Kasside alumiste kuseteede haigus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Maine cooní tõugu kassid on riskirühmas

Kasside alumiste kuseteede haigus (ingl. Feline lower urinary tract disease; lüh FLUTD) – lai termin, mida kasutatakse, et kirjeldada ühe sõnaga mitmeid alumiste kuseteede (lad. viae urinariae) haigusi.

Kõige levinumad seda tüüpi haigused on põiekivid ehk urolitiaas, põiepõletik ehk tsüstiit ning osaline või täielik kusetoru sulgus. Need haigused on tihti, kuid mitte alati, levinud täiskasvanute kasside hulgas, mõjutades 0,5–1% asurkonnast. Haiguste kliinilised tunnused on tihti väga sarnased ning neid on raske või isegi võimatu ilma lisauuringuteta diagnoosida.

Riskirühmad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Keskealised kassid (2–5 a)
  • Kastreeritud kassid
  • Ülekaalulised ja väikse aktiivsusega kassid
  • Korterites või kodudes elavad kassid, kellel puudub juurdepääs õue
  • Kassid, kes söövad ainult kuivsöötasid[1]

Levinumad kliinilised sümptomid ehk haigustunnused[muuda | muuda lähteteksti]

  • Valulik ja raskendatud urineerimine ehk düsuuria, kui loom pingutab pissimise ajal ja võib ka valu tõttu häälitseda. Juhul, kui kass proovib urineerida, aga ei saa, tekib kusiti ummistus ehk stranguuria. See on juba tõsine olukord, mis vajab kohe loomaarsti sekkumist.
  • Sagekusesus ehk sagenenud urineerimisvajadus.
  • Hematuuria ehk uriinis vere sisaldumine. Mõnikord veri võib olla mikroskoopilise sisaldusega ning on leitav ainult mikroskoobi abil, kuid tõsisemal juhul on uriin värvunud punaseks.
  • Pidev anaalpiirkonna ja kubeme lakkumine, millega kaasneb veel ka liigne enda pesemine. Tihti toimub nii intensiivselt, et võib põhjustada isegi karvade väljalangemist.
  • Väljaspool kasti urineerimine ehk periuuria (urineerimine ebatavalistes ja sobimatutes kohtades).
  • Käitumishälbed ehk tõsised käitumise muutused. Näiteks agressiivsus või ärrituvus, samuti ka oma kastist loobumine.[2]

Põhjused[muuda | muuda lähteteksti]

Kusekristallid või kivid[muuda | muuda lähteteksti]

Uroliidid ehk kusekivid põhjustavad ligikaudu 15–20% FLUTD-juhtumitest, kusjuures kõige levinumaks vormiks on magneesiumammooniumfosfaatkivi (struviit) ja kaltsiumoksalaatkivi. Need on kõige sagedasemad ja esinevad 80–90% juhtudest, kuid on ka olemas teistsuguse koostisega kusekivid. Enamik uroliite asub kusepõies, kuid võivad moodustada ka neerudes ja kuseteedes.

Dieet[muuda | muuda lähteteksti]

Paljud uuringud on toonud, et struviidi urolitiaasi põhjus kassidel on esinev magneesium toitumises. Kuid teadlased on uurinud, et uriini pH on olulisem tegur. Happeline uriin aitab lahjendada struviidi urolüüte ning ei moodusta soodsa keskkonna struviidi urolüüte moodustumiseks. Kombineeritud kasside toidud piiravad magneesiumi kogust ja lisavad toidulisandit uriini happelisuse suurendamiseks, vähendades sellega struviidi moodustumise tõenäosust. Struviidi urolüütide langus langeb kokku oksalaatmikroliitide suurenemisega; madala magneesiumi taseme ja uriini pH-ga on mõlemad kaltsiumoksalaadi moodustumise tegurid. Oksalaatide urolüütid ei lahustu kassi uriinis ja neid tuleb kirurgiliselt eemaldada.

Uroliidide harvemad vormid hõlmavad ammooniumi uraati, kusihapet, kaltsiumfosfaati ja tsüstiinkivisid. Uriini hapestumine on indutseeritud vastsetes, kasutades etüleendiamiindivesinikkloriidi, DL-metoniini, askorbiinhapet, ammooniumkloriidi, kaltsiumkloriidi fosforhapet ja naatriumbisulfaati. On tõestatud, et toidus fosfori suurendamine vähendab magneesiumi eritumist uriinis, kuid suure magneesiumisisaldusega toit on manustatud suurema fosfori dieediga. Samuti võib ka tekkida struviidi kristallide moodustumine, kui uriini pH ei ole piisavalt madal. Edasine lisamine võib tuleneda glükoosamiini manustamisest, kuigi see ei pruugi põie tsüstiidi vähendamiseks piisavalt olla. Uriini pH-d saab muuta happelisemaks, suurendades loomsetest ja kalaallikatest pärinevat proteiini.

