Kasutaja:Kseniabeljajeva/Kongo DV põllumajandus

Allikas: Vikipeedia

Põllumajandus[muuda | muuda lähteteksti]

Ubade korjamine Kongo DV istandusel

Põllumajanduse tähtsus riigi majanduses[muuda | muuda lähteteksti]

Kongo DV põllumajanduse osa SKTs on üsna suur - vaid 44,3% [1], selle majandusharu roll riigi majanduses on suur: põllumajandussektoris on hõivatud kaks kolmandikku elanikkonnast.

Baanane korjav mees Kongo DVs

Põllumajanduse arengu eeldused[muuda | muuda lähteteksti]

Kongo DV mullad on peamiselt ferriitmullad, mis tagavad põllumajandusega tegelemist. Kongo DV asub ekvatoriaalvöötmes ja osaliselt savannides Kongo jõe jõgikonnas on troopiline kliima. Kongo DVs keskosa kujutab endast platoo, kaguosas asub Mitumba mäeahelik. Kongo DV loodustingimused ja -ressursid on eriti soodsad riigi põhja- ja lääneosas ning ebasoodsad ida- ja lõunaosas.

Maakasutamise struktuur[muuda | muuda lähteteksti]

2011. aasta seisuga põllumaa hõlmab kümnendikku Kongo DV pindalast (11,1%)[2], sellest 3,1% on haritav maa ja 8% on rohumaad. Mitmeaastaste põllukultuuride all on vaid 0,3% riigi territooriumist. Metsaga on kaetud 67,9% Kongo DV territooriumist. 20,7% maast on muud maad - peamiselt tasandikud ja savannid.

Kalapüük mängib tähtsat rolli Kongo majanduses

Põllumajanduse geograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Taimekasvatus[muuda | muuda lähteteksti]

Kõige rohkem Kongo DVs kasvatatakse maniokki (16 mln t)[3]. Samuti kasvatatakse suhkruroogu (1,95 mln t), maisi (1,2 mln t), teelehti (510 tuh t), riisi (350 tuh t), banaane (322 tuh t), bataati (265 tuh t) jms.

Loomakasvatus[muuda | muuda lähteteksti]

Kongo DVs peetakse üsna palju loomi. Loomade arv seisuga 2013. aasta FAO andmetel: kitsed - 4,1 mln[3], sead - 1,05 mln, lambad - 910 tuh, veised - 750 tuh.

Loomadepidamine Kongo DVs

Toiduainetööstus[muuda | muuda lähteteksti]

Kongo DVs toodetakse erinevaid tooteid, naiteks odraõlut (309 tuh t), palmiõli (220 tuh t), suhkrut (80 tuh t) ja melassi (25,8 tuh t)[3].

Naised kuivatavad maniokki Kongo DVs

Veel Kongo DVs toodetakse kanamune (257 tuh t), metsloomade liha (110 tuh t), sealiha (25 tuh t), kitseliha (19 tuh t) ja veiseliha (11,3 tuh t)[3].

Kaubandus[muuda | muuda lähteteksti]

Import[muuda | muuda lähteteksti]

Kõige rohkem Kongo DVs importeeritakse nisu (459,9 tuh t), nisujahu (140,7 tuh t), suhkrut (102,4 tuh t), kanaliha ja riisi (59,8 tuh t)[3].

Eksport[muuda | muuda lähteteksti]

Kõige rohkem Kongo DVs eksporteeritakse nisujahu (14,1 tuh t), palmiõli (13,4 tuh t), rohelist kohvi (4,4 tuh t) ja suhkrut (3,5 tuh t)[3].

Sellest võiks järeldust teha, et Lätis on ülekaalus import.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]