Kasutaja:Zeymad/Python(programmeerimiskeel )

Python
Fail:Python logo.svg
Faililaiend	.py, .pyw, .pyc, .pyo, .pyd
Paradigma	funktsionaalne, imperatiivne, reflektiivne, objektorienteeritud (klassipõhine)
Väljalaskeaeg	1991
Looja	Guido van Rossum
Arendaja	Python Software Foundation
Viimane väljalase	3.4.0 (28. september 2013) 2.7.5 (28. september 2013)
Tüüpimine	dünaamiline, tugev, pardi
Implementatsioonid	CPython, IronPython, Jython, Python for S60, PyPy, Unladen Swallow
Dialektid	Stackless Python, RPython
Mõjutatud keeltest	ABC, ALGOL 68, C, Haskell, Icon, Lisp, Modula-3, Perl, Java
Mõjutanud keeli	Boo, Cobra, D, Dao, Falcon, Groovy, Nimrod, Ruby
OS	mitmeplatvormne
Litsents	Python Software Foundation License
Veebileht	www.python.org

Python on üldotstarbeline interpreteeritav programmeerimiskeel, mida algselt arendati skriptimiskeeleks.

Python võimaldab mitut programmeerimisstiili, näiteks objektorienteeritud, protseduraalset või funktsionaalset programmeerimist.

Pythonit peetakse küllaltki lihtsaks keeleks ja seda on soovitatud programmeerimise õppimisel esimeseks keeleks.

Python sisaldab selliste programmeerimiskeelte nagu C++, Java, Modula-3 ja Scheme tunnuseid.

Assistendile

Tere,

Kasutaja "Zeymad" taga on Siim Andres. Mul juba eksisteeris kasutaja. Otsustasin tõlkimise kasuks https://en.wikipedia.org/wiki/Python_%28programming_language%29 ... aga mul on probleem viidete kopeerimisega. Kas oskate kommenteerida?

Lugupidamisega,

Siim Andres

Ajalugu

Pythoni töötas 1990ndate alguses Hollandis Stichting Mathematisch Centrumis välja Guido van Rossum. Python on keele ABC järglane. ABC omakorda on inspireeritud SETL-ist. 2000. aasta mais lõid Guido van Rossum ja Pythoni arendustiim BeOpen PythonLabs firma, mis sama aasta oktoobris ühines firma Digital Creations tiimiga (nüüd tuntud kui Zope Corporation). 2001. aastal loodi mittetulundusühing Python Software Foundation, mis on Pythoni autoriõiguse omanik, sponsoriks on ka Zope Corporation.

Python on oma nime saanud briti naljameeste telesarja "Monty Pythoni lendav tsirkus" järgi. Dokumentatsiooni koodinäidetes üritatakse vältida liigset tõsidust viidetega grupi loomingule.

Kõik Pythoni avalikustatud versioonid on avatud lähtekoodiga. Enamik väljalasked, kuigi mitte kõik, ühilduvad ka GPL-litsentsiga. Pythoni interpretaatorit ja teeke levitatakse tasuta tarkvarana.

Võrdlus teiste keeltega

Python 2.x süntaksi näide

Pythoni kasutamine erineb teistest keeltest arendamise kiiruse poolest; samas on olemas kõik objektorienteeritud programmeerimise vahendid. Python on hea keel prototüüpimiseks: tihtipeale luuakse mingi arvutiprogrammi esialgne kavand selles keeles ning hiljem realiseeritakse see mõnes kiiremas kõrgkeeles. Vahel kirjutatakse ainult programmi aeglasemad osad C-s või C++-is.

Süntaks ja semantika

Python loodi kergelt loetavaks keeleks ja ta projekteeriti selge graafilise kasutajaliidesega. Tihti kasutades inglise keelseid võtmesõnu kohtades, kus teised keeled kasutavad kirjavahemärke. Lisaks on Pythonil väiksem arvam süntaktilise erandeid ja erijuhte kui keeltes C või Pascal. [15]

Tehniline info

Python on dünaamiliste andmetüüpidega keel, seega programmeerijal ei ole tarvis määratleda muutujate tüüpe. See suurendab programmeerija võimalusi, kuid on veaohtlik.

