Kasutaja:Pusle8/e-kursus-2015/osa2

Tere taas!

Nagu Sa arvatavasti eelmisel nädalal märkasid, ei ole Vikipeedia artikli ülesehitus samasugune kui paljudel teistel tekstidel, millega Sa oled kokku puutunud. Vikipeedia artikkel ei alga sissejuhatusega ega lõppe kokkuvõttega. Artikli eesmärgiks ei ole veenvalt teatud argumenti esitada ega lugeja ootusi ja põnevust üles kruvida. Vikipeedia artiklite eesmärk on anda võimalikult kerge ligipääs lugejale vajalikule informatsioonile ning see toob kaasa erinevusi nii teksti stiilis, struktuuris kui ka autori tööülesannetes. Pikaaegse kogemuse põhjal on vikipedistid koondanud hulga nippe, mis aitavad informatsiooni edukamalt edastada ning võimalikult arusaadavalt esitada.

Artiklite eesmärk

Vikipeedia artikli peamine eesmärk on koondada kogu oluline informatsioon mõne nähtuse kohta ning muuta see ligipääsetavaks võimalikult paljudele. See, mida lugeja oluliseks või vajalikuks peab, võib sõltuda tema taustast, huvidest või ajapiirangust. Tihtipeale võib juba artikli esimene lause anda lugeja küsimusele ammendava vastuse ning artikkel on sellega oma eesmärgi täitnud. Mõnele teisele on Vikipeedia võimaluseks end mõne teemaga põhjalikumalt kurssi viia ning selle jaoks tahab ta läbi lugeda nii terve artikli kui mitmeid sellega seotud artikleid. Mõnel inimesel on aga konkreetne küsimus talle osaliselt tuttava teema kohta ning Vikipeedia peaks võimaldama tal leida sellele küsimusele võimalikult kergesti vastuse. Vikipeedia artikkel on oma eesmärgi täitnud, kui vajalik info sealt hõlpsasti üles leitakse.

Vikipeedia artiklid aitavad organiseerida teadmisi lähtudes sellest, mis on teatud teema puhul oluline. Vikipeedia kõige olulisem panus tänapäeva Internetis ehk ongi, et artiklitele on lõppkuju andnud inimtoimetajad. Nüüdisajal on internetis info leidmiseks väga palju võimalusi otsingumootoritest sotsiaalvõrgustikeni, mis on ühel või teisel viisil automaatsete algoritmide poolt kujundatud. Need algoritmid ei pruugi aga sobida igale teemale või inimesele, või vastupidi püüavad ehk liigselt oma lugejaga sobituda, näidates ainult lugejale eeldatavasti sobivat perspektiivi. On üpris kõnekas, et Vikipeedia inimtoimetatud infokogumid on saanud paljuski internetikasutajatele meelisallikateks. Kuna enamiku artiklite loomises on osalenud mitmed inimesed, peegeldavad ka artiklid dialoogi erinevate arusaamade vahel ning arutelust sündinud kooskõla.

Peamised printsiibid

Vikipeedia koondab olulist infot avaldatud allikatest. Mis on oluline, sõltub tihtipeale teemast ja kontekstist. Vikipeedia püüab arvestada üldsuse huvidega. Vikipeedia ei ole mõeldud hüpoteeside ja originaaluurimuste esitamiseks.

Arvesta erinevate lugejatega. Lugejatel on erinevad huvid, teadmised ja lugemisviisid. Artikkel peab pakkuma teema mõistmiseks vajalikku konteksti. Enamasti tasub seega sõnastada ka ilmselge.

Kirjuta artikkel ise. Vikipeedia artiklite eesmärk enamasti erineb allikate omadest. Peaaegu alati tuleb artikli tekst seetõttu ise luua. Refereerida tuleb allikate sisu, mitte sõnu.

Ole valmis õppima. Vikipedistid enne Sind on teinud ära suure töö artiklitele sobiva kuju leidmisel. Varasemate artiklite lugemine pakub enamasti probleemile lahenduse.

Iga artikkel on erinev. Vikipeedia teevad võimsaks infokanaliks just selle loojad ja toimetajad. Ehkki varasematest kogemustest tuleb õppida, võib iga artikli juures olla tarvis lahendada ainulaadseid probleeme.

Milline info peaks Vikipeedias olema?

Vikipeedia artikkel koondab niisiis olulist informatsiooni mõnel tähelepanuväärsel teemal. Tähelepanuväärsus võib paljugi sõltuda lugeja informeeritusest või huvidest. Vikipeedia on võtnud eesmärgiks suunata artiklid ühiskonna kui terviku huvidele ning seetõttu määrab tähelepanuväärsuse teema kajastatus usaldusväärsetes avalikes allikates. Teema kajastatust ning olulisust ühiskonnas on raske täpselt määrata ning üldiselt jääb see Vikipeedia lugejate ja kirjutajate otsustada. Artikli kuju võib muutuda vastavalt sellele, kuidas teemat ühiskonnas käsitletakse. Samuti võib see muutuda, kui sellega tegeleb üha rohkem toimetajaid, kes püüavad eri perspektiive ühendada. Kuna Vikipeediasse püütakse koondada kogu oluline informatsioon teatud teema kohta, võib artikkel lõpuks osutuda ülevaatlikumaks kui ükski tema allikas. Sellisel juhul tuleb mõnikord vastavalt kogutud informatsioonile ka nähtus ümber sõnastada nii, et ta hõlmaks kõiki allikaid.

