Kasutaja:DreadDog/liivakast

Joonestaja töötamas.

Tehniliste jooniste kopeerimine aastal 1973

Joonestamine on tegevus ja teadusharu kujutava geomeetria osa. Joonestamine käsitleb plaanide koostamist. Üldjuhul kujutavad need plaanid visuaalselt, kuidas mingi asi toimib või on joonisel koostamise juhend. Joonestamine on tööstuse ja inseneride pildiline keel. Joonestaja on töötaja, kes teostab joonise (tehnilise või muu).

Jooniste koostamist, lugemist ja kasutamist hõlbustavad jooniste tehnilised standardid (normid). Need standardid kirjeldavad asjasse puutuvaid sümboleid, kirjaviise ja -stiile, graafilisi perspektiive (vaateid), mõõtühikuid, joonte liike, formaadi kokkuleppeid jms. Tulemuseks on alus lakoonilisele ja ühemõttelisele dokumendile.

Siit tulebki välja põhiline erisus joonise ja joonistuse vahel - esimene üritab olla võimalikult ühemõtteline; viimane aga kutsub harilikult esile tõlgendusi.

Meetodid

Valitsushoone visand.

Visandamine

Visand või eskiis või skits on kiirelt loodud vabakäe-joonis, mis ei ole mõeldud olema valmis joonis. Üldiselt on visand kiire meetod idee salvestamiseks, et seda hiljem edasi arendada. Arhitektid teevad visandeid eelkõige selleks, et proovida erinevaid ideid ja mõelda välja kompositsioon enne kui luuakse valmistöö. Eriti kui valmistöö teostamine on kallis ja ajamahukas.

Arhitektuursed visandid, näiteks, on erinevat tüüpi diagrammid. Need visandid, nagu metafoorid, on arhitektide poolt kasutuses suhtlemisvahenditena ja aitavad kaasa koostööle disainimisel.

Käsitsi või abivahendiga

Joonestuslaud.

Vanad joonestamise abivahendid.

Šabloonid DIN-standardi järgse kirja tegemiseks.

Peamine joonestustoiming on tüki (mingis formaadis) paberi (või muu materjali) asetamine siledale, sirgete servadega pinnale. Tavaliselt on selleks joonestuslaud. Joonestuslaual on tavaliselt ka T-kujuline nihkuv rist-joonlaud, millel võib olla ka nurga reguleerimise võimalus.

"Paralleelseid jooni" saab tõmmata lihtsalt, liigutades rist-joonlauda ja vedades pliiatsit (või rapidograafi) mööda joonlaua serva. Enamasti kasutatakse rist-joonlauda aga teiste vahendite (näiteks väikesed joonlauad) toetamiseks. Sel juhul asetab joonestaja ühe või rohkem teatud nurgaga joonlauda rist-joonlauale (mis ise on laua servade suhtes õige nurga all). Nii saab vedada suvalise nurgaga joone suhtes vajaliku nurga all oleva joone. Moodsad joonestuslauad (mis nüüdseks on suures osas CAD-tööjaamade poolt välja vahetatud) on varustatud joonestusmasinaga, mis on kinnitatud mõlemas lauaservas, et isegi üle suure paberi liikides tulevad garanteeritult paralleelsed jooned.

Lisaks kasutab joonestaja mitmeid joonestusvahendeid kurvide ja ringide tekitamiseks paberile. Tähtsamad neist on sirkel (lihtsate kaarte ja ringide tegemiseks), lekaal - tavaliselt tehtud plastikust ja keerulise kurvilise kujuga. Pinna-latt on kummiga kaetud osadest koosnev metallriba, mida saab käsitsi painutada kurviliseks. Näiteks saab selle asetada kumerale pinnale ja niimoodi pinnakumerus üle kanda joonisele

Joonestusmallid (šabloonid) abistavad joonestajat luua taasesinevaid objekte nii, et neid pole tarvis iga kord algusest joonestama hakata. Kaubandusest on võimalik osta malle, kuid sageli loovad joonestajad ka oma malle.

Selline algeline joonestussüsteem nõuab siledat, vigadeta lauda ja pidevat tähelepanu abivahendite kasutamisel. Sageli võib juhtuda. et väikesed kolmnurgad suruvad rist-joonlaua serva allapoole ja seega lähevad kõik nurgad paigast. Isegi selline lihtne ülesanne, nagu kahe kalde oleva joone tõmbamine ühisesse punkti, nõuab mitme liigutuse tegemist rist-joonlaua ja väikeste joonlaudadega ja joonestamine võib olla väga aeganõudev.