Pythoni koodi interpreteerimine ja optimeerimine võivad olla mõnikord aeglased protsessid. Selle koha pealt sarnaneb Python Javaga, kuna ka Pythoni programmid kompileeritakse enamasti baitkoodiks, kuigi see protsess on Pythoni puhul läbipaistev. Siiski on Pythoni programmid masinkoodi kompileeritud programmidest (C, C++) alati aeglasemad, isegi mitu korda. Samas tänapäeva arvutite kiiruse juures pole seda vahet lihtsamate ülesannete puhul märgata.

Python on üldotstarbeline interpreteeritav programmeerimiskeel, mida algselt arendati skriptimiskeeleks.

Python võimaldab mitut programmeerimisstiili, näiteks objektorienteeritud, protseduraalset või funktsionaalset programmeerimist.

Pythonit peetakse küllaltki lihtsaks keeleks ja seda on soovitatud programmeerimise õppimisel esimeseks keeleks.

Python sisaldab selliste programmeerimiskeelte nagu C++, Java, Modula-3 ja Scheme tunnuseid.

Ajalugu

Pythoni töötas 1990ndate alguses Hollandis Stichting Mathematisch Centrumis välja Guido van Rossum. Python on keele ABC järglane. ABC omakorda on inspireeritud SETL-ist. 2000. aasta mais lõid Guido van Rossum ja Pythoni arendustiim BeOpen PythonLabs firma, mis sama aasta oktoobris ühines firma Digital Creations tiimiga (nüüd tuntud kui Zope Corporation). 2001. aastal loodi mittetulundusühing Python Software Foundation, mis on Pythoni autoriõiguse omanik, sponsoriks on ka Zope Corporation.

Python on oma nime saanud briti naljameeste telesarja "Monty Pythoni lendav tsirkus" järgi. Dokumentatsiooni koodinäidetes üritatakse vältida liigset tõsidust viidetega grupi loomingule.

Kõik Pythoni avalikustatud versioonid on avatud lähtekoodiga. Enamik väljalasked, kuigi mitte kõik, ühilduvad ka GPL-litsentsiga. Pythoni interpretaatorit ja teeke levitatakse tasuta tarkvarana.

Treppimine

Püüton kasutab võtmesõnade ja loogeliste sulgude asemel valgetausta treppimist, et blokkidel puuduks piirang; iseärasus, mis on määratud, kui suluseisu reegel. Treppimise tihedus on tingitud kindlate lähtekoodide käskudest; langus treppimises tähistab kasutuses bloki lõppu.[16] Pythoni programmeerijad peavad seda kasulikuks, [17] teised aga kritiseerivad.[18]

Lähtekoodi käsud ja kontrollivool

Pytoni käskudes sisalduvad (teiste hulgas):

• if käsk, mis tingimuste rahuldamisel täidab koodi bloki, koos else ja elif käsuga.
• for käsk, mis itereerib itereeritava objekti, haarates iga elementi kohalikku muutujasse, et seda kasutada ühendatud bloki poolt.
• while käsk, mis täidab bloki koodi juhul kui tingimus on tõene.
• try käsk, mis võimaldab erandi tõstmist kinnitatud koodiblokkis kättesaadavaks erijuhtude puhul; see samuti kindlustab koodipuhastuse järgus, et viimane koodiblokk käivitub, vaatamata sellele, kuidas koodiblokk väljub.
• class käsk, mis käivitab koodibloki ja seondab kohalikku nimeruumi classiga, kasutuseks objektorienteeritud programmeerimises.
• def, mis defineerib funktsiooni või meetodi.
• with, (Python 2.5st), mis suleb koodibloki konteksti halduris(näiteks: omandama luku enne koodiblokk käivitumist ja peale seda luku lahti laskma või siis faili avada ja siis sulgeda), lubades RAII sarnast käitumist
• pass, mis teenib kui NOP. See on süntaktiliselt vajalik, et luua tühi koodiblokk.
• assert, mida kasutatakse programmi vigade silumisel, et kontrollida tingimusi, mis peaksid kehtima.
• yield, mis tagastab väärtuse generaator funktsioonist. Python 2.5st yield yield on ka operaator. seda vormi kasutati, et realiseerida kaasrutiin.
• import, mida kasutatakse, et importida mooduleid mille funktsioone või muutujaid saab kasutada programmis.

