Karl I (Austria-Ungari)
Karl I | |
---|---|
Sünniaeg | 17. august 1887 |
Surmaaeg |
1. aprill 1922 (34-aastaselt) Funchal (Portugal) |
Amet | ohvitser |
Abikaasa(d) | Zita |
Autogramm | |
Karl I (17. august 1887 Persenbeugi loss, Persenbeug-Gottsdorf, Alam-Austria, Austria-Ungari – 1. aprill 1922 Funchal, Madeira, Portugal) oli viimane Austria keiser ja Ungari kuningas (Károly IV) aastail 1916–1918.
Ta oli keiser Franz Joseph I venna Karl Ludwigi teise poja Otto Franzi (1865–1906) vanim poeg ja sai troonipärijaks pärast onu Franz Ferdinandi mõrvamist. Ta abiellus 1911. aastal Bourbon-Parma soost printsessi Zitaga (1892–1989), kellega tal oli 8 last.
21. novembril 1916 sai temast pärast vana keisri surma viimane Austria keiser ja Ungari kuningas. Enne seda oli ta teeninud ohvitserina Austria sõjaväes. Keisrina oli ta ühtlasi armee ülemjuhataja. Ta püüdis sõda lõpetada, enne kui see tema riigi hävitab, kuid Saksamaa vastuseisu ja Antandi leppimatuse tõttu osutus see võimatuks. Teda ei päästnud ka katse muuta riiki autonoomsete rahvusüksuste föderatsiooniks, sest Antant oli juba asunud toetama Tšehhoslovakkia ja Jugoslaavia loomist ning nii ei olnud Habsburgide impeeriumile enam kohta.
11. novembril 1918 loobus Karl osalusest Austria valitsuses ning 13. novembril tegi ta seda ka Ungaris. Ent troonist ta ei loobunud ning ootas sobivat hetke, et restauratsiooni üritada. Sobiv hetk paistis selleks olevat 1921. aasta kevadel, kui Ungaris tugevnesid monarhistlikud meeleolud ja ka Antant tundus neid soosivat. Ungari oli tol ajal ametlikult kuningriik, ehkki kuninga asemel valitses regent (riigihoidja) Miklós Horthy de Nagybánya. Kuid Horthy ei tahtnud mingist Habsburgide restauratsioonist kuuldagi, pealegi valmistusid Karli trooniletõusmise järel Ungarisse tungima nii Tšehhoslovakkia, Rumeenia kui ka Jugoslaavia, kes ilmselt kartsid Suur-Ungari taastamist. Horthyl õnnestus Karl ümber veenda ning too lahkus oma perega taas Šveitsi.
Tema naine Zita õhutas Karli tegema veel ühte meeleheitlikku katset, et saada enda kätte püha Istváni trooni. Sügisel 1921 sisenes Karl uuesti Ungarisse ning tal läks korda koguda husaariarmee, teda toetasid ka magnaadid, kes lootsid aadli tegeliku ülemvõimu all oleva riigi taastamist. Budaörsi lahingus said Karli väed lüüa ning ta vangistati ja saadeti eksiili Madeira saarele, kus ta 1922. aastal vaid 34-aastaselt suri.
Aastal 2004 kuulutati Karl katoliku kiriku poolt õndsaks, mis on viimane samm enne pühakuks kuulutamist. See võib aset leida juba lähemas tulevikus, sest pühakult nõutavat kolm imetegu olevat tal olemas ning väidetavasti elanud ta ka vaga ja harda katoliiklase elu, lisaks võidelnud ta pidevalt rahu saavutamise eest ja seadnud sisse maailma esimese kultuuriministeeriumi.
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema naine Zita elas veel 67 aastat (97-aastaseks). Tema vanim poeg ja Austria-Ungari viimane kroonprints Otto von Habsburg oli Euroopa Liidu poliitik, kirjanik ja ajakirjanik. Ta oli 1973–2004 Paneuroopa Liidu president (seejärel kuni surmani aupresident) ja 1979–1999 Euroopa Parlamendi liige
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Eelnev Franz Joseph I |
Austria-Ungari keiser 1916–1918 |
Järgnev Monarhia kaotati |
Eelnev Franz Joseph I |
Habsburgide suguvõsa pea 1916–1922 |
Järgnev Otto von Habsburg |