Lahendus neile probleemidele oli mehaanilise "joonestusmasina" ehk pantograafiga (mitte segi ajada pentagraafiga) seadme leiutamine. See võimaldas joonestajal suhteliselt kiiresti leida suvalises punktis täpset paremnurka.

Füüsiliste objektide detailne kujutamine paberil nõuab lisaks joonte, kaarte ja ringide (ning teksti) paberile kandmise tehnika tundmisele põhjalikku geomeetria, trigonomeetria ja ruumi tajumist ning alati täpsust ja kõrgendatud tähelepanu.

Kuigi joonestamist teostavad mõnikord projektiinsenerid, arhitektid või isegi tsehhipersonal (nagu näiteks masinist) - oskustega joonestajad (ja/või disainerid] tavaliselt lõpetavad joonise.

CAD-mudelivaade neljasilindrilise ridamootori väntvõll kolbidega.

Raalprojekteerimine

 Pikemalt artiklis Raalprojekteerimine

Tänapäeval on joonestamise mehaanika suuresti automatiseeritud ja protsess kiirendatud tänu raalprojekteerimisele (CAD).

Tehniliste jooniste valmistamiseks on kaht tüüpi raalprojekteerimise süsteeme: kahemõõtmeline ("2D") ja kolmemõõtmeline ("3D").

Kahemõõtmelise joonestamise programmid nagu AutoCAD või MicroStation asendavad paberile joonestamise korra. Jooned, ringid, kaared ja kurvid luuakse tarkvaraliselt. Programmi kasutajal peavad joonise tegemiseks olema tehnilised oskused. Eksimiseks on palju ruumi ja CAD-projekteerimisel. Eriti esimese nurga, kolmanda nurga, rist- ja abiprojektsioonide ning ristlõigete puhul. 2D-projekteerimisprogramm on kõigest elektrooniline joonestuslaud. Selle suurim eelis lihtsa paberile joonestamise kõrval on revisionide tegemine. Kui paberjooniselt leitakse viga või vajatakse muudatuse tegemist, tuleb teha uus joonis algusest. 2D-joonestamise programm võimaldab originaali koopia muutmist, mis säästab aega oluliselt. 2D-projekteerimistarkvara saab kasutada suurte projektide (nagu ehitised või lennukid) plaanide loomist, kuid ei võimalda kontrollimist, kas erinevad osad ka kokku sobivad.

Kolmemõõtmelise joonestamise programmid nagu Autodesk Inventor või SolidWorks loovad kõigepealt detaili geomeetria. Detaili tehniline joonis tekitatakse kasutaja poolt määratud vaadetest. Iga ristprojektsioon, projektsioonid ja osavaated luuakse tarkvara poolt. Vaadete tekitamisel vigu ei teki. Vead võivad põhiliselt tekkida esimese ja kolmanda projektsiooni parameetrite seadmisel. Ja vastava tähistuse lisamisel joonisele. 3D CAD laseb üksikuid detaile koostada, et kujutada valmis toodet ehk koostu. Ehitised, lennukid, laevad tehakse valmis mudelitena, koostatakse ja kontrollitakse 3D -s enne tehniliste jooniste laskmist tootmisesse.

Arhitektuurse joonise teostamine algab tavaliselt täpsete ruumi mõõtude kandmisest arvutiprogrammi. Nagu pildil olevas köögi renoveerimise projektis.

Nii 2D kui ka 3D CAD süsteeme võib kasutada tehniliste jooniste tegemiseks kõigis valdkondades. Erinevad valdkonnad: elekter, elektroonika, pneumaatika, hüdraulika jne. kasutavad põhikomponentide jaoks tingmärke.

Organisatsioonid BS ja ISO loovad standardeid, et tutvustada soovituslikke joonestusviise, kuid inimene otsustab, kuidas ta teostab joonise. Kohustuslikke standardeid formaadi ega stiili osas ei ole.Ainus standard tööjooniste osas on ristprojektsioonide ja ristlõigete osas.

Joonis võib väljendada kaht dimensiooni ("2D") ja kolme dimensiooni ("3D") kuigi esitusviis on alati kahemõõtmeline. Keerulisi, kolmemõõtmelisi objekte saab kahemõõtlisel joonisel kõige lihtsamalt näidata ühe vaatega ning märkides juurde materjali paksuse. Võib teha ka kaks, kolm või nii palju vaateid ja lõikeid kui on vajalik näitamaks ära kõiki objekti omadusi.

