Kalju Kiis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Kalju Kiis (22. juuni 1934 Põltsamaa kihelkond, Viljandimaa19. juuni 2009) oli eesti keemik ja tehnikateadlane.

Ta lõpetas 1953. aastal Põltsamaa Keskkooli ning 1958. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi keemikuna. Ta oli samas kõrgkoolis aspirant (juhendaja Agu Aarna), kaitses 1971. aastal väitekirja "Исследование скоростного термического разложения горючего сланца в реакторе с внешним обогревом и состава получаемых продуктов" (Põlevkivi kiire termiline lagundamine välisküttega reaktoris ja saadavate produktide koostise uurimine) ning sai tehnikakandidaadi kraadi.

Ta töötas aastatel 1959–1962 Eesti NSV Teaduste Akadeemia Energeetika ja Keemia Instituudi Rikastamiseprotsesside Sektoris.[1]

Ta töötas aastatel 1958–1987 (vaheaegadega) Kiviõlis põlevkivikeemia uurimisel, sealhulgas alates 1966. aastast põlevkivikeemiatehaste kesklaboris. Ta töötas aastatel 1987–1992 Raplas liimvaikude uurimisel ning alates 1992. aastast Rapla maavalitsuses loodushoiu ja jäätmemajanduse peaspetsialistina.

Kirjutisi[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1983 "Maardu leiukoha argilliidi – diktüoneemakilda – orgaanilise aine termolüüsi mõningatest iseärasustest". 1. osa // Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised. Keemia. 1/ 1983 (32). Kaasautor Rudolf Koch
  • 1984 "Maardu leiukoha argilliidi – diktüoneemakilda – orgaanilise aine termolüüsi mõningatest iseärasustest". 2. osa // Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised. Keemia. 1/ 1984 (33). Kaasautor Rudolf Koch
  • 1984 "Maardu leiukoha argilliidi – diktüoneemakilda – orgaanilise aine termolüüsi mõningatest iseärasustest". 3. osa // Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised. Keemia. 2/ 1984 (33). Kaasautor Rudolf Koch
  • 1985 "Maardu leiukoha argilliidi – diktüoneemakilda – orgaanilise aine termolüüsi mõningatest iseärasustest". 4. osa // Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised. Keemia. 1/ 1985 (34). Kaasautor Rudolf Koch
  • 1988 "Põlevkivi ümbertöötamise produkti sisaldavate bituumenkatete isolatsiooni- ja korrosioonikindluse uurimine". // Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised. Keemia. 2/ 1988 (37). Kaasautor
  • 1994 "27 100 tülikat tonni Eesti riigis". // Nädaline, 2. juuli 1994. Lk 10
  • 1999 "Paiksetest allikatest põhjustatud õhusaastest Raplamaal 1994–1998". // Keskkonnatehnika, 2/1999. Lk 35–36
  • 1999 "Raplamaa katlamajades 1994–1998 kasutatud kütustest. Saastearuannete põhjal". // Keskkonnatehnika, 3/1999. Lk 22–23
  • 2001 "Kohalik omavalitsus jäätmehoolduse korraldajana". // Keskkonnatehnika, 3/2001. Lk 44
  • 2002 "Jäätmekäitluse olukord Raplamaal". // Keskkonnatehnika, 2/2002. Lk 39–40
  • 2002 "Olmejäätmeveost Raplamaal". // Keskkonnatehnika, 4/2002. Lk 46–47
  • 2005 "Autograafe minu raamatutes". // Raamat on .... IV. Eesti bibliofiilia ja raamatuloo almanahh. Tallinn 2005. Lk 40–43

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema hobid olid genealoogia ja autograafide kogumine.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Personaalia[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.