Mine sisu juurde

Kalju Terasmaa

Allikas: Vikipeedia

Kalju Terasmaa (19. oktoober 1934 Tallinn28. november 2021) oli eesti laulja, löökpillimängija ja muusikapedagoog.[1]

Kalju Terasmaa lõpetas Vasalemma Põhikooli ja Tallinna 20. Keskkooli. Lisaks õppis ta Tallinna Muusikakoolis, mille lõpetas löökpillide (1954) ja koorijuhtimise (1957) erialal.[2]

Instrumentalist ja pedagoog

[muuda | muuda lähteteksti]

Juba õpingute ajal asus ta tööle Eesti Raadio sümfooniaorkestris (ERSO-s). Ta oli virtuoosne vibrafonisolist, kes mängis löökpille ka toonases Tallinna Kammerorkestris (1962–1977). Lisaks mängis Terasmaa ansamblis Metronoom, Uno Naissoo ansamblis Swing Club, Eesti Raadio Estraadiorkestris, Eesti Televisiooni ja Emil Laansoo ansamblis ning veel paljudes muusikakollektiivides.

Pedagoogina töötas Terasmaa aastatel 1960–1966 Tallinna Muusikakoolis. 1970. aastate alguses pani ta aluse löökpilliõpetusele Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, kus aastail 1972–1999 õppis tema käe all suur osa Eesti parimatest löökpillimängijatest.

Kalju Terasmaa tegutses 2005. aastani ERSO löökpillirühma kontsertmeistrina, olles ERSO ajaloo kõige pikema staažiga kontsertmeister. Ta esines umbes 2000 kontserdil mainekate Eesti ja välisdirigentide käe all.[3]

Esinemine lauljana

[muuda | muuda lähteteksti]

Mitmekülgne Kalju Terasmaa sai laiemalt tuntuks 1960. aastate alguses tegutsenud Eesti Raadio meeskvarteti koosseisus. Kalju Terasmaa, Eri Klasi, Uno Loobi ja Arved Haugi esinemised tele- ja raadiosaadetes olid väga oodatud. Nende repertuaari kuulusid näiteks sellised laulud nagu "Rohelised niidud", "Imeilus suvepäev", "Romantika", "Tihemetsa Tiina", "Sepa jutustus", "Viljandi serenaad" jne.[4]

1960. aastatel töötas Terasmaa palju Eesti Raadio stuudios, kus tegi mitmekordse pealelaulu ja -mänguga lindistusi, mis kõlasid sageli raadios. Nende esituste põhjal sai ta raadiokuulajate hinnangul 1965. aasta populaarseimaks vokalistiks.[5]

Eesti Televisiooni omaaegse populaarse muusikasaate "Horoskoop" üheks vaatajate lemmiklauluks sai Kalju Terasmaa ja Helgi Sallo esitatud duett "Sulle kõik nüüd ütlen". Selles saatesarjas laulis ta tuntuks ka laulud "Suudluse ma saan", "Õnnesoovid", "Mul metsas väike maja" jt.[6]

Pehme tämbriga Terasmaa õnnestunud lauluvalik tegi populaarseks laulud "Vihmapiisk langeb", "Champs-Elysees", "Käime koos", "See mees", "Aeg, miks kiirelt läed" jne. Menukad olid ka Kalju Terasmaa duetid Anu Antoni ("Kosmos-Maa"), Marju Kuudi ("Kaks unist inimest"), Tiiu Variku ("Ootamatud sõnad"), Els Himma ("Lahkumislaul", "Igaühe jaoks on kuskil keegi") ja Heidy Tammega ("Hällilaul").[7] Eesti Rahvusringhäälingu arhiivis on rikkalik valik Kalju Terasmaa osalusel tehtud salvestisi ja portreesaateid.

Helikandjad

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Kalju Terasmaa, Emil Laansoo. "Peagi saabun tagasi su juurde". Мелодия 1966.
  • "Igihaljaid meloodiaid Kalju Terasmaalt". Мелодия 1981.
  • "Laulud ja pillimängud". (CD) [Esitab] Kalju Terasmaa. Tallinn, 2007

Tema abikaasa Taimi Terasmaa (sündinud Sihver, 1936–1993) oli muusikaõpetaja. Tema tütar on löökpillimängija Terje Leibur (Terasmaa), kelle abikaasa on viiuldaja Arvo Leibur. Džässlaulja Marianne Leibur (sündinud 1995) ja trummar Henrik Leibur on Kalju Terasmaa lapselapsed.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]