Kaksikhammas

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Kaksikhammas
Lainjas kaksikhammas
Lainjas kaksikhammas
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Sammaltaimed Bryophyta
Klass Lehtsamblad Bryopsida
Selts Kaksikhambalaadsed Dicranales
Sugukond Kaksikhambalised Dicranaceae Schimp.
Perekond Kaksikhammas Dicranum Hedw.
Hedw.

Kaksikhammas (Dicranum) on kaksikhambalaadsete seltsi ja kaksikhambaliste sugukonda kuuluv sammaltaimede perekond. Euroopas on teada 29 liiki kaksikhambaid, Eestis esineb neist 14 liiki.[1]

Levila[muuda | muuda lähteteksti]

Kaksikhambad esinevad peamiselt põhjapoolkera okasmetsavööndis, aga ka arktikavööndis ning kõrgmägedes. Troopilises ja subtroopilises vööndis on leitud kaksikhamba perekonna liike vaid kõrgmägedest. Lõunapoolkeral esineb kaksikhamba perekonna asemel samasse sugukonda kuuluv väliselt sarnane perekond Dicranoloma.[2]

Ehitus[muuda | muuda lähteteksti]

Perekond kaksikhamba liigid on püstiste või tõusvate väheharunenud vartega, 1–15 cm kõrgused samblad, mis kasvavad hõre- kuni tihemuruselt või padjanditena.

Vars[muuda | muuda lähteteksti]

Lihtsad või väheharunenud varred on vähemalt alaosas, vahel ka võsu tipuni kaetud tiheda valkja kuni roostepruuni risoidvildiga.

Leht[muuda | muuda lähteteksti]

Lehed on lantsetja või munaja alaosaga ning enamasti ühtlaselt aheneva tipuosaga. Lehetipud on teravad, harvem tömbid. Leheservad siledad või ülemises osas saagjad. Leherood on varieeruva laiuse ja pikkusega. Rool võib lehe alaküljel esineda näsad või hambakesed.

Lehelaba alusel esineb mitmekihiliselt asetsevaid või värvunud tiivakrakke.

Leheroo ja tiivakute vahel esineb grupp ovaalseid hüaliinseid või värvunud rakke, mis hiljem lagunevad.

Paljunemine[muuda | muuda lähteteksti]

Kaksikhambad on valdavalt kahekojalised taimed. Ühest periheetsist võib areneda 1–5 sprofüüti. Eoskupart kandvad harjased on pikad. Eoskuprad on silinderjad, enamasti kaldu ja kõverdunud. Eoskupra kaas on pika terava või kõverdunud nokaga, tanu kapuutsjas. Suuääris kahekordse hammastereaga. Eosed peenenäsalised, läbimõõduga 12–29 µm.

Osa kaksikhambaid levib ka murduvate lehe- või võsutippude, või sigioksakeste abil.[3]

Kaksikhambad Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Dicranum bergeri Blandow[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis raba-kaksikhammas

Dicranum bonjeanii De Not.[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis soo-kaksikhammas

Dicranum brevifolium (Lindb.) Lindb.[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis keerd-kaksikhammas

Dicranum drummondii Müll. Hal.[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Drummondi kaksikhammas

Dicranum flagellare Hedw.[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis kännu-kaksikhammas

Dicranum flexicaule Brid.[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis kamm-kaksikhammas

Dicranum fuscescens Sm.[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis madal kaksikhammas

Dicranum leioneuron Kindb.[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis ümaralehine kaksikhammas

Dicranum majus Sm.[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis suur kaksikhammas

Dicranum montanum Hedw.[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis kase-kaksikhammas

Dicranum polysetum Sw. ex anon.[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis lainjas kaksikhammas

Dicranum scoparium Hedw.[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis harilik kaksikhammas

Dicranum spurium Hedw.[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis nõmme-kaksikhammas

Dicranum viride (Sull. & Lesq.) Lindb.[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis roheline kaksikhammas

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti eElurikkus15.10.2013
  2. Elsa Nyholm. Illustrated Flora of Nordic Mosses. 1986. lk 48
  3. Nele Ingerpuu. Kai Vellak. Eesti sammalde määraja. Tartu: EPMÜ ZBI Eesti Loodusfoto. 1998. lk 113–117