Kõige tähtsam nõue kirjutajale on, et kirjutatu vastaks tõele. Oma allikatele tuleb mitte ainult viidata, vaid ka kontrollida väidete paikapidavust. Mõnigi kord võib mälu allikate kohta petta ning nende kontrollimisel selgub, et teatud väidet ikkagi ei olnud seal. Artiklis viidatud allikate järgi peab saama lugeja veenduda väidete tõesuses.

Ühe artikli ulatus

Reeglina on artikli teemaks üks nähtus. Artikli pealkiri peab näitama, mida artikkel sisaldab. Artiklid ei tohiks sisaldada liigset informatsiooni ning kui seda on leida, tasuks see liigutada sobivasse artiklisse. Tihti võib juhtuda, et artiklit kirjutades kaldudki esialgsest teemast kõrvale ning lõpuks olekski sobilik artikli pealkirja muuta. Kui leiad mõnest artiklist olulist, aga teemast hälbivat materjali, tasub see nihutada sobivasse artiklisse, jättes maha lingi uue artikli juurde. Kuna Vikipeediat ehitatakse jupikaupa, võib seda ikka ette tulla.

Mis täpselt on tähelepanuväärsed teemad ja olulised aspektid, sõltub paljugi vaatepunktist. Pidades silmas olulisust avalikkusele, on Vikipeedias loodud nimekirjad kõige tähtsamatest teemadest, millest tasuks ka teiste keelte Vikipeediates kirjutada. Neid saab vaadata siit, siit ja siit. Ka need nimekirjad ei pretendeeri lõplikule tõele ning peegeldavad valikuid, mida mõned vikipedistid teatud hetkel teinud on. Tähelepanuväärsus võib ajas muutuda ja ümber kujuneda.

On teatud asju, mis ei sobi Vikipeediasse. Näiteks oma bändist, veebilehest või firmast ei tasu artiklit kirjutada, kui seda ei ole kajastatud iseseisvates allikates. Vikipeedia ei ole koht enesereklaamiks.

Vikipeedia ei sisalda originaalmõtteid

Et Vikipeedia kajastab ainult ilmunud allikaid, siis ei mahu Vikipeediasse originaalsed mõtted. Vikipeedia lugejatel ei ole võimalust nende usaldusväärsust kontrollida ning seetõttu nad eemaldatakse. Nagu teisedki entsüklopeediad, kajastab Vikipeedia ühiskonnas tunnustatud teadmisi ning seetõttu nõuab, et esitatud info oleks esitatud usaldusväärsetes allikates. Tähelepanuväärsete isikute mõtteid võib tsiteerida, kui kontekstis on selgelt väljendatud, kes seda arvab.

Mõtle erinevatele lugejatele

Üks tähtsamaid reegleid Vikipeedia artikli või ükskõik millise teksti kirjutamisel on lihtne: mõtle oma lugejale! See tähendab, et kõik, mida Sa kirjutad, tuleks vähemalt üks kord läbi lugeda just lugeja positsioonile ja teadmistele keskendudes. Lugejaga peab arvestama ka teksti üldine ülesehitus: artikli sisu, selle rõhuasetus ja komponendid tuleb kujundada just eeldatava lugeja vajadustest lähtudes.

Mõtle olukorrale, kus keegi loeb Su kirjutatud teksti ja püüa oma teksti tema pilguga vaadata. Mis jääb segaseks? Mida saaks paremini sõnastada? Milllised väljendid võivad olla kodused sulle, aga mitte paljudele teistele? Vikipeedia artiklite kirjutamise puhul tuleb arvestada, et neid võivad lugeda äärmiselt erinevate huvide ja taustaga inimesed.

Üldiselt võib eeldada, et lugeja puhul on Sul tegemist õppimisvalmi huvilisega, kes on varemgi Vikipeedia artikleid lugenud. Midagi palju enamat on üpris raske eeldada ja raske on teada, kes konkreetselt Su artiklit lugema satub. Vikipeedia lugejatel on erinev taust, haridus ja arvamused. Niimoodi püüabki Vikipeedia lähtuda kirjutamisreeglitest, mis teeksid teksti korraga arusaadavaks võimalikult paljudele inimestele, olenemata nende maailmavaadetest, eelteadmistest, erihuvidest jne. Vikipeedia kirjutamispõhimõtted on suur kompromiss väga paljude erinevate huviliste ja tegutsejate vahel, kes on Vikipeedia loomisel ja praeguse taseme saavutamisel kaasa aidanud. Vikipeedia artiklid taotlevad tasakaalule eri lugejate huvide suhtes.

