas
• Neoboletus erythropus – end. punajalg-kivipuravik, LK II
• Pachykytospora tuberculosa – roosakas tammenääts
• Perenniporia tenuis – erekollane püsipoorik
• Peziza ammophila – luiteliudik, LK II
• Phlebia lindtneri – Lindtneri tardnahkis
• Phlebia tremelloidea
• Poronia punctata – täpiline jalgnööbik
• Porphyrellus porphyrosporus – tahmpuravik
• Punctularia strigosozonata – lõunanahkis
• Pycnoporellus alboluteus – liibuv roostetorik
• Ramaria botrytis – punalatv-harik
• Skeletocutis brevispora – taeliku-peenpoorik
• Trametes suaveolens – pajutagel
• Tricholoma colossus – hiidheinik, LK III

Väljasuremisohus liigid (EN)

Siia kuulub 52 liiki.

• Albatrellus citrinus – kollane lambaseenik
• Amanita strobiliformis – loor-kärbseseen
• Anomoloma albolutescens – kollane laipoorik
• Antrodia mellita – suurepooriline korgik
• Antrodiella parasitica – kuusekõbjuki-antrodiell
• Asterodon ferruginosus – narmastaelik
• Asterostroma cervicolor – Masse põdranahkis
• Aureoboletus gentilis – tamme-kuldpoorik
• Boletopsis leucomelaena – must hundiseenik, LK II
• Bovista paludosa – soo-maamuna, LK II
• Ceriporia purpurea – punane võrkpoorik, end. männi-võrkpoorik
• Ceriporiopsis jelicii – lutika-peenpoorik
• Dichomitus squalens – valge ebakorgik
• Erastia ochraceolateritia – ookerpruunik
• Erastia salmonicolor – lõhepoorik, varem kuldpruunik, Hapalopilus aurantiacus
• Geastrum coronatum – tume maatäht
• Geastrum striatum – triibuline maatäht
• Hemistropharia albocrenulata – täkiline ebamampel
• Hydnellum auratile – porgand-kübarnarmik
• Hygrocybe punicea – hiid-vesinutt
• Hygrophorus chrysodon – ebe-limanutt, LK II
• Hygrophorus russula – pilvik-limanutt
• Hyphodontia latitans – valgepoorne näsanahkis
• Inonotus leporinus – kuuse-jänesepäss
• Junghuhnia fimbriatella – kiulisservaline nääts
• Kavinia alboviridis – rohekas kaviinia
• Lactarius chrysorrheus – kuldpiimane riisikas, LK II
• Lactarius controversus – roosa riisikas, LK II
• Lindtneria trachyspora – ogaeoseline ebapoorik
• Microstoma protractum – lehterkarikseen
• Morchella semilibera – tava-kellukmürkel, LK II
• Mutinus caninus – tava-peniseen
• Obba rivulosa
• Onygena equina – kabja-keratiiniseen
• Oxyporus latemarginatus – servtarjak
• Oxyporus ravidus – suureoseline tarjak
• Perenniporia medulla-panis – valge püsipoorik
• Phellodon violascens – lilla vöötnarmik, LK III
• Polyozellus vepallidosporus
• Polyporus umbellatus – nabatorik
• Postia ceriflua – nabatümak
• Pseudotomentella nigra – tõmmu värdkoorik
• Resinoporia cretacea – kriitkorgik
• Resinoporia piceata – laanekorgik
• Rhodotus palmatus – roosa võrkheinik, LK I
• Sarcodontia crocea – krookusnarmik
• Sarcoporia polyspora – pehmepoorik
• Skeletocutis ochroalba – ookerjas peenpoorik
• Steccherinum robustius – jalaka-oganahkis
• Stereopsis vitellina – nõmmenahkis
• Tomentella atroarenicolor – piik-sametkoorik
• Tricholoma apium – sellerheinik, LK II
• Tricholomella constricta – trihholomell
• Tyromyces fumidiceps – suitshall konttümak

Ohualtid liigid (VU)

Siia kuulub 65 liiki.

