Karin Suursalu

Karin Suursalu (sündinud 22. märtsil 1962 Rakveres) on eesti tõlkija.

Ta on eesti keelde tõlkinud nii ilukirjandust kui ka aime- ja teatmeteoseid. Inglise filoloogina tõlgib ta inglise keelest.

Alates märtsist 2015 on ta Eesti Kirjanike Liidu liige.

Haridus

Karin Suursalu lõpetas 1980. aastal Rakvere I Keskkooli. Tartu Riikliku Ülikooli on ta lõpetanud kaks korda: 1985. aastal (filoloogiateaduskonnas) inglise keele erialal ja 1989. aastal (ajalooteaduskonnas) psühholoogia erialal.

Kirjanduse ja tõlkimise propageerija

Karin Suursalu tutvustab enda tõlgitud raamatuid ja nende autoreid meelsasti ka avalikkusele – peamiselt teoste järelsõnu koostades, aga ka tele- ja raadiosaadetes esinedes ning ajakirjadele-ajalehtedele artikleid kirjutades või ajakirjanike küsimustele vastates.

Märkimist väärib tema esinemine Vikerraadio saates "Loetud ja kirjutatud. Karin Suursalu", kus ta tutvustab Ameerika kultusautori Philip. K. Dicki romaani "Mees kõrges lossis" ning räägib selle tõlkimise protsessist ja oma muudest tõlketöödest. 2015. aasta ajakirja Elu Lood sügisnumbris aga selgitab ta koos oma tõlkijast isaga lähemalt, kuidas tõlkijaamet on pereliini pidi edasi läinud ning milliste teoste tõlkimine on teistest kirkamalt meelde jäänud. Kahe peale kokku olevat nad eesti keelde tõlkinud ligi pool tuhat raamatut.

„Eesti oludes on üsna harukordne ja ebatavaline, et ühest ja samast välismaisest ulmeraamatust oleks meil olemas mitu erinevat, kuid üldises tähenduses siiski kaasaegset tõlget. Viimasest ajast on näiteid, kus tõlkija on uustrüki jaoks oma enam kui paar kümnendit vana tõlke lause-lause haaval üle käinud, nii et nimetab seda ise pigem uustõlkeks, aga ometi on see siiski ju ühe ja sama inimese tehtud, tõsi, professionaalselt kogenuma ja oskuslikuma, aga ikkagi sama inimese, loojanatuuri oma. Pean siinkohal mõistagi silmas Karin Suursalu tõlgitud Philip K. Dicki romaani «Mees kõrges lossis» kahte eri versiooni (Aniara 1993 ja Tänapäev 2016).“

– Raul Sulbi (Reaktor, jaanuar 2017)

Harkujärve kogukonnakeskuse lugemistoa asutaja ja juhataja

2019. aastal asutas Karin Suursalu omaalgatusliku raamatukogu – Harkujärve kogukonnakeskuse lugemistoa – ning on sestpeale vabatahtliku tööna komplekteerinud selle lugemisvara, tutvustanud ja laenutanud huvilistele raamatuid ning kutsunud kogukonna raamatu- ja teetunde sisustama eesti loomeinimesi Osa lugemistoa raamatutest on pärit ta enda ning ta tõlkijast isa ja teiste kolleegide tõlgitud raamatute autorieksemplaride hulgast, kuid suurema osa on annetanud Eesti Hoiuraamatukogu (2400 trükist), kirjastused ja veel paljud väiksemad annetajad.

2021. aastal tunnustas Harku vald Karin Suursalu tööd Harkujärve kogukonnakeskuse lugemistoa juhatajana Erna ja Juhan Tui nimelise kultuuristipendiumiga.

Valik tõlkeid

Loomingu Raamatukogus ilmunud tõlkeid

• Frances Scott Fitzgerald “Rikas noormees”
• Kate Chopin “Virgumine”
• John Galsworthy “Villa Rubein”
• Edith Wharton “Ethan Frome”
• Ring Lardner “Unetus”
• Francis Bacon “Uus Atlantis ja esseid”
• Robert Girardi “Vaporetto 13”
• Ralph Waldo Emerson “Inimkonna esindajad”
• Slavenka Drakulić “Nad ei teeks kärbselegi liiga”
• “Plunkitt Tammany Hallist”