Anna piisavalt konteksti

Vikipeedia artiklites püütakse anda piisavalt palju konteksti, et see oleks ka juhuslikule lugejale arusaadav. On võimalik, et artikli lugeja ei tea teemast mitte midagi, mistõttu peab artikkel selle täielikult lahti seletama.

Oluline koht on artikli esimesel lausel, mis peab määratlema pealkirjas esitatud nähtuse. Seejuures tuleb välja tuua faktid, mis on Sulle teksti kirjutajana ilmselged, aga ei pruugi olla teada lugejale, kes pole nähtusest varem kuulnud. Näiteks kirjeldades Ford Thunderbirdi, tasub kohe kirjutada ka, et tegemist on automargiga. Vale on alustada spetsiifilisemast informatsioonist, näiteks kirjutades, et Ford Thunderbird loodi konkureerima Chevrolet Corvette'iga ja lasti tootmisesse 1955. aastal. Esimene lause peaks ütlema, et Ford Thunderbird on automark. Samas ei pea sellega ka liiale minema - ei pea seletama tavakeele sõnu nagu 'auto'. Vajaliku konteksti määratlemisel aitavad kaasa teised sarnased artiklid.

Lugejaid võib olla äärmiselt erinevate eelteadmistega ning seetõttu tuleb lahti kirjutada ka ilmselge. Võid näiteks proovida vajutada Vikipeedias nupule "juhuslik artikkel" ja vaadata, kui palju sisust aru saad. Seejärel püüa kujutleda, et Sinu artiklile satutakse samamoodi. Kas artikkel on arusaadav või vajab mõni alusfaktidest täiendamist?

Lugejate eelteadmiste erinevus tingib ka vajaduse täpselt määratleda kontekst, kui teatud nähtusele on mitu üldiselt aksepteeritud vaatenurka. Vikipeedia püüab koondada mõne nähtuse juures kõiki olulisi aspekte, samas kui lugeja võib olla teadlik ainult teatud perspektiivist. Kus vaatenurgad on võrdväärsed, tuleb nende mitmekesisus ka adekvaatselt edasi anda.

Kirjuta artikkel ise

Teadmiste koondamine on loov töö ning entsüklopeedilise artikli koostamisel tuleb allikates toodud informatsioon peaaegu alati ümber kirjutada. Vikipeedia kui referatiivse teatmeteose artiklitel on eesmärk, mis erineb enamiku aluseks olevate allikate omast, nimelt esitada ülevaade mingi nähtuse juures kõigist olulistest tahkudest. Alliktekstid kasutavad esitatud infokilde enamasti konkreetse probleemi lahendamiseks või mõne argumendi kontekstis. Seetõttu nõuab Vikipeedia artikli kirjutamine alliktekstide sisu selgelt mõistmist, ümberstruktureerimist ja ümbersõnastamist. Artiklis tuleb refereerida allikate sisu ja mitte sõnu.

Vikipeedia artiklite õige koostamise puhul ei teki probleeme ka autoriõiguse või plagiaadiga (sellest tuleb täpsemalt juttu neljandas õppetükis) - faktidele autoriõigus ei laiene. Mõnikord on võimalik, et fakti ei saagi kuidagi lihtsamalt väljendada, näiteks "F. R. Kreutzwald sündis 26. detsembril 1803.", ning sellisel juhul võib ka vikipedist jõuda sama väljendusviisini. Vikipeedia artiklid peavad korralikult viitama oma allikatele juba seetõttu, et nad on mõeldud esitama olemasolevate teadmiste seisu - ja mitte arvamusi, oletusi ja originaaluurimusi. Sellest tuleb edaspidi pikemalt juttu.

Ole valmis õppima

Vikipeedia autorid eri maades on kulutanud artiklite loomiseks teadmata hulga tunde, mis võib kergelt ulatuda miljarditesse. Tehtud töötundide käigus on nad mõelnud välja hulga kasulikke viise Vikipeedia eesmärkide paremaks täitmiseks nii üldiste reeglite näol kui ka väga kitsastes küsimustes. Kui Sul on artikli kirjutamisel küsimus, kuidas üht või teist teadmist esitada ning artiklit struktureerida, saab peaaegu alati abi varasemate sarnaste artiklite lugemisest.

Sarnaste artiklite lugemine ja uurimine enne artikli kirjutamist aitab luua artikleid, millega ka lugejad on harjunud. Olles lugenud juba hulga ajaloo- või bioloogiaalaseid artikleid, õpivad lugejad selgeks teatud info esitamise viisi ning neil on sarnaseid artikleid tulevikus lihtsam kasutada. Teiste artiklitega võrreldes pead arvestama ka, et tegemist oleks sama masti artiklitega. Artikli ehitamine võtab aega ning ideaalse kuju võtavad nad väikeste muudatuste kaupa. Mida parem selgroog aga artiklile alguses ehitada, seda kergem on sellega tulevikus edasi töötada.