Python ei toeta tail-call optimiseerimist või esimese-klassi jätku ja Guido Van Rossum sõnul seda ei juhtugi.[19][20]. Siiski toetus kaasrutiini sarnase funktsionaalsuseks on pakutud 2.5 Pythoni generaatorite laiendamisel.[21] Eelnevalt Python 2.5le generaatorid olid laisad iteraatorid; informatsioon edastati ühesuunaliselt välja generaatoritest. Alates Python 2.5st on võimalik edastada informaatsiooni tagasi generaator funktsiooni ja alates Python 3.3st seda informatsiooni on võimalik edastada läbi mitme pinu taseme.[22]

Võtmesõnade loetelu

Järgnevalt on esitatud Pythoni programmikeeles kasutatavad võtmesõnad:

• and
• as
• assert
• break
• class
• continue
• def
• del
• elif
• else
• except
• exec (muudetud sisseehitatud funktsiooniks alates Python 3.x versioonidest)
• False (alates Python 3.x)
• finally
• for
• from
• global
• if
• import
• in
• is
• lambda
• None (alates Python 3.x)
• nonlocal (alates Python 3.x)
• not
• or
• pass
• print (muudetud sisseehitatud funktsiooniks alates Python 3.x versioonidest)
• raise
• return
• True (alates Python 3.x)
• try
• while
• with
• yield

Võtmesõnu ei tohi kasutada muutujate nimedena.

Avaldised

Pythoni avaldised on sarnased keeltele nagu C ja Java:

• Python 2s / operaator täisarvudes tegeleb jagamistehetega; see kärbib tulemuse täisarvu. Ujukomaga arvu jagades täisarvudega saavutatakse teisendades ühe täisarvu ujukoma arvuks (näiteks. float(x) / y). Python 3s, / tulemus on alati ujukoma arv. Sellist käitumist saab võimaldada Python 2.2+s kasutades from __future__ import division. Nii Python 2.2+ kui ka Python 3s on võimalik // kasutada täisarvuliseks jagamiseks.
• Pythoni == võrdleb väärtust, erinevalt Javast, kus võrdlus toimub viidete põhjal. (Väärtuse võrdlus Javas kasutab equals() meetodi.) Pythoni is operaatorit võib kasutada, et võrrelda objektide indentiteete (viite võrdlus). Võrdlused võivad olla ahelas, näiteks a <= b <= c.
• Python kasutab sõnu and, or, not oma boolean operaatoritena, erinevalt sümbolitest &&, ||, ! mida kasutatakse Java- ja C-keeles.
• Pythonis on tüüp väljendeid list comprehension. Python 2.4 laiendas list arusaamu ühte keskseks väljendi termini generator expression.
• Anonüümsed funktsioonid rakendatakse lambda expressions; aga, need on piiratud kuna koodi tüves võib olla ainult üks väljend.
• Tingmuslikud väljendid Pythonis on kirjutatud x if c else y (erinevalt operaatoritest koodis?: operaator, mis on tavaline programmeerimiskeeltes).
• Python teeb vahet listidel ja N-korteežil. Listid, mis on kirjutatud kui [1, 2, 3], on muudetavad, ja ei saa kasutada võtmetena sõnastikes (sõnastiku võti peab olema muutumatu Pythonis). Korteežid on kirjutatud (1, 2, 3)ja nad on muutmatud ning seega saab neid kasutada võtmetena sõnastikes, eeldusel, et kõik elemendid korteežsis on muutmatud. Sulud korteeži ümber on mittekohustuslikud mõnes kontekstis. Korteežid võivad ilmuda ka võrdlusmärgi vasakul küljel; siit ka x, y = y, x võib kasutada, et vahetada kaks muutujat.
• Pythonis on "sõne vorming" operaator %. See funktsioon analoogne printf vorminguga sõnedele C-keeles, näiteks "foo=%s bar=%d" % ("blah", 2) väärtuseks on "foo=blah bar=2". Python 3- ja 2.6+s, seda täiendas format() meetod str klass, näiteks "foo={0} bar={1}".format("blah", 2).
• Pythonil on erinevad sõned:
  • Sõned piiratud ühe või kähe jutumärgiga. Erinevalt Unix shell, Perl and Perl-mõjutatud keeltes, üksikud jutumärgid ja topelt jutumärgid töötavad sarnaselt. Mõlemad sõne tüübid kasutavad kurakaldkriips (\) kui paomärk ja sellel ei ole sõne interpoleerimist nagu "$foo".
  • Kolmekordse jutumärgistusega, mis algavad ja lõppevad kolme või topelt jutumärkide seeriaga. Nad võivad ulatuda mitme reani ning funktsioneerida here dokumentide Perl ja Ruby kestades.
  • Raw string variandid, märgitud kui stringile on eesliidetud r. Ükski väljundi jada on tõlgendatud; siit ka sõned on kasulikud, kus sõnasõnaline kurakaldkriipsud on harilikud nagu regular expression ja Windows-stiilis teed. Võrdle "@-tsiteerimist" C#.
• Pythonil on index ja slice väljendid listides, märgitud kui a[key], a[start:stop] või a[start:stop:step]. Indeksid on null-baasil ja negatiivsed indeksid on relatiivsed lõpuni. Viilud võtavad elemente start indeksist kuni ja mitte kaasaarvatud stop indeksini. Kolmanda viilu parameeter nimega step või stride lubab elemente vahele jätta või ümberpöörata. Viilindeksid võib vahele jätte, näiteks a[:] tagastab koopia tervest listist. Viilu iga element on shallow copy.

