Kasutaja arutelu:Oop/Eesti 100
Päris hea valik. See on tõesti maitse asi, aga minu arust võiks lisada Eesti krooni, Nõukogude okupatsiooni Eestis või Märtsiküüditamise. Välja võiks jätta setu keele ja midagi energeetikast (nt Tuuleenergia). --Metsavend 13. detsember 2011, kell 17:20 (EET)
- Hm. Ma ytleksin, et setud on Eesti kultuuri kontekstis olulised. Ilma mõistmata, millise varjundi lisavad Eesti kultuuripildile (ja samuti ajaloole!) Kagu-Eesti pisikeeled, ei saa ka Eesti kultuurist tervikuna korralikult aru. Kui ma nyyd sellele mõtlen, peaks ehk lisama loetellu Petserimaa kui Eesti ajaloolise maakonna (või mingi artikli, kus oleks käsitletud nii Petserimaad kui ka Narva-tagust, mis kahe sõja vahel Eestile kuulusid) - see on tegelikult oluline nii kultuuri ja ajaloo kui ka sise- ja välispoliitika seisukohalt. Ideaalis peakski need kõik olema artiklid, mis ytleksid Eesti kohta võib-olla enamat kui artiklis endas kirjas on. Tuule võiks kyll välja võtta. --Oop 13. detsember 2011, kell 17:58 (EET)
- Setud on kahtlemata olulised, aga see, kas on olemas setu keel, on pehmelt öeldes vaieldav. Siin nimekirjas on juba setud ja võro keel. Mõlemas artiklis saab kirjutada ka "setu keelest". --Metsavend 13. detsember 2011, kell 22:33 (EET)
- Mnjah, vaieldav muidugi. Kysimus rohkem selles, kas setude ja võrukeste vahel peaks mingi võrdsuse säilitama. Aga võib-olla selles kontekstis see tõesti ei loe. --Oop 20. detsember 2011, kell 13:04 (EET)
- Setud on kahtlemata olulised, aga see, kas on olemas setu keel, on pehmelt öeldes vaieldav. Siin nimekirjas on juba setud ja võro keel. Mõlemas artiklis saab kirjutada ka "setu keelest". --Metsavend 13. detsember 2011, kell 22:33 (EET)
Mõned mõtted. Toompea kordub mitmel puhul (Tallinn, Toompea loss). Tuuleenergia Eestis võiks olla asendatud Energeetikaga Eestis. Tuuleenergia ei ole eestis (hetkel) väga oluline ja kas muutub oluliseks näitab aeg. Pigem tuleks kirjeldada kogu süsteemi, sest kuidas Eestis elektrit tootma hakatakse on hetkel veel vaieldav.
Kui nimekirjas on juba Eestlased, siis kas Eesti rahvastiku on veel eraldi tarvis? Vabadussõja võidusammas ei ole ka Eesti tundma õppimiseks teab mis oluline, kui siis ainult näitena kilplusest. Lisaksin nimekirja ka Eesti venelased.
Tuntud inimestest võiks mainitud olla Jaan Kaplinski, teda on palju teistesse keeltesse tõlgitud. Üldlaulupeo asemel võiks olla Laulupidu, sest esimene on sisuliselt loend üldlaulupidudest, samas kui viimane seletab lahti, mis asi on laulupidu. Eesti kirjandus, Eesti kunst ja Eesti muusika - kas need tõesti peavad olema araldi välja toodud, kui on nimekirjas Eesti kultuur. Sealt peaks loogiliselt ka esimesed kolm hargnema.--Kyng 13. detsember 2011, kell 23:23 (EET)
- Noh, Tallinna artikkel ei räägi Toompea arhitektuurist, mis kah Eesti aja- ja kultuurilugu avab. Aga põhimõtteliselt kattub kyll. - Laulupidu on selles mõttes halb, et see räägib yldmõistest, mitte Eesti kultuurinähtusest, seega peaks pigem artiklit täiendama; pealegi on tõlkealusena kardetavasti olulisem ingliskeelne artikkel. (Õigupoolest on need siin yldse vähem konkreetsed artiklid, mille tõlkest piisab, ja rohkem teemad, mille katma peaks.) - Jah, Eesti rahvastikku on tarvis. Esiteks seepärast, et see näitab nii rahvuslikku kui ka usulist koosseisu tervikuna, samuti linnastumist jms, teiseks kirjeldab see rahvastiku ajaloolist dynaamikat. Venelased on muidugi olulised. - Kultuuri ja kirjanduse puhul näen mina asja pigem teistpidi: kirjandus, kunst ja muusika on Eesti identiteedis äärmiselt tähtsad, kultuuri artikkel on aga vajalik pigem seepoolest, et katab neid kultuuri aspekte, mida eelnenud yksikvaldkondades pole (nt filmikunst ja arhitektuur). --Oop 20. detsember 2011, kell 13:04 (EET)
- Toompea arhitektuurist peaks kindlasti rääkima artiklis Tallinna vanalinn.--WooteleF 20. detsember 2011, kell 14:22 (EET)
riigikaitse koha pealt oleks hea võtta arvesse ka Kaitseliit. kui saja hulka mahub ainult yks artikkel, siis võiks see olla Eesti kaitsejõud, mis hõlmaks veidi varasemate aegade kohta ka juttu piirivalvest. põhimõtteliselt võib kaitsejõudude artikli ajaloo allosas rääkida ka Teise ilmasõja eelsetest Eesti vabariigi "relvastatud jõududest", mille hulka kuulus lisaks kaitseväele, Kaitseliidule ja piirivalvele ka politsei. kui mahub kaks artiklit, siis võiks olla nii Eesti kaitsevägi kui ka Kaitseliit. Kaitseliit iseenesest on nii omapärane nähtus, et võiks sees olla. -- Ohpuu 20. detsember 2011, kell 15:11 (EET)