Kalvi mõis

Kalvi mõisa historitsistlik peahoone, suvi 2011. Pärast erakätesse minekut on mõis juhukülalistele suletud

Kalvi mõis (saksa keeles Pöddes) oli mõis Viru-Nigula kihelkonnas, Virumaal. Mõisa härrastemaja asub Kalvi külas, mis tänapäeval jääb Lääne-Viru maakonda Viru-Nigula valda.

Mõisa mainiti esimest korda 1485. aastal, kui lossi valdaja Hans Lode lossimaja ja mõisa (Pöddese, tõestuskirjades ka Podwes, Podwis) tuhande marga eest Tallinna piiskopile Simon von der Borchile pantis.

Nime Kalvi (Kalf, Kalve) sai mõis selle hilisematelt omanikelt, kui Jürgen Kalf 1551. aasta 24. augustil oma vennale Diedrichile jättis.

18. sajandist kuulus mõis Essenitele, Schoulzidele, Baranoffidele, Lvovskitele ja Schillingitele. Mõisa viimased omanikud olid Schillingid.

1770. aastate alguses vasallilinnuse müüridele ehitatud vana härrastemaja sai 1910. aasta tulekahjus kannatada ja tollane omanik Nikolai von Stackelberg lasi sellest põhja poole püstitada uue peahoone^[1]. Hoone arhitektiks on peetud Wladislaw Karpowiczit^[2]. Mõisa uus peahoone valmis vahetult enne Esimest maailmasõda.

Tuudorstiilis massiivne hoone on väljast viimistletud klombitud graniidiga, hoonet ilmestavad nurgatornid ja kitsad aknaavad. Valmimisajal 1913 oli tegemist modernse ehitisega: selles oli näiteks oma elektrijaam ja ka autogaraaž. Mõisa sisemust ilmestab läbi kahe korruse ulatuv hall.

Kalvi mõis, Theodor Albert Sprengeli pliiatsijoonistus 1894. aastal

Eesti NSV ajal asus mõisa peahoones Kalvi sanatoorium-profülaktoorium.

1993. aastal sai Stackelbergi perekond mõisa tagasi ja see müüdi 1999. aastal Taani ärimehele Henning Lykke Jensen. Koostöös Tiit Rannastega korrastati lossikompleks. Selle käigus tehti hoone läänepoolsesse otsa pikk uus tiibehitis ning katusesse tehti rida väljaehitusi. Korrastati ka mitmeid kõrvalhooneid, sh sepikoda^[2]. Luksushotelli uksed avati külalistele 2002. aastal. 2010. aastal müüs Henning Lykke Jensent hotelli Vene kapitaliga seotud investeerimisfirmale Belitex Invest OÜ^[1].