• Abortiporus biennis – ebardtorik
• Amanita friabilis – lepa-kärbseseen, LK II
• Amaurodon mustialaensis – sile purpurkoorik
• Anomoloma myceliosum – valkjas laipoorik
• Antrodia gossypium – end. vatjas korgik
• Antrodia leucaena – mahe korgik
• Antrodia pulvinascens – haavakorgik
• Antrodiella niemelaei – end. tubaknahkise-antrodiell
• Aporpium macroporum – suur tardpoorik
• Bolbitius titubans – kollane torujalg
• Boletopsis grisea – hall hundiseenik, LK III
• Byssoporia terrestris – end. poorne värvnahkis
• Caloboletus radicans – end. mõru kivipuravik, LK II
• Chlorencoelia versiformis – oliivkõrv
• Clavulinopsis corniculata – sarvklavulinopsis, LK III
• Coltricia cinnamomea – kaneelpuidik
• Dentipellis fragilis – õrn narmnahkis
• Entoloma bloxamii – Bloxami punalehik
• Eocronartium muscicola – samblaniidik
• Fibroporia vaillantii – puidu-kiudpoorik
• Gloiodon strigosus – harjasnarmik
• Gomphus clavatus – vurrik
• Gyroporus castaneus – kastanpäkk
• Hohenbuehelia petaloides – valkjas tardservik
• Hydnellum aurantiacum – kuld-kübarnarmik
• Hygrophorus piceae – kuuse-limanutt
• Hypholoma flavorhiza
• Hypocreopsis lichenoides – sagarik
• Ionomidotis irregularis – kurd-pigikubi
• Junghuhnia pseudozilingiana – haavanääts, LK III
• Lactarius acerrimus – hiideoseline riisikas
• Lepiota grangei – rohe-harisirmik
• Marasmius wynneae – lilla nööbik
• Odontia ferruginea
• Oxyporus millavensis – kadakatarjak, LK III
• Phellodon fuligineoalbus – pruunikas vöötnarmik, LK III
• Phellodon niger – must vöötnarmik, LK III
• Phleogena faginea – puidunui
• Physisporinus vitreus – klaasjas lodupoorik
• Polyporus melanopus – mustjalg-torik
• Polyporus tubaeformis – kariktorik
• Postia hibernica – sügistümak
• Postia luteocaesia
• Rugosomyces ionides – lilla pisiheinik
• Sabuloglossum arenarium – end. liiv-maakeel, LK II
• Sarcodontia spumea – end. aed-vahtpoorik
• Sarcosoma globosum – limatünnik, LK I
• Sarcosphaera coronaria – kroonliudik, LK II
• Sidera lenis
• Skeletocutis odora – taiga-peenpoorik
• Sowerbyella imperialis – kuldsoverbiell, LK III
• Sowerbyella radiculata – juurduv soverbiell
• Sparassis crispa – kährikseen, LK II
• Steccherinum autumnale – end. sügisnääts
• Thelephora caryophyllea – nelk-lehternahkis
• Tomentella botryoides
• Tomentella galzinii
• Tomentella subclavigera
• Tomentella subtestacea
• Tomentella viridula
• Trametes gibbosa – kühmtagel
• Tulostoma fimbriatum – ripsmeline luiteseen
• Xanthoporus syringae – end. sireli-lambaseenik, LK II
• Xylaria polymorpha – kobarsüsik
• Xylobolus frustulatus – tammenahkis

Ohulähedased liigid (NT)

Siia kuulub 62 liiki.

