Karvane viirpuu

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Karvane viirpuu
Karvane viirpuu Crataegus submollis
Karvane viirpuu Crataegus submollis
Taksonoomia
Riik Taimed Viridiplantae
Hõimkond Õistaimed Anthophyta
Alamhõimkond Anthophyta sbp Incertae sedis
Klass Kaheidulehelised Eudicotyledonae
Selts Roosilaadsed Rosales
Sugukond Roosõielised Rosaceae
Perekond '''Viirpuu''' Crataegus
L.

Karvane viirpuu (Crataegus submollis) kasvab madala puu või kõrge põõsana. Karvane viirpuu kasvab looduslikult Põhja-Ameerika kirdeosas ja Kanadas. Tavaliselt esineb teda alusmetsarindes ja metsaservadel. [1])

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Kasvab 5–8 meetri kõrguseks. Tüve läbimõõt kuni 30 cm ning see on tihe ja munajas.

Karvase viirpuu koor on hallikaspruun, peenerõmeline. Noored võrsed on karvased ja rohekad, hiljem muutuvad punakaspruuniks. Pungad on pruunid ja ümarad. Okstel asuvad 4–10 cm pikkused punakaspruunid astlad. [2])

Lehed[muuda | muuda lähteteksti]

Lehed on tal hõlmised lihtlehed, mis on 5–13 cm pikad, 9–11 hõlmaga, 5–7 paarina. Lehe alus on ümardunud laikiilja või sirge alusega. Värvus on neil pealt kollakasroheline, alt heledam. Lisaks on lehed mõlemalt küljelt noorena karvased, hiljem on vaid rood või alumine külg karvane. Leheroots on 2–5 cm pikk, samuti karvane, kaetud näärmetäppidega. Sügisel värvuvad lehed purpurpunaseks. [3])

Viljad[muuda | muuda lähteteksti]

Karvase viirpuu vili on oranžikaspunane tumedate täppidega õunvili. Sellel on kollakas viljaliha 3–5 luuseemnega. Õitseb mai lõpust juunini. Tema õied on valged, läbimõõduga 2–2,5 cm, valkjaskollaste tolmukatga. Õied asuvad 10–15 kaupa hõredates kännasõisikutes. Viljad valmivad oktoobris ja tihti jäävad puule/põõsale terveks talveks. Viljad on maitselt jahukasmahlased. [4])

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Kasvatatakse ilupõõsana, kõige rohkem hekitaimena, sest summutab hästi müra ja püüab tolmu [5]). Lisaks on hea meetaim.

Huvitavat[muuda | muuda lähteteksti]

Karvane viirpuu on külmakindel, poolvarjutaluv – samas õitseb ainult täisvalguses, talub kärpimist. On mulla viljakuse suhtes nõudlik ehk eelistab kasvada liivsavi- või viljakamatel saviliivmuldadel. [6])

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]