Varasemaid artikleid on kujundanud enamasti mitmed autorid. Kollektiivselt on tavaliselt jõutud nii lugeja kui kirjutaja seisukohast parema tulemuseni, kuigi esialgset struktuuri võib olla oluliselt muudetud. Väiksemates Vikipeediates nagu eestikeelne tuleb arvestada ka sellega, et inimjõud, millega see üles on ehitatud, on olnud suhteliselt piiratud. Seetõttu võid ka Sina juba selle koolituse lõpuks suuta luua paremaid artikleid kui nii mõnigi, mis Vikipeediat sirvides ette jääb. Vikipeedia on elav organism ning Su vaev selle toetamisel tasub ära, kuna tulevikus võtavad Sinu artiklitest eeskuju juba uued toimetajad.

Iga artikkel on erinev

Ehkki varasemate toimetajate tehtud töö ja talletatud kogemused pakuvad häid võimalusi õppimiseks, tuleb arvestada sellega, et iga artikkel on ikkagi kirjutatud konkreetse nähtuse kohta. Vikipeedia tugevus seisnebki selles, et artikleid on toimetanud erinevad toimetajad, kes kõik on püüdnud lugeja vajadusi silmas pidada. Hea artikli loomine nõuab loovaid otsuseid ning konteksti tajumist. Artikli struktuur põhineb olemasolevatele materjalidele, mida saab aegamööda juurde koguda. Samuti tugineb ka artikkel ülejäänud Vikipeediale ning temaatiliselt seotud artiklitele, mida saab Vikipeedias omavahel siduda. On loomulik, et Vikipeedia artiklid arenevad, nii nagu ka Vikipeedia ise kasvab ja areneb. Hea toimetaja mõtestab teavet lugejale parema ülevaate andmise huvidest lähtudes. Näiteks ei pruugi mõne autori või looja puhul olla kõige parem esitada teoste ülevaadet puhtalt kronoloogilises järjekorras. Mõnikord moodustuvad neist suuremad grupid või seeriad ning autorist ülevaate andmiseks on nad kasulik ka vastavalt grupeerida. Kas see on kohane mõne konkreetse autori puhul, on juba küsimus kasutajakollektiivile lahendamiseks.

Artikli struktuur

Ilmselt oled teadlik, et tekste võib kirjutada üsna erisuguses vormis või stiilis. Näiteks koolikirjandites tuleb enamasti arutleda mingil teemal, tuua poolt- ja vastuargumente. Põnevusromaan võib püüda äratada lugeja uudishimu strateegiliselt peidetud informatsiooni kaudu. Uudislood püüavad üldiselt võimalikult kiiresti anda lugejale ülevaate uudise sisust, ehkki tänapäeval mõnikord alles pärast uudise pealkirjale klikkimist. Pesumasina kasutusjuhend aga võib keskenduda punktide kaupa probleemidele ja võimalikele lahendustele. Mõni tekst on mõeldud otsast lõpuni lugemiseks, mõni teine aga vajadusest lähtudes jupiti kasutamiseks.

Vikipeedia artiklid on mõeldud entsüklopeedilise informatsiooni edukaks ja efektiivseks edastamiseks. Vikipedistid on aja jooksul mõelnud välja hulga nippe, kuidas seda paremini teha. Lugejale võib info leidmist teha palju kergemaks puhtalt paigutuse kaudu. Vikipeedia artiklites paigutatakse kõige tähtsam kõige ette ning ülejäänud artikkel pühendatakse põhiinfo laiendamisele ja põhjendamisele. Korralik Vikipeedia artikkel algab kokkuvõtte ehk juhtsektsiooniga.

Vikipeedia artiklite struktuur on aga mõneti mitmekihiline, kuna peab toetama eri tüüpi lugejate huve ja erinevaid lugemisviise. Paljudele lugejatele annab nende küsimusele ammendava vastuse juba kokkuvõte või isegi kokkuvõtte esimene lause. Kui nad sealt vastuse leiavad, on artikkel oma ülesande suurepäraselt täitnud. Edasi peab artikkel pakkuma võimalust kõigele juhtsektsioonis loetule leida toetusmaterjali artiklist endast. Seda võib lugeda pisteliselt, lähtudes enda huvidest või ka otsast lõpuni. Artikkel peab võimaldama otsitav teabe kiirel lugemisel kergesti leida.

Seetõttu sisaldab suurem artikkel oma alaosades kokkuvõtteid ning nende ees ka kokkuvõtete kokkuvõtteid. Vikipeedia artiklite üldnõudeks on, et kogu esitatud info kohta võiks leida artikli kaudu usaldusväärsed allikmaterjalid, mistõttu on oluline, et kokkuvõtted oleks ka vastavuses sisuga. Vikipeedia artikli osad on omavahel seoses ning üht osa uuendades tuleb enamasti ka teisi uuendada. Iseäranis tähtsal kohal on artikli esimene kokkuvõte ehk juhtsektsioon, mis koondab artikli sisu. Juhtsektsioon ei tohiks sisaldada nähtuse juures olulist informatsiooni, kui seda teemat ei ole artiklis endas kaetud ning toimetamisel täiendatakse kõigepealt artiklit ennast ning siis selle juhtlõiku. Sisult liigutakse enamasti üksikult üldisele.