• Anomoporia bombycina – lilla marlpoorik
• Auricularia mesenterica – karvane kõrvtarrik
• Bulgaria inquinans – tard-pigipaun
• Caloscypha fulgens – säraliudik
• Geastrum minimum – väike maatäht
• Geastrum rufescens – punakas maatäht
• Geastrum schmidelii – kääbus-maatäht
• Geastrum triplex – kausjas maatäht
• Gyroporus cyanescens – sinipäkk
• Hericium coralloides – harunev korallnarmik
• Holwaya mucida – tökattiksik
• Hydnellum ferrugineum – pruun kübarnarmik
• Hymenochaete ulmicola – jalaka-tubaknahkis
• Hypholoma radicosum – juur-kollanutt
• Kuehneromyces lignicola – kevad-kännumampel
• Laccaria maritima – luiterupik
• Lactarius citriolens – takerriisikas
• Lactarius fennoscandicus – fennoskandia riisikas
• Lactarius flavopalustris
• Lactarius fuliginosus – pruun riisikas
• Lactarius fulvissimus – tellispunane riisikas
• Lactarius leonis – lõviriisikas
• Lactarius lignyotus – must riisikas
• Lactarius luridus – lillakaspruun riisikas
• Lactarius musteus – kirju riisikas
• Lactarius pilatii – Pilati riisikas
• Lactarius piperatus – piparriisikas
• Lactarius repraesentaneus – tore riisikas
• Lactarius resimus – valge riisikas
• Lactarius sanguifluus – veririisikas
• Lactarius semisanguifluus – verkjas riisikas
• Lactarius sphagneti – turbariisikas
• Lactarius vellereus – rädiriisikas
• Lactarius zonarioides – Bresadola riisikas
• Lactarius zonarius – vöötriisikas
• Lactifluus volemus – end. kuldriisikas
• Lentaria epichnoa – harunev puiduharik
• Leucoagaricus nympharum – valge ebašampinjon
• Leucopaxillus tricolor – värviline lehtervahelik, LK II
• Lycoperdon caudatum – hallikas murumuna
• Lycoperdon echinatum – siiljas murumuna
• Marchandiomyces quercinus
• Mycenastrum corium – hõlmikmuna
• Neottiella hetieri – tuli-sammalnööp
• Pleurotus calyptratus – rõngasservik
• Polyozellus mucidulus
• Royoporus badius – end. läiktorik
• Rubroboletus satanas – end. saatana-kivipuravik
• Sarcodon glaucopus – mugul-põdramokk
• Sistotrema raduloides – hambune sistotreem
• Skeletocutis stellae – täht-peenpoorik
• Suillus collinitus – roosa tatik
• Thelephora penicillata – pintseljas lehternahkis
• Tolypocladium capitatum
• Tomentella asperula 
• Tomentella badia
• Tomentella cinerascens
• Tomentellopsis zygodesmoides
• Tremiscus helvelloides – lehterüdik
• Tulostoma brumale – hiline luiteseen
• Verpa digitaliformis – sõrmkübarseen
• Volvariella bombycina – puidu-tupplehik
• Xerula pudens – harjas-ebakõrges

Soodsas seisundis liigid (LC)

Siia kuulub 173 liiki.