Pythonis väljendi ja avalduse vahe on rangelt jõustatud, kontrastselt keeltele nagu Common Lisp,Scheme, või Ruby.See viib mõninga funktsionaalsuse paljundamiseni. Näiteks:

• List comprehensions vs. for-tsüklid
• Conditional väljendid vs. if blokid
• eval() vs. exec() sisseehitatud funktsioonid (Python 2-s, exec on avaldis); esimene väljenditeks, teine avalduste jaoks.

Avaldused ei saa olla osa väljenditest ja listid ning teised arusaamad või lambda väljendid, kõik olles väljendid, ei saa sisaldada avaldisi. Erinäide sellest on määratud avaldis nagu a = 1 ei suuda moodustada osa tinglikust väljendist ühest osast tinglikust avaldisest. Selle eelis on klassikalise C veateate vältimine, kus määramis operaator = ajatakse segamini võrdväärsus operaatoriga == tingimustes: if (c = 1) { ... } on kehtiv C kood aga if c = 1: ... põhjustab süntaktilise veateate Pythonis.

Meetodid

Objekti meetodid on funktsioonid seotud objekti klassiga; süntaks instance.method(argument) on tavaliste meetodide ja funktsioonide tarbeks, süntaktiline suhkur Class.method(instance, argument) jaoks. Python meetodidel on konkreetsed self parameetrid pääsuks instance data-le, kontrastselt varjatud enesele teistes objektorienteeritud programmeerimiskeeltes (näiteks, Java, C++ või Ruby).

Tüüpimine

Python kasutab duck-tüübistamist ja on tüüpinud objekte aga tüübistamata jätnud muutuja nimed. Tüübi piiranguid ei kontrollita kompileerimise ajal; pigem tehted objektil võivad ebaõnnestuda, märgistades, et kasutatav objekt ei ole sobivat tüüpi. Kuigi . dünaamiliselt tüübistatud, Python on rangelt tüübistatud, keelates operatsioone, mis ei ole nii selgelt defineeritud. (näiteks, numbri lisamine sõnele) selle asemel, et neist vaikselt aru saada.

Python võimaldab programmeerijatel defineerida oma tüübid kasutades classes, mida tihti kasutatakse Objektorienteeritud programmeerimises. Uued instances klasside(eksemplarid) luuakse klassi kutsumisel ( näiteks , SpamClass() or EggsClass()), ja klassid ise on metaklassi[[metaclass] eksemplarid type (eksemplar iseenesest eksemplarina) lubades metaprogrammeerimist ja reflekteerimist.

Eelnevalt Python 3.0le, Pythonil oli kahte tüüpi klasse "vana-stiil" ja "uus-stiil". Vana-stiili klassi eemaldati Python 3.0st milletõttu kõik klassid on uus-stiilis. Versioonide 2.2 ja 3.0 vahel mõlemat sorti klasse oli võimalik kasutada. Mõlema stiili süntaks on sama, vahe seisneb selles kas klassi object on päritud otse või kaudselt (kõik uue-stiili klassid pärivad object ja on type) eksemplarid.