Tüüpiline artikkel

Vikipeedia artikkel algab juhtsektsiooniga, mis võtab kokku kõige olulisema artikli sisust. Pikema juhtsektsiooni korral võib omakorda selle esimene lõik kokku võtta artikli. Artikli esimene lause peab andma edasi kõige tähtsama nähtuse kohta ning annab ka paljudele lugejatele ammendava vastuse nende küsimusele. Juhtsektsiooni järel on tekst eraldatud temaatiliste alapealkirjadega, mis kirjeldavad lõikude sisu. Alateemad võivad olla omakorda jaotatud väiksemateks osadeks. Alateemade järjestuses järgitakse enamasti sarnaste artiklite juures kehtivaid tavasid. Artikkel lõppeb tüüplisadega nagu viited, seotud lingid, kasutatud kirjandus jne.

Konkreetse artikli puhul tasubki kõige esimesena vaadata sarnaseid artikleid ja mõelda, kas seda artiklit saaks samamoodi struktureerida. Ühtne esitlus teeb elu kergemaks nii kirjutajale kui ka lugejale. Samas tuleb meeles pidada, et artikli struktuur peab kõigepealt sobima artiklile endale ning ka valdkondade sees võib artikli struktuur märgatavalt erineda. Valdkondade vahel on lähtudes erinevustest olulises informatsioonis loomulik, et artiklid võtavad üsna erineva kuju.

Reeglina on igale mõistele ette nähtud oma artikkel ja igas artiklis räägitakse ühest mõistest. Koondartikli loomiseks peavad olema mõjuvad põhjused. Artikli pealkiri peab vastama artikli sisule ja pealkirjastamise tehnilistele tavadele.

Artikli osad

Artikkel koosneb mitmest alapealkirjade abil eraldatud tekstiosast ja mitmest mitte-tekstilisest elemendist. Artikli põhiosa esitatakse temaatilistes alajaotustes. Lugejale vaatab ilmselt esimesena artikli juhtsektsiooni. See aga ei tähenda, et artikli kirjutamist peab alustama juhtsektsioonist.

Juhtlõik järgib artiklit

Üldiselt räägitakse, et juhtsektsioon kirjutatakse artikli sisu põhjal ning seetõttu on soovitav see kirjutada pärast artikli põhiosa. Tegelik kirjutamistöö võib loomulikult edeneda tsükliliselt. Võib alustada nii juhtsektsioonist kui ka artikli sisust, aga pidevalt tuleb jälgida, et juhtsektsioon ja artikli sisu oleksid omavahel vastavuses või vähemalt saaksid nii olema artikli üles riputamisel. Kuna juhtsektsioon võtab artikli osad kokku, on enamasti kasulik viimasena uuendada juhtsektsiooni ja vaadata, et see on artikliga vastavuses. Samamoodi ei tohiks juhtsektsioon sisaldada viiteid allikatele, millele ei ole põhitekstis viidatud. Praktikas võib kohata palju artikleid, kus juhtlõik ei ole artikli sisuga vastavuses, ent kvaliteetne artikkel ei anna ekslikke ootusi oma sisu kohta.

Alateemad

Alateemad koosnevad sidusteksti lõikudest. Lõigud peaksid olema piisavalt lühikesed, et olla loetavad, aga piisavalt pikad, et arendada oma põhiideed. Liiga pikad lõigud tuleks osadeks jaotada juhul, kui ka lühemad lõigud suudavad ideed fookuses hoida. Ühelauselised lõigud on rõhutamiseks ning neid tasub kasutada harva. Peaaegu kunagi ei ole kasulik koostada artiklit ainult ühelauselistest lõikudest. Mõned lõigud võivad sisult sobida rohkem tabeliks või nimekirjaks. Need tuleks ka vastavalt esitada või kujundada ümber sidustekstiks.

Vikipeedia artiklitel ei ole üldiselt sissejuhatust ega sellele vastavat osa. Juhtlõik pakub ülevaate artiklist ja täidab omal moel tavalise sissejuhatuse osa. Vikipeedia artikli tekstilised alaosad on jaotatud oluliste aspektide kaupa. Mõnel nähtusel on oluliseks termini ja nähtuse ajalugu ja toimemehhanismid, teisel nähtuse kirjeldus, päritolu ning nähtuse seisund näiteks tänapäeva Eestis. Alateemade valik sõltub nähtusest ja ligipääsetavatest materjalidest ning selle peab tegema artikli kirjutaja. Varasemate sarnaste artiklite lugemine aitab artikli kujundamisel palju kaasa.

