Ortograafiline projektsioon

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Maa idapoolne poolkera ortograafilises projektsioonis. Võrgu tihedus 15°, telgmeridiaan asub 60° idapikkusel.

Ortograafiline projektsioon kartograafias on asimutaalne perspektiivne projektsioon, mille puhul gloobuse poolkera projitseeritakse tasapinnale lõpmata kaugelt, mistõttu kiired projitseeritud maapinna ja tasapinna vahel on paralleelsed. Ortograafiline projektsioon võimaldab näidata ainult poolkera ja meenutab maa fotosid kosmosest võetuna. Projektsioon ei ole konformne ega õigepindne, kuju ja pinna moonutused on servade juures väga suured ja puuduvad ainult projektsiooni tsentris. Paralleelid ja meridiaanid on kas ellipsid, ringjooned või sirged[1][2][3].

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ortograafilise projektsiooni esmamainimisi on teada antiikajast. Juba 2. saj e. Kr egiptlased ja kreeklased kasutasid ortograafilise projektsiooni astronoomiliste arvutuste jaoks. Astronoomiliste eesmärkidega kasutasid ortograafilist projektsiooni ka Indialased ja Araabid. Viimasel ajal ortograafiline projektsioon sai populaarseks esimeste kosmoselendude ajal 1960tes tänu oma sarnasusele kosmosest tehtud planeetide piltidega[3].

Kasutusvaldkonnad[muuda | muuda lähteteksti]

Kuna projektsiooni moonutused on väga suured ja kaardil saab kujutada ainult poolkera, siis teadusliku informatsiooni edastamiseks kasutatakse ortograafilist projektsiooni väga harva. Ortograafilist projektsiooni kasutatakse kõige rohkem astronoomiliste kaartide tegemisel või Maakera illustreerimisel, viimane on tingitud sarnasusega Maakera vaatega avakosmosest[2][3].

Ortograafiline polaarprojektsioon. Projektsioonikese asub põhjapoolusel, paralleelide vahe 15°, meridiaanide vahe 30°. Moondeellipsid näitavad kaardi moonutusi

Aspektid[muuda | muuda lähteteksti]

Ortograafiline ekvatoriaalprojektsioon. Telgmeridiaan 0°, paralleelide vahe 15°, meridiaanide vahe 30°. Moondeellipsid näitavad kaardi moonutusi

Ortograafilise projektsiooni kujundatakse kolmes aspektis: polaar-, ekvatoriaal- ja kaldaspekt

Polaaraspekti puhul projektsiooni tsenter asub poolusel. Meridiaanid on sirged ning õigete nurkade all võrdsete vahemikega väljuvad pooluselt ekvaatori poole. Paralleelid on ebavõrdsete vahemikega ringjooned keskpunktiga poolusel. Paralleelide vahemikud vähenevad ekvaatori poole liikudes ja ekvaator on projektsiooni piir.

Ortograafiline kaldprojektsioon. Telgmeridiaan 0°, projektsioonikese asub paralleelil 40°, paralleelide vahe 15°, meridiaanide vahe 30°. Moondeellipsid näitavad kaardi moonutusi

Ekvatoriaalaspekti paralleelid on sirgjooned ebavõrdsete vahemikega, mis vähenevad ekvaatorist eemaldudes. Telgmeridiaan on paralleelidega täisnurga all ristuv sirgjoon. Meridiaan, mis asub 90° telgmeridiaanist on ringjoon ja projektsiooni piir. Teised meridiaanid on ebavõrdsete vahemikega ellipsi kaared, nende vahemikud vähenevad telgmeridiaanist välismeridiaanini.

Kaldaspekt on kõige klassikalisem ortograafilise projektsiooni kujutamisviis. Projektsiooni tsenter asub ekvaatori ja pooluse vahel. Kõik paralleelid on sama ekstsentrilisusega ellipsid või ellipsite osad. Telgmeridiaan on ainus sirge joon, teised meridiaanid on erineva ekstsentrilisusega ellipsid[2][3].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Map projection - types and distortion". geokov.com, 30.04.2021.
  2. 2,0 2,1 2,2 "Orthographic". ESRI: pro.arcgis.com, 30.04.2021.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 John P. Snyder (1987). Map Projections: A Working Manual. Washington: US Government Printing Office. Lk 145-153.