Karl Ahrens

Karl Friedrich Wilhelm Ahrens (24. oktoober 1855 Rostock – 1938) oli Eesti metsandustegelane.

Koopia portreefotost. Karl Ahrens, HKM Fp 884-10 F 4044, Hiiumaa Muuseumid SA

Elulugu

Ta sündis 1855. aastal Saksamaal Rostockis metsaülema pojana. Õppis metsaasjandust Rostockis ja Greifswaldis, seejärel töötas metsnikuna Mecklenburgis ja Schönburgis. Oktoobris 1880 tuli Eestimaale ning määrati kindraladjutant Orjevskile kuulunud Riguldi, Padise kloostri, Nõva, Hatu, Palivere, Ohtu, Vasalemma, Piirsalu ja Paatsalu ning Soomes asuva Karunsoo mõisate metsaülemaks. 1884. aastal sai krahv Ungern-Sternbergi Hiiumaa metsade ülemvalitsejaks. Elas Hiiumaal Isabella metsamõisas, mille hoonestus on tänapäevaks hävinud (säilinud vaid infotahvel). Esimese maailmasõja ajal saadeti ta Venemaa valitsuse poolt Siberisse, kus elas aastatel 1914–1918 Simbirskis. Eestisse naasnuna määrati Roela metsaülemaks, kust ka 1929. aastal pensionile läks. Suri 1938. aastal.

Tegevus Hiiumaal

Hiiumaale on Ahrens tähtis kui looduse kujundaja. Tähtsaim metsaarendus on Luidja lepik, mille ta rajas luiteliivade kinnistamiseks aastatel 1901–1903. Veel tõi ta Hiiumaale sisse Kesk- ja Lõuna-Euroopa puid ja põõsaid ning fauna rikastamiseks hirvesid ja halljäneseid.

Kuni 1900. aastani ei õnnestunudki Luidja randa elujõulist kultuuri luua. 1901. aastal julgustas fakt, et liivaluidetest läbijooksvate ojade ääres looduslikult sangleppi kasvab (tänu põhjavee lähedusele ja savikihi olemasolule liivavälja all), katsetada liivade kinnistamisel lepa istutamist. Kolme aasta jooksul istutati 23 ha suurusele alale 1-2-aastasi lepataimi, mis võeti koos mullapalliga ojade äärest ja lääne pool asuvast lepikust. Paremate kasvutingimuste loomiseks kaeti liiv adruga. Võitlus liivaga kestis aastaid, enne kui elujõuline lepik kujunes ja oma ülesannet täitma hakkas .

Ahrens on Lauka külas mõisaalleede rajaja, kuid paljud puud on vanuse tõttu välja langenud.