Artiklid ei tohiks olla liiga pikad. Ülemiseks piiriks võib lugeda 50 000 tähemärki teksti. Kui artiklid saavad suuremaks, võib neist moodustada mitu väiksemat artiklit või teha teksti tihedamaks. Väiksemad artiklid on kergemini loetavad ja ka toimetatavad.

Kui artiklil on palju alateemasid, püüa hoida nende vahel tasakaalu. Ära pane liigset kaalu ühele artikliosale teiste arvelt. Kui lühemates artiklites on ühel alateemal palju rohkem teksti, võib olla sobilik alateemale luua eraldi artikkel ning põhiartiklisse jätta ainult selle kokkuvõte.

Kui artikli alateemad kasvavad liiga suureks, tasub kaaluda nende omakorda alateemadeks jaotamist ning ehk ka eraldi artiklisse tõstmist. Vikipeedia artiklite loomuliku arengu käigus hargnevad nad mitmeks alateemale keskenduvaks artikliks. Varasemasse artiklisse on soovitav jätta alateema kokkuvõte. Näiteks artiklis Teine maailmasõda on sellised alateemad Idarinne, Poola Teises maailmasõjas, Kummaline sõda jne.

Pealkirjad

Artiklite alaosade pealkirjad peavad täpselt kirjeldama alaosade sisu. Pealkirjad ei peaks kordama kõrgema taseme pealkirjade teksti. Näiteks Kreutzwaldi artiklit kirjutades sobib kirjutada alaosa pealkirjaks "Lapsepõlv" aga mitte "Tema lapsepõlv". Pealkirjad ei tohiks artikli vältel korduda. Pealkirjad Vikipeedia artiklis ei tohiks olla ka küsimuse vormis. Pealkirju ei ole vaja nummerdada, viki-keskkond teeb seda automaatselt. Kui alaosasid on rohkem kui kolm, teeb viki-keskkond ka automaatselt nende ette sisukorra.

Tüüpilised artikli osad

Artikli struktuur sõltub väga palju valdkonnast, millest kirjutatakse. Allpool on välja toodud mõned üldisemad teksti funktsionaalsed osad. Kas need osad sobivad mõne konkreetse nähtuse puhul, on artikli autori otsustada ja sõltub nii valdkonnast kui ka teemast. Samuti võib nende järjekord erineda.

• Mõiste sisu (näiteks Kunsti mõiste)
• Terminite päritolu (etümoloogia, näiteks Hemoglobiini termin)
• Nähtuse tundmise ajalugu (näiteks Penitsilliini avastamise ajalugu)
• Nähtuse kirjeldus (näiteks Hariliku mudakonna kirjeldus)
• Nähtuse roll ja ülesanded (näiteks Maksa füsioloogia)
• Nähtuse päritolu (näiteks Ainude päritolu))
• Nähtus tänapäeval (näiteks Haubitsad tänapäeval)
• Nähtus Eestis (näiteks Hall nulg Eestis)
• Vaata ka (näiteks Bütsants: seotud artiklid
• Välislingid (näiteks Altamira välislingid)
• Kirjandus (näiteks Mõtlemine: kirjandus)
• Viited (näiteks Mikroorganismid: viited)

Vikivormistus

Vikikeskkond kasutab tekstiosade ja mittetekstiliste elementide märkimiseks oma keelt, mis on kergesti õpitav. Need vahendid kuluvad ära, kui muuta Vikipeediat nupu "muuda lähtekoodi" abil, nagu seda tavapäraselt tehtud on. See keel on sarnane lihtsamate programmeerimiskeeltega, kus on oluline teha arvutile arusaadavaks, mida ta erinevate tekstiosadega peaks ette võtma. Siin on juhised peamiste tekstiüksuste loomiseks. Tabelite, piltide ja mallide kasutamiseks vaadake ülaltoodud juhendeid. Visuaalne kasutajaliides, mis on kättesaadav nupu "Muuda" all, kasutab teisi vahendeid.

Pealkirjad

Pealkirjade märkimiseks kasuta võrdusmärke pealkirja ees ja taga. Kaks märki põhisektsiooniks ==Näide==, kolm märki alamsektsiooniks, ja lisa märke neile alamsektsioonide loomiseks. Pealkirjadest linke ei tehta. Sisukord tehakse automaatselt, kui on loodud vähemalt neli põhisektsiooni.