Applications for technical drawing

Architecture

 Pikemalt artiklis Architectural drawing

Ehitiste tegemise kunsti ja sellega seotud disaini nimetatakse arhitektuuriks. Et väljendada kõiki disaini külgi, kasutatakse detailseid jooniseid. Selles valdkonnas kasutatakse tihti jooniste täis-osavaate puhul sõna "plaan". Architectural drawings describe and document an architect's design.

Koonusluku detaili insenergraafiline joonis.

Masinaehitus

 Pikemalt artiklis Insenergraafika

Vaata ka: Masinaehitus

"Masinaehitus" võib olla väga lai termin. See tuleneb ladinakeelsest sõnast ingenerare, mis tähendab "looma". Et selle all võib mõelda kõike, mida inimesed loovad, on sõnale antud ka kitsam tähendus. Seoses tehniliste joonistega. Insenergraafika tegeleb peamiselt masinaehituse esemetega. Nagu näiteks toodetavad osad ja seadmed.

Insenergraafilised joonised luuakse tavaliselt vastavuses standarditega formaadi, registrite, tõlgenduste, väljanägemise (näiteks standardkiri ja joonte liigid), suuruse jne. kohta.

Selle eesmärk on täpselt ja ühemõtteliselt näidata kõiki toote või osa geomeetrilisi omadusi. Joonise järgi peab tootjal olema võimalik toota antud detail.

vendade Wright 'ide patendijoonis, 1908.

Related fields

Trummikomplekti illustration.

Tehnilised illustratsioonid

Tehniline illustratsioon on illustratsiooni liik, et tehnilise iseloomuga informatsiooni piltlikult esitada. Tehnilised illustratsioonid võivad olla tehniliste jooniste või diagrammide osad. Nende idee on "väljendusrikka" pildi loomine, et inimesele tootekohast informatsiooni edasi anda. Pigem mitte-tehnilisele publikule.

Visuaalne kujutis peaks olema mõõtude ja proportsioonide osas täpne ja peaks andma üldiselt mõista, milline antud objekt on või mida teeb, et tõsta inimeste huvi ja et nad toodet paremini mõistaksid.

Ivan Viola ütleb (2005): "Illustreerivad tehnikad luuakse tihti nii, et isegi tehnilise taibuta inimesed saaks selgelt joonisest aru. Erinevate joonte kasutamine, et rõhutada massi ja väljanägemist ning proportsioone, aitas tavainimesele lihtsate joontega joonised mõistetavamaks muuta. Ristviirutused, varjutused ja muud hajutamistehnikad annavad objektile rohkem "sügavust" ja tajutavamad mõõtmed.".

Cutaway drawing of a Nash 600.

Läbilõikejoonis on tehniline illustratsioon, milles kolmemõõtmelise pinna elemendid on valikuliselt eemaldatud, et teha sees olevad osad rohkem nähtavaks kuid mitte täielikult ohverdada välist konteksti.

Läbilõikejoonise eesmärk on "lasta vaatlejal heita pilk muidu läbipaistmatu objekti sisse. Sisemisi osi ei lasta paista läbi läbipaistvaks tehtud pinna, vaid eemaldatud on (osa) katvaid detaile või detaili osi. See loob mulje, nagu keegi oleks osast tüki välja lõiganud või selle osadeks viilutanud. Läbilõikejooniste kasutamisega saab vältida kahetimõistetavusi ruumikorralduse osas, luua kontrasti esiplaani ja tausta-objektide vahel".

Tehnilised joonised (dokument)

Tehniliste jooniste tüübid

Kaks tehniliste jooniste tüüpi baseeruvad graafilisel projektsioonil. Seda kasutatakse kolmemõõtmelise objekti kujutise loomisel kahemõõtlemisele pinnale.

Kahemõõtmeline esitusviis

Kahemõõtmeline esitusviis kasutab ortograafilist projektsiooni, et luua kujutis, kus ainult kaks mõõdet kolmemõõtmelisest objektist on nähtavad.

Kolmemõõtmeline esitusviis

Kolmemõõtmelise esitusviisi puhul (ka "pildiline" esitusviis) on nähtavad objekti kõik kolm mõõdet.

