Kabardid

Allikas: Vikipeedia
Kabardid oma traditsioonilises riietuses

Kabardid (kabardi-tšerkessi keeles: Къэбэрдей адыгэхэр; adõgee keeles: Къэбэртай адыгэхэр; vene keeles Кабардинцы) ehk kabardiinid on üks adõgee rahvastest. Nad on üks kaheteistkümnest suuremast tšerkessi hõimust, mis esindab üht kaheteistkümnest tähest tšerkessi lipul.[1] Neid tuntakse ka mitmuse terminitena Kabardiin, Kebertei või Kabardai. Erinevates allikates loetakse tänapäeval kabarde kas väikerahvuseks (Nõukogude Liidu ja Venemaa Föderatsiooni ametlik poliitika) või suurema tšerkessi rahvuse üheks hõimuks (Tšerkessi rahvuslaste arvamus).

Koos beslenei hõimuga räägivad nad kabardi-tšerkessi keele omapärast dialekti. Ajalooliselt elasid kabardid Põhja-Kaukaasia piirkonnas Kabardias. Tänapäeval elavad kabardid peamiselt Venemaa Kabardi-Balkaari vabariigis, mis vastab osaliselt nende ajaloolisele piirkonnale.

Hoolimata Nõukogude haldusjaotusest, mis määras tšerkessid nelja erineva nimetuse ja poliitilise üksuse alla, nimelt adõgeed Adõgees, tšerkessid Karatšai-Tšerkessias), kabardid Kabardi-Balkaarias ja šapsugid Krasnodari krais, peavad paljud tšerkessid end ühtseks tšerkessi rahvuseks ning on vastasseisus ametliku Venemaa Föderatsiooni poliitikaga.

Rahvaarv[muuda | muuda lähteteksti]

Kabardid on suurim tšerkessi (adõgee) hõim maailmas üldiselt ja moodustavad suurima tšerkessi hõimu Venemaal, Türgis, Egiptuses ja mõnes teises piirkonna riigis. 2002. aasta seisuga elas Venemaal Kabardi-Balkaarias umbes 520 000 [2] ja Karatšai-Tšerkessias umbes 50 000 kabardi. Türgis, kus neist elab üle ühe miljoni, on nad koondunud Kayseri provintsi Uzunyayla platoole ja selle ümbrusse (Kesk-Türgi), kuigi kabardi külasid leidub Balıkesiris, Düzces, Eskişehiris (Loode-Türgi), Çorumis, Samsunis ja Tokatis (Musta mere piirkond) paljude teiste seas. Märkimisväärne arv kabardlasi elab ka Jordaanias[3] ja Ameerika Ühendriikides. Iisraelis ja Jordaanias on aga šapsugi ja abzahhi hõimud suurimad.

Religioon[muuda | muuda lähteteksti]

Kabardlaste ajalooliselt praktiseeritud religioonide hulka kuuluvad kohalik Adõgee Xabze usk, kristlus ja islam. Enamik kabardlasi oli 19. sajandi alguseks islamiusku pöördunud. Samuti on endiselt mõned traditsiooniliste Xabze uskumuste järgijad.[4][5]

Kabardlased moodustasid ka ühe Euroopa varasematest kristlikest kogukondadest, mis võtsid usu omaks 2. sajandi lõpus ja 3. sajandi alguses. Põhja-Osseetias Mozdokski rajoonis elavad kabardid on õigeusklikud kristlased.[6][7] Osa naabruses asuva Stavropoli krai lõunaosas elavatest kabardlastest on samuti õigeusklikud.[6] Seal on ka mõned roomakatoliku kabardid (võib-olla põlvnevad perekondadest, kes väidetavalt hakkasid katoliiklasteks 13. sajandil). 2012. aasta rahvaloenduse andmetel oli 1,8% Venemaal elanud katoliiklasest kabardid.[8][9]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Circassians". Adiga-home.net. 2010. Originaali arhiivikoopia seisuga 20. august 2014. Vaadatud 17. mail 2016. The 12 Circassian tribes: Abadzeh Besleney Bzhedug Yegeruqay Zhaney Kabarday Mamheg Natuhay Temirgoy Ubyh Shapsug Hatukay. The twelve stars on the Adyghe Flag also refers to the twelve tribes.
  2. "Population". Perepis2002.ru. Originaali arhiivikoopia seisuga 20. jaanuar 2012. Vaadatud 16. aprillil 2013.
  3. "Kabard distribution". Ethnologue.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 12. august 2012. Vaadatud 16. aprillil 2013.
  4. "Arena: Atlas of Religions and Nationalities in Russia".
  5. 2012 Arena Atlas Religion Maps.
  6. 6,0 6,1 James Stuart Olson, toim (1994). An Ethnohistorical dictionary of the Russian and Soviet empires. Greenwood. Lk 329. ISBN 978-0-313-27497-8. Vaadatud 15. oktoobril 2011.
  7. Jamie Stokes, toim (2009). Encyclopedia of the Peoples of Africa and the Middle East: L to Z. Facts on File. Lk 359. ISBN 978-0-8160-7158-6. Vaadatud 15. oktoobril 2011.
  8. Arena - Atlas of Religions and Nationalities in Russia. Sreda.org
  9. 2012 Survey Maps. "Ogonek", № 34 (5243), 27/08/2012. Retrieved 24-09-2012.