Lõigud

Lõigud kirjutatakse ühele reale tekstireale. Tekstiaken ise teeb teksti nähtavaks. Lõikude vahel peaks olema tühi rida ja taandrida ei kasutata. Kui artikli osa on pikemalt lahti kirjutatud kõrvalartiklis, kasuta {{Vaata|Artikli nimi}}

Vikipeedia toimetamine

Artikleid täiendades ja toimetades on loomulik, et kogutud arusaam nähtustest täieneb, osa teksti nihkub kõrvalartiklitesse ning muutub ka artikli struktuur. Ümberkujundusi ei tasu karta ning enamiku suuremate artiklite struktuur on välja kujunenud pika aja jooksul ja paljude toimetajate töö tulemusena. Toimetamise juures tuleb ainult hoolt kanda, et ümberkorralduste käigus ei läheks kaotsi fakte. Kui Sul on kiusatus artiklist midagi kustutada, kuna see ei pruugi olla tõene, püüa kõigepealt leida sellele tuge. Kui eelmine toimetaja on selle lisanud, siis tõenäoliselt tal oli selleks mõni põhjus. Kontrolli allikaid või otsi paremaid. Kui fakt ei sobi konkreetse allika juurde, on siiski võimalik, et ta sobib kuhugi mujale. Samamoodi tasub ka silma peal hoida oma kirjutatud ja toimetatud artiklitel, et uuenduste käigus ei kaoks neist fakte. Mõnikord võib kaotamise põhjuseks olla kaudne allikmaterjal või faktide ja artikli seose mittemõistmine. Sellisel juhul tasub materjale täiendada ning kohandada, nii et nende asjakohasus oleks kõigile arusaadav. Faktid on artiklite kalleim vara ning nende säilimise eest tuleb hoolitseda.

Vikipeediat avastades tasub tähele panna artikli kuju ning info paigutust ja mõelda, miks nad on pandud just nendele kohtadele. Iga artikli juures on võimalik vaadata artikli ajalugu (nupp "Näita ajalugu") ning jälgida selle kujunemist. Valides ühe varasema ja ühe hilisema kuupäeva, on võimalik ka kahte versiooni kõrvutada. Sel puhul tuleb meeles pidada, et Vikipeedia kasvab väikeste sammude kaupa ning mõnikord on just Sinul võimalik algatatud muudatusi lõpuni viia.

Näiteks on võimalik vaadata artikli Maa (planeet) ajalugu eesti Vikipeedias, vajutades siin lehel nupule "Uuem redaktsioon".

Kui Sa soovid Vikipeediast leida mõnda konkreetset artiklit, on võimalik kasutada otsingukasti ülal paremal, mis otsib kirjutatud sõna sisaldavaid artikleid. Kirjutamise jooksul pakub tarkvara juba otsingukasti all rippmenüüs artiklipealkirju, mis algavad sisestavate tähtedega. Võid seal soovitud pealkirjale klõpsata. Võid ka fraasi lõpuni kirjutada ja vajutada kasti ääres suurendusklaasile või Enter-klahvile. Kui soovitud artikkel on olemas, see avaneb. Kui otsitud pealkirjaga artiklit Vikipeedias ei ole, avaneb otsingutulemuste leht, kus näidatakse, millistes artiklites ja pealkirjades otsitud fraas sisaldub. Kui otsitud pealkiri Vikipeedia eksisteerib, aga soovid näha, millistes teistes artiklites fraas esineb, vali otsingukasti all avanenud rippmenüüs kõige alumine rida ("sisalduv..").

Avanenud otsingutulemustest on võimalik valida "Täpsem otsing", kus saab otsida kõikide Vikipeediasse salvestatud materjalide hulgast(seal on lisaks artiklitele ka näiteks artiklite arutelud, Vikipeedia abileheküljed ja tööriistad). Välja valides ühe nimeruumi ehk otsinguala on võimalik otsida ka ainult piltide või kategooriate seast. Võid ka nimeruumi nime juba otsingukasti kirjutada, nt kategooria otsimiseks kirjutada "Kategooria:soovitud kategooria nimi". Otsimine toimub ainult eestikeelse Vikipeedia lehekülgedelt. Kui soovid otsida muudes keeltes, mine vastava keele Vikipeediasse või kasuta välist otsingumootorit.

Vikipeedia artiklite muutumisest on tehtud ka mõned videoülevaated. Lingitud videotes vaataksid Sa Vikipeediat justkui eriti suurelt kuvarilt, mistõttu teksti väga näha ei ole. Artikli struktuuri muutumisest läbi aja saab ehk veidi aimu.

• Wikipedia time lapse - Earth
• Wikipedia time lapse - Ernest Hemingway

Pea meeles

• Refereeri sisu, mitte sõnu!
• Vaata sarnaseid artikleid ja õpi neist!
• Kirjuta sellest, mis lugejat huvitab!

Kodune ülesanne

Kodune ülesanne on seekord üpris lihtne ja läheb sammu kaugemale eelmisel nädalal tehtud ülesandest.

Ülesanne: Vali välja kolm artiklit eelmise õppetüki soovitatud artiklite nimekirjast ja kirjelda nende struktuuri. Artiklid võivad olla samad, mida Sa esimeses õppetükis lugesid, aga võivad olla ka uued.

Kirjelda peamist, mis Sulle silma jääb. All on mõned aspektid, millele tähelepanu pöörata. Kasuta aga kursuse materjale ning anna artikli struktuurile hinnang.