Kusiti sulgus[muuda | muuda lähteteksti]

Täielik ureetra sulgus ehk obstruktsioon võib juhtuda äkki ja on eluohtlik; seetõttu on vaja kohe alustada ravi. Kristallide sadestamine (kõige tüüpilisemad struviidvererid) ja valgu maatriks (lima või vererakud) võivad moodustada kusejuha pistiku ja põhjustada kusejuha täielikku blokeerimist. Kusepõie põletik võib põhjustada valgu maatriksi lekkimise seinast. Isegi ilma kristallide moodustamiseta võib paks valgu maatriks iseenesest põhjustada ureetra takistust. Neerupuudulikkus ja ureemia toimub 36–48 tunni jooksul pärast täielikku ureetra obstruktsiooni. Alates täielikusest takistusest kuni surmani võib olla aega vähem kui 72 tundi.

Bakteriaalsed nakkused[muuda | muuda lähteteksti]

Bakteriaalne tsüstiit (põie bakteriaalne infektsioon) on kõige levinum alumiste kuseteede haiguste põhjus paljudel loomadel, kuid on kasside puhul suhteliselt haruldane põhjus, mis moodustab 1–5% alla 10-aastastest kassidest. See moodustab ligikaudu 5–15% kõigist FLUTD juhtumitest.

Kasside idiopaatiline tsüstiit[muuda | muuda lähteteksti]

Hoolimata hästi tuntud FLUTD-i põhjustest, enamikul kassidel (tõenäoliselt umbes 60–70%) pole võimalik identifitseerida idiopaatilise tsüstiidi (Feline idiopathic cystitis; lüh. FIC) – see haigus on kusepõie põletik ilma teadaoleva põhjuseta.

Anatoomilised või neuroloogilised eripärad[muuda | muuda lähteteksti]

Anatoomilised defektid – mõnikord võib alumiste kuseteede defekt põhjustada haiguse tunnuseid. Kõige sagedamini see esineb ureetra mõjutavat löögis, ning siis võivad tervenemisprotsessi ajal tekkida kiulised koed, mis võivad märkimisväärselt piirata ureetra läbimõõtu.

Kasvajad[muuda | muuda lähteteksti]

Esineb väga harva, eriti vanematel kassidel, kellel on FLUTD-i teised sümptomid juba olemas. Kasvaja tekkimine mõjutab kusepõit. Kõige sagedasem kusepõie kasvaja on "üleminekuraku kartsinoom".

Muud[muuda | muuda lähteteksti]

Sinna kuuluvad sellised haigused nagu: diabeet ja hüpertüreoidism (kilpnäärme üleaktiivsus), mis võivad põhjustada kasside kuseteede haigust.

Kuigi need on palju vähem levinud, võib FLUTD põhjustada ka kuseteede kasvajad, kaasasündinud väärarengud (sünnidefektid) või kuseteede või seljaaju vigastus.[3]

Diagnoos[muuda | muuda lähteteksti]

Põhilised uuringud, mida tehakse, kui on raske teada saada, mis võib olla haiguse põhjuseks, ning et välistada kasvajaid, astsiiti, turset ja teisi häireid:

  • Uriinianalüüs – loomaarst teeb tsüstotsenteesi ning võtab uriiniproovi analüüsiks mikroskoopiliselt – määratakse erikaal ja pH, vajadusel tehakse bakterioloogiline uuring ja antibiogramm. Seda tehakse kuseteede infektsioone diagnoosimiseks ja hindamiseks neerude võimet kontsentreerida uriini.
  • Röntgen – röntgenpilt põiest ja ureetrast näitab kivisid või muid eripärasid, kuid mõningatel juhtudel peab kasutama kontrastainega röntgeni.
  • Ultraheliuuring põiest aitab tuvastada põiekive, põieseina paksenemist, kasvaja, hüüvised jne.
  • Biopsia – kasvaja kahtluse puhul võetakse kusepõie seinast. Seda tehakse operatsiooni käigus.[1]
  • Vereanalüüs tehakse, et hinnata neerude, maksa ja pankrease funktsiooni ning veresuhkru taset.
  • Hemogramm – vererakkude loendus.
  • Elektrolüütide test – kontrollitakse, et kass ei oleks dehüdreerunud ning tal ei esineks elektrolüütide tasakaalu häireid.
  • Kilpnäärme tööd hindav test – tehakse selleks, et teada saada, kui palju kilpnäärme hormooni toodavad kilpnäärmed.[4]

Ravimine[muuda | muuda lähteteksti]

Kass, mis vajab statsionaarset järelevalvet

Igas olukorras loomaarst valib ravimise meetodit individuaalselt, sõltuvalt haiguse algpõhjusest, kassi soost, vanusest ja eelnevatest ning olevatest haigusest. Ravimise põhieesmärgiks on suurendada kassi veetarbimist ja seega aidata kassil urineerida.