Vaated

Mitmikvaade

 Pikemalt artiklis Mitmikvaate ristprojektsioon

Mitmikvaade on ristprojektsiooni üks tüüpe. Mitmikvaate kasutamiseks on kaks viisi - esimene nurk ja kolmanda nurk. Mõlemal juhul on esi- või peamine külg sama. Esimese nurga puhul joonestatakse objekti küljed sinna, kuhu nad "maanduvad". Näiteks, vaadates esikülge, pööra objekti 90 kraadi paremale. Nähtuv tuleb joonistada esiküljest paremale. Kolmas nurk on objekti külgede joonestamine sinna, kus nad on. Näiteks, vaadates esikülge, keera objekti 90 kraadi paremale. Nähtuv on tegelikult objekti vasak külg ja joonestatakse esiküljest vasakule.

Sektsioonvaade

Kui mitmikvaade on seotud objekti välispindadega, siis sektsioonvaade näitab objekti kujuteldavat tasapinnaga läbilõikamist. Sageli on see kasulik selleks, et näidata objektis olevaid tühimikke.

Abivaated

Abivaated loovad lisaprojektsiooni tasapinna mitmikvaate põhivaadete kõrvale. Auxiliary views utilize an additional projection plane other than the common planes in a multiview. Since the features of an object need to show the true shape and size of the object, the projection plane must be parallel to the object surface. Therefore, any surface that is not in line with the three major axis needs its own projection plane to show the features correctly.

Pattern

Patterns, sometimes called developments, show the size and shape of a flat piece of material needed for later bending or folding into a three dimensional shape.

Gear pump exploded view.

Exploded

An exploded view drawing is a technical drawing of an object that shows the relationship or order of assembly of the various parts. It shows the components of an object slightly separated by distance, or suspended in surrounding space in the case of a three-dimensional exploded diagram. An object is represented as if there had been a small controlled explosion emanating from the middle of the object, causing the object's parts to be separated relative distances away from their original locations.

An exploded view drawing (EVD) can show the intended assembly of mechanical or other parts. In mechanical systems usually the component closest to the center is assembled first, or is the main part in which the other parts get assembled. This drawing can also help to represent disassembly of parts, where the parts on the outside normally get removed first.

Standards and conventions

Basic drafting paper sizes

 Pikemalt artiklis Paper size

There have been many standard sizes of paper at different times and in different countries, but today most of the world uses the international standard (A4 and its siblings). North America uses its own sizes.

• 
  ISO "A series" papers sizes used in most countries of the world
• 
  North American paper sizes

Patents

 Pikemalt artiklis Patent drawing

The applicant for a patent will be required by law to furnish a drawing of the invention if or when the nature of the case requires a drawing to understand the invention with the job. This drawing must be filed with the application. This includes practically all inventions except compositions of matter or processes, but a drawing may also be useful in the case of many processes.

The drawing must show every feature of the invention specified in the claims, and is required by the patent office rules to be in a particular form. The Office specifies the size of the sheet on which the drawing is made, the type of paper, the margins, and other details relating to the making of the drawing. The reason for specifying the standards in detail is that the drawings are printed and published in a uniform style when the patent issues, and the drawings must also be such that they can be readily understood by persons using the patent descriptions.

Sets of technical drawings

Working drawings

Working drawings are the set of technical drawings used during the manufacturing phase of a product. In architecture, these typically include civil drawings, architectural drawings, structural drawings, mechanical systems drawings, electrical drawings, and plumbing drawings.

Assembly drawings

Assembly drawings show how different parts go together, identify those parts by number, and have a parts list, often referred to as a bill of materials. In a technical service manual, this type of drawing may be referred to as an exploded view drawing or diagram. you can use these parts in engineering

As-fitted drawings

Also called As-Built drawings, or As-made drawings. As-fitted drawings represent a record of the completed works, literally 'as fitted'. These are typically based upon the working drawings and updated to reflect any changes or alterations undertaken during construction or manufacture.

See also

• Architectural drawing
• Engineering drawing
• ISO 128 Technical drawings—General principles of presentation
• Linear scale
• Plan (drawing)
• Reprography
• Shop drawing
• Technical communication
• Technical lettering
• Specification (technical standard)

Further reading

• Peter J. Booker (1963). A History of Engineering Drawing. London: Northgate.
• Franz Maria Feldhaus (1963). The History of Technical Drawing
• Wolfgang Lefèvre ed. (2004). Picturing Machines 1400-1700 : How technical drawings shaped early engineering practice. MIT Press, 2004. ISBN 0-262-12269-3

External links

• Historical technical diagrams and drawings at NASA.
• A history of CAD
• Drafting Standards

Category:Architecture occupations Category:Engineering occupations Category:Infographics Category:Technical drawing Category:Drawings