• Vaata alapealkirju ning nendevahelisi seoseid.
• Vaata, kas juhtlõik peegeldab sisu.
• Vaata, kas juhtlõik on kergesti mõistetav ja iseseisvalt loetav.
• Vaata, kas artikli lõigud on paraja suurusega.
• Mõtle, kas mõistete tutvustamisel on antud piisavalt konteksti.
• Hinda, kas artiklis on piisavalt linke teistele artiklitele.
• Vaata, kas pilt on asjakohane.
• Jne.

1. Vali oma artikliteemale, mis alateemasid sa kajastad seal.
Pane kirja paar märksõnas või fakri , mida kavatsed alateema all käsitleda...
Mõtle, kas sul on midagi kirjutada nende teemade kohta...
2. Tagasiside grupi sees (Alati selged kriteeriumid iga tagasisideülesande jaoks)

Edasine on lisatud aga pole integreeritud.

Materjalide kogumine

Tähtsam osa artikli kirjutamise juures on materjalide kogumine. Sul tuleb koguda allikaid nähtuse iseloomustamiseks ja ka selle tähelepanuväärsuse demonstreerimiseks. Allikad võiksid olla usaldusväärsed ja ligipääsetavad ka tulevikus. Kui Sa ei ole kindel, mis allikaid kasutada, võid küsida abi näiteks aineõpetajalt. Võimalik, et teda huvitab ka teema ja ta teab Sulle sellest pikemaltki rääkida.

Allikate leidmiseks on väga hea koht kohalik raamatukogu. Hea viis asjakohast kirjandust leida on Esteri kataloogi märksõnaotsing, mille kohta on riputatud juhend siia. Esteri kataloog sisaldab suuremaid Eesti raamatukogusid. Tasub vaadata ka Urram kataloogi, kus on nähtaval väiksemad raamatukogud. Otsi valitud teemaga seotud märksõnu ja vaata, mis allikaid Sulle pakutakse. Ka internetiotsingutest on abi, aga seal pead Sa väga kriitiliselt hindama leitud veebilehtede kvaliteeti. Võib leida ka palju ebausaldusväärset informatsiooni. Eriliselt hoolikas tuleb olla elusatest inimestest kirjutades. Viited blogidele, isiklikele veebilehtedele, Facebook'ile ja YouTube'ile ei ole tihti piisavalt usaldusväärsed.

Artikli ülesehitus, stiil ja eesmärgid peaksid vastama Vikipeedia üldistele nõuetele, nagu me oleme neid varasemates õppetükkides tutvustanud. Kujutle, et Sinu artikkel lisatakse paberentsüklopeediasse. Kas on uhke tunne tehtud töö üle või tahaks selle jaoks oma artiklit veel viimistleda?

Artikli kirjutamisel on lubatud kasutada ka Vikipeedia artikleid teistes keeltes. Meeles tuleb pidada, et allikad, mis Sa oma artikli juures üles märgid, peavad võimaldama informatsiooni kontrollimist. Seetõttu Vikipeedia artiklites teistele Vikipeedia artiklitele ei viidata, kuna viimased võivad pidevalt muutuda. Allikate ülekandmine teistest artiklitest on samas lubatud juhul kui Sa oled kontrollinud, et samad allikad on sisu poolt adekvaatselt edasi antud. Vikipeedia artiklid teistes keeltes on ka selle pärast hea materjal, et nende juures on suur töö juba ära tehtud artikli ülesehituse ja sisu loomisel. Siinse ülesande juures on soovitav ise oma artikkel luua, et harjutada just artikliloomise sisulist poolt. Tavaliselt tuleb teiste keeleversioonide artiklite sisu kohandada ka oma kohaliku konteksti ja varasemate artiklitega oma Vikipeedias.

Märkmete tegemine

• Tee teemaga tutvumise ja allikate lugemise ajal märkmeid. Kõik, mida võib artikli kirjutamise juures vaja minna, tuleks lehekülje täpsusega üles märkida juba allikate lugemise ajal, sest hiljem on õigete allikate ülesotsimine ajakulukas ja tüütu.
• Alguses võid refereerimist harjutada nii, et paned algallikas esitatud väite kirja mälu järgi. Kui refereering valmis, tuleb algallikast üle kontrollida, kas terminid ja nüansid jäid paika ning kas refereering on algtekstist piisavalt erinev.
• Varu kirjutamiseks piisavalt aega ja ära esita esimest mustandit valmistöö pähe. Iga tekst nõuab küpsemiseks aega ja võimalusel mitmekordset ümberkirjutamist. Ümberkirjutamisega saab tekst paremaks ning sobivamaks tekstile seatud eesmärkidega.

Sellest kõigest kirjuta mõned ülestähendused ülesannete lehele. Piisab, kui kirjutada üks lõik iga artikli kohta.

Koduülesanded: postita siia.

Vabatahtlik: Kui Sa näed loetavates artiklites puudusi, siis võid Sa ka ise parandused sisse viia. Lisa vajalikud lingid, vii alaosad kooskõlla jne. Niimoodi samm-sammult Vikipeedia paranebki. Võid tehtut mainida vastuste lehel, aga ei pea.