Bookeri auhinna saanud teoste tõlkeid

• Margaret Atwood "Pime palgamõrvar"
• Alan Hollinghurst “Iluliin”
• John Banville “Meri”
• Kiran Desai “Kaotuse pärand”
• Anne Enright “Kokkutulemine”
• Aravind Adiga “Valge Tiiger”
• Michael Ondaatje "Inglise patsient"
• Hilary Mantel "Wolf Hall"
• Hilary Mantel "Aeg äratada surnud"

Nobeli kirjandusauhinna laureaatide teoste tõlkeid

• Saul Bellow "Humboldti pärand"
• John Galsworthy "Häärber"

Noorima nobelisti teos

• Malālah Yūsafzay "Ma olen Malala. Tüdruk, kes tahtis haridust, kuid sai Talibanilt kuuli pähe"

Orange'i auhinna saanud teose tõlge

• A. M. Homes "Antagu meile andeks"

Klassikatõlkeid

• Jane Austen “Veenmine”
• Jane Austen "Mõistus ja tunded"
• Nathaniel Hawthorne “Seitsmeviilumaja”
• Oscar Wilde "Vested"

PEN-klubi Faulkneri auhinna ja Pulitzeri preemia saanud teose tõlge

• Michael Cunningham “Tunnid”

Muid tõlkeid

• Joyce Maynard "Pikk nädalalõpp"
• Ruta Sepetys "Hallaaegade algus"
• Susan Hill "Naine mustas"
• Margaret Atwood “Pinnaletõus”
• Nicholas Salaman “Maiste lõbude aed”
• Anne Michaels "Pagevad killud"
• Christopher Andrew ja Vassili Mitrohhin "Mitrohhini arhiiv” ja “Mitrohhini arhiiv 2”
• Madeleine Albright "Proua välisministri memuaarid"
• Carla Ponti "Proua prokurör"
• Helen Rappaport "Jekaterinburg"
• Robert Aldrich “Impeeriumide aeg”
• John Van der Kiste “Wilhelm II, Saksamaa viimane keiser”
• Teresa Ransom “Madame Tussaud: elu ja aeg”
• Samuel Bawlf “Francis Drake: kuninganna piraadi salajane merereis”
• Coryne Hall “Keiserlik baleriin”
• Stephen Weissman "Chaplini elu"
• Virginia M. Fellows “Shakespeare'i kood”
• Peter Marshall "Maailma astroloogia"
• "Maailmakirjanduse leksikon" (artikleid)
• Souad Mekhennet "Mul kästi tulla üksi: minu teekond džihaadi tagalasse"
• Anne Enright "Ununenud valss"
• Hillary Clinton ja Louise Penny "Hirmu paine all"
• Kate Summerscale "Foobiate ja maaniate raamat. Maailma ajalugu 99 kinnismõtte kaudu"

Artikleid

• Karin Suursalu "Naine, kes tunneb kõiki Veneetsia nurgataguseid", Postimees 26. juuni 2016

Tunnustus

• 2005 – ajakirja Looming tõlkepreemia Ralph Waldo Emersoni teose "Inimkonna esindajad" tõlkimise eest
• 2021 – Harku valla Erna ja Juhan Tui nimelise kultuuristipendium 

Isiklikku

Teenekas tõlkija Matti Piirimaa on Karin Suursalu isa.

Välislingid

• Neeme Korv, "Tõlkijad teenisid menukirjanikest enam", Postimees, 19. juuni 2004
• Mele Pesti, Kõige popimate raamatute tõlkijad, Eesti Ekspress, 7. juuli 2004
• Krista Dudarenko "Sõnade tagant tähendusi otsimas", Anne & Stiil, 28. juuli 2008
• Jan Kaus, "Mälu kõhetumise vastu : Ülelend viimase kümnendi eestikeelsest tõlkeilukirjandusest", Keel ja Kirjandus 2/2013
• Karin Suursalu e-kataloogis ESTER
• Heikki Aasaru, tõlketeose "Hallaaegade algus" arvustus, ERR kultuur, 28. veebruar 2014
• Krista Kaera soovitusvalik 2014. aastal ilmunud parimatest raamatutest, Postimees, 19. detsember 2014
• Autorihüvitusfondi hüvitiste jaotus aastate lõikes
• Karin Suursalu räägib, mis loetud, mis tõlgitud ERR Kultuur, 20. oktoober 2016
• Raul Sulbi, Kaks tõlget – kaks erinevat eesti keelt Ajakiri Reaktor, jaanuar 2017
• Sirje Semm, Kolme aasta vanune tegus kogudus Harku vallas Eesti Kirik, 16. detsember 2020