All on toodud ravimismeetodid, sõltuvalt kasside alumiste kuseteede haiguse põhjustest:

Bakteriaalne põiepõletik[muuda | muuda lähteteksti]

Seda ravitakse tavaliselt antibiootikumitega, kuid see konkreetne haiguse põhjus ilmub kassidel väga harva. Nende valik sõltub bakterite kultuurist ja nende tundlikkusest. Tehakse uriinianalüüsi, mis näitab, missugune antibiootikum on kõige sobivam.

Urolitiaas[muuda | muuda lähteteksti]

Struviidi kivide puhul on vaja loomaarstilt nõu küsida, selleks et valida oma kassi jaoks õiget dieeti. Ravitoidud muudavad uriini koostist ja suurendavad veetarbimist nii, et see aitab lahustada olemasolevaid kive. Kaltsiumoksalaatkive ei ole võimalik lahustada, seega tuleb need eemaldada kirurgiliselt. Eridieet on vajalik ka pärast operatsiooni, et vältida edaspidiseid põletikke. Pehme toiduga toitmine ja veetarbimise suurendamine aitab vältida haiguse kordumist.

Kusiti ummistus[muuda | muuda lähteteksti]

Kusiti ummistus sisaldab ureetra kivisid ehk ureetra korke, ning neid eemaldatakse üldanesteesia all loomakliinikus. Ureetra korkide kõrvale toimetamine on väga oluline sellepärast, et vastasel juhul ummistus võib põhjustada ägedat neerupuudulikkust 2–3 päeva jooksul ning õliga täitunud põis võib lõhkeda või tekitada kõhukelmepõletikku. Tugev põletik põhjustab sageli turset ja ka kusitivalendiku lihaste spasme, mis omakorda tekitavad urineerimisraskusi. Seepärast vajavad mõned kassid statsionaarset järelevalvet – patsiendil on vaja vedelikteraapiat ja mitu päevadeks uriinikateetrit, mille eesmärk on leevendada valu, vähendada turset ja likvideerida spasme.

Kasside idiopaatiline tsüstiit[muuda | muuda lähteteksti]

Kasside idiopaatilise tsüstiidi algpõhjus on tegelikult teadmata, seepärast on ravimine ja kontrollimine on üsna keeruline. Sellistel juhtudel tuleb ka kindlasti suurendada veetarbivust ja vähendada keskkonna stressi, kontrollida kassi kehakaalu. Idiopaatiline tsüstiit tihti põhjustab kusiti ummistust.

Kusiti ahenemine ehk striktuur[muuda | muuda lähteteksti]

Kui kusiti on ahenenud, see takistab normaalset urineerimist või tekitab haiguse progresseerimise ohtu, siis probleemi lahendamiseks on vaja teha operatsiooni. Operatsiooni positiivne lõpe sõltub striktuuri tugevusest ja selle asukohast.

Kusepõiekasvaja[muuda | muuda lähteteksti]

Põiekasvajad kassidel ilmuvad harva. Kõige levinum kasvaja, mis esineb peamiselt vanematel kassidel on kartsinoom. Kasvaja kirurgiline eemaldamine sageli on juba võimatu, kui kliinilised tunnused avalduvad hilja.

Keemiaravi[muuda | muuda lähteteksti]

Seda kasutatakse, et vähendada kasvaja suuruse ja parandada kassi elukvaliteedi. Samuti rakendatakse mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid (NSAID), näiteks meloksikaam. Kartsinoom on üks kasvajatest, mis ravitakse NSAID ravi abil.

Valuvaigistid[muuda | muuda lähteteksti]

Need vähendavad haigusega kaasnevaid valusid.[5]

Ennetamine[muuda | muuda lähteteksti]

Kass sööb märgtoitu

Alumiste kuseteede haiguse ennetamine pole alati võimalik. Kuid arvatakse, et märgtoidud suurendavad uriini mahtu ning aitavad loputada uriini ja toksiine kehast välja. Vajalik on sobiv kassiliivakasti koht ning korralik hügieen, samuti peab alati olema vaba juurdepääs mageveele. Ülekaalulised kassid on altid FLUTD-i arendamisele, seega on oluline kaalujälgimine. Kui loomaarst soovitab teie kassil terapeutilist dieeti, siis peate jälgima kindlat toitumist nii kaua, kuni teie loomaarst ei määra teisiti. Ärge muutke ega lõpetage kassi raviotstarbelist toitmist! Alati küsige nõu kõigepealt oma loomaarstilt. Soovitatakse ka vähendada kassi stressi – anda kassile kohta, kus ta võib rahulikult puhata, mängida ning tunda ennast hästi ja turvalisuses.[3][6]

[7]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]