• Albatrellus ovinus – harilik lambaseenik
• Amyloporia sinuosa – end. näätskorgik
• Amyloporia xantha – end. kollakas korgik
• Athelia arachnoidea – parasiitnahkis
• Antrodiella faginea – taeliku-antrodiell
• Antrodiella pallescens – poolliibuv antrodiell
• Antrodiella romellii – Romelli antrodiell
• Antrodiella serpula – lepa-antrodiell
• Bjerkandera adusta – harilik suitsik
• Bjerkandera fumosa – pruun suitsik
• Ceriporia excelsa – lilla võrkpoorik
• Ceriporia reticulata – valge võrkpoorik
• Ceriporia viridans – kollane võrkpoorik
• Ceriporiopsis aneirina – laiapoorne sarvpoorik
• Ceriporiopsis mucida – end. kõdunääts
• Ceriporiopsis pseudogilvescens – end. roosa sarvpoorik
• Ceriporiopsis resinascens – vaik-sarvpoorik
• Cerrena unicolor – lambakorrik
• Cinereomyces lindbladii – hall sametkorgik
• Climacocystis borealis – põhjatorik
• Coltricia perennis – liivapuidik
• Daedalea quercina – tammekakk
• Daedaleopsis confragosa – pajukakk
• Datronia mollis – harilik pehmik
• Diplomitoporus flavescens – männikorgik
• Fibroporia norrlandica – end. põhja kiudpoorik
• Elmerina caryae – end. harilik tardpoorik
• Flaviporus citrinellus – end. sidrunkollane antrodiell
• Fomes fomentarius – tuletael
• Fomitiporia robusta – end. tammetaelik
• Fomitopsis pinicola – kännupess
• Fuscoporia ferruginosa – end. roostepruun taelik
• Ganoderma applanatum – jänesvaabik
• Gloeophyllum odoratum – lõhnav kõrbik
• Gloeophyllum sepiarium – pruun kõrbik
• Gloeophyllum trabeum – palgikõrbik
• Gloeoporus dichrous – kasetarrik
• Gloeoporus pannocinctus – kollane tarrik
• Gloeoporus taxicola – end. männi-tarrik
• Hapalopilus rutilans – kaneelpruunik
• Heterobasidion annosum – männi-juurepess
• Heterobasidion parviporum – kuuse-juurepess
• Hyphodontia radula – narmaspoorne näsanahkis
• Irpex lacteus – valge hammik
• Ischnoderma benzoinum – harilik tõrvis
• Inonotus obliquus – must pässik
• Junghuhnia luteoalba – pruunkollane nääts
• Junghuhnia nitida – ookerjas nääts
• Lactarius aquizonatus – vesivöödiline riisikas
• Lactarius aspideus – pajuriisikas
• Lactarius aurantiacus – oranž riisikas
• Lactarius azonites – hall riisikas
• Lactarius badiosanguineus – ruuge riisikas
• Lactarius camphoratus – kamperriisikas
• Lactarius cyathuliformis – lehterriisikas
• Lactarius deliciosus – porgandriisikas
• Lactarius deterrimus – kuuseriisikas
• Lactarius evosmus – õunriisikas
• Lactarius flexuosus – haavariisikas, peitriisikas
• Lactarius glyciosmus – lõhnav riisikas
• Lactarius helvus – sooriisikas
• Lactarius lacunarum – soovikuriisikas
• Lactarius lilacinus – lepariisikas
• Lactarius mammosus – näsariisikas
• Lactarius necator – tõmmu riisikas
• Lactarius obscuratus – loduriisikas
• Lactarius olivinus – oliivriisikas
• Lactarius pubescens – kreem riisikas
• Lactarius pyrogalus – tuliriisikas
• Lactarius quieticolor – varieeruv riisikas
• Lactarius quietus – tammeriisikas
• Lactarius rufus – männiriisikas
• Lactarius scoticus – karvane riisikas
• Lactarius scrobiculatus – kollariisikas
• Lactarius spinosulus – harjasriisikas
• Lactarius tabidus – väävelriisikas
• Lactarius torminosus – kaseriisikas
• Lactarius trivialis – tavariisikas
• Lactarius uvidus – kahkjas riisikas
• Lactarius vietus – hallipiimane riisikas
• Lactarius violascens – lillakas riisikas
• Laetiporus sulphureus – vääveltorik
• Lentinus brumalis – silmtorik
• Lentinus ciliatus – ripstorik
• Lenzites betulina – kasepehik
• Leptoporus mollis – lilla tümak
• Neoantrodia serialis – end. kuusekorgik
• Phyllotopsis nidulans – kuldkülik
• Polyozellus tristis
• Tomentella bryophila
• Tomentella ferruginea
• Tomentella punicea
• Tomentella stuposa
• Tomentellopsis echinospora
• Tomentellopsis submollis

Puuduliku andmestikuga liigid (DD)

Siia kuulub 21 liiki.

• Albatrellus confluens – kimp-lambaseenik
• Albatrellus subrubescens – roosakas lambaseenik
• Antrodia macra – pajukorgik
• Antrodia ramentacea – oksakorgik
• Butyriboletus appendiculatus – end. kuld-kivipuravik
• Ceriporia aurantiocarnescens – vaha-võrkpoorik
• Ceriporia torpida
• Clavulina amethystina – ametüst-klavuliina
• Clitocella mundula – end. mustuv punaheinik
• Junghuhnia lacera – väädikservaline nääts
• Pseudotomentella mucidula
• Pterula multifida – põõsaspteerula
• Sowerbyella rhenana – Rheini soverbiell
• Strobilomyces strobilaceus – soomuspuravik

Mittehinnatavad liigid (NA)

Siia kuulub 13 liiki.

• Antrodiella canadensis – kanada antrodiell
• Ganoderma adspersum – pargivaabik
• Ganoderma carnosum – nuluvaabik
• Gomphidius maculatus – lehiseliimik
• Lactarius circellatus – ahhaatriisikas
• Lactarius rostratus – nokktsüstiidiline riisikas
• Lactarius ruginosus – kammriisikas
• Leucopaxillus salmonifolius – lõhe-lehtervahelik, LK I
• Microglossum atrovirens
• Mutinus ravenelii – Raveneli peniseen
• Suillus americanus
• Suillus cavipes – end. lehise-õõspuravik, LK II

Hindamata liigid (NE)

Siia kuulub 3 liiki.

• Coltricia confluens – end. liitpuidik
• Gibellula leiopus