Python 3e sissehitatud tüüpide kokkuvõte

Tüüp	Kirjeldus	Süntaks näide
str	Sõne: muutmatu unicode jada.	'Wikipedia' "Wikipedia" """Spanning multiple lines"""
bytearray	Baitide muudetav jada.	bytearray(b'Some ASCII') bytearray(b"Some ASCII") bytearray([119, 105, 107, 105])
bytes	Muutmatu baitide jada.	b'Some ASCII' b"Some ASCII" bytes([119, 105, 107, 105])
list	Muudetav list, võib sisaldada erinevad tüüpe.	[4.0, 'string', True]
tuple	Muutmatu, võib sisaldada erinevad tüüpe.	(4.0, 'string', True)
set, frozenset	Järjestamata set, ei sisalda duplikaate. Frozenset on muutmatu. Mõlemad võivad sisaldada erinevad tüüpe kuni nad on räsitavad.	{4.0, 'string', True} frozenset([4.0, 'string', True])
dict	Muudetav associative array (või sõnastik) võtme ja väärtuse paarid.Võib sisalda erinevaid tüüpe(võtmeid ja väärtusid). Võti peab olema räsitav tüüp.	{'key1': 1.0, 3: False}
int	Muutmatu täisarv piiramatu suurusega.	42
float	Muutmatu floating point arv (süsteemi-määratud täpsus).	3.1415927
complex	Muutmatu complex number reaal ja imaginaar osadeg.	3+2.7j
bool	Muutmatu kahendmuutuja.	True False

Matemaatika

Kontrastis mõne programmeerimis keelega täisarvu jagamine on defineeritud ümarduma negatiivse lõpmatuse poole. Seega 7 // 3 on 2, aga (−7) // 3 on −3. See on ühtne ja pidev: näiteks, see tähendab võrrand (a+b) // b == a // b + 1 on alati õige, samal ajal kui keeltes nagu C, (-6+7) / 7 == -6 / 7. See tähendab, et võrrand b * (a // b) + a % b == a on kehtiv nii positiivse kui ka negatiivse a väärtuste puhul. Siiski, selle võrrandi õigsuse ülal hoidmine tähendab kuni a % b tulemus on nagu oodatud, see võib half-open interval [0,"b"), kus b on positiivne täisarv ja peab valetama intervallis (b,0] kui b is negative.

Python pakub round funktsiooni kohtkomaarvude ümardamiseks täisarvudeks. Versioonid enne 3e ümardavad nullist eemale:round(0.5) is 1.0, round(-0.5) is −1.0. Python 3 kasutab ümarda tasa: round(1.5) on 2.0, round(2.5) on 2.0. Decimal Tüüp/klass moodulis decimal (alates versioonist 2.4) tagab täpse arvulise kuju ja mitu ümardus moodust.

Python lubab kahendmuutuja väljendeid mitme võrdsus suhtega moel mis on kooskõlas üldkasutusega matemaatikas. Näiteks, väljend a < b < c testib kas a on vähem kui b ja kas b on vähem kui c. C-deriveeritud keeled tõlgivad seda väljendit erinevalt: C-s see väljend arvutaks välja esimesena a < b, tulemuseks 0 või 1, ja see tulemus siis võrreldaks cga.

Hello world

Klassikaline Hello world programm Pythonis:

• Python 2.x:

print "Hello, world!"

• Python 3.x:

print ("Hello, world!")

Kommentaarid

Kommentaarid ehk see tekst, mida programmi täitmisel ei loeta, eraldatakse täitmisele minevast programmiosast märgiga # (trellid) või ´´´ (3 ülakoma) või “ “ “ (3 jutumärki).

• üherealine kommentaar:

# See tekst on Pythoni programmi kommentaar

• mitmerealine kommentaar:

’’’

print ("See tekst on kommentaari sees.")

print ("See rida on samuti kommentaari sees.")

’’’

print ("See tekst on kommentaarist väljas.")

Välisviited

• Neeme Kahusk, Sissejuhatus Pythonisse
• Kuutõrvaja wiki, Python
• 28. oktoober 2010, PHP pakub palju lõbu, aga Python on "pika suhte materjal", forte.delfi.ee
• video Pythoni interpretaatorist
• An Interview with Guido van Rossum - O'Reilly Media. (Vaadatud 14.03.2013.)
• Guido's Personal Home Page. (Vaadatud 14.03.2013.)