Kudjape mõis

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Kudjape rüütlimõis (saksa keeles Kudjapäh) asus Kaarma vallas praeguse Kudjape küla territooriumil Saaremaal.

Mõisa peahoone asus Kuressaare tee ja Mereranna tee ristumiskoha lähedal.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kudjape mõis on rajatud 16. sajandi keskel.[1]

1600. aastal paiknesid samas kohas Rootsi sõjaväekasarmud. Pärast sõda oli seal talu, millest rüütelkonna algatusel hakati mõisat kujundama. 1900. aasta algul tuli sinna parun von Nolcken, kes oli Muratsi mõisniku sugulane. Pärast seda, kui mõisniku poeg 1930. aastal Kuressaare jahtklubi uksel pikselöögist surma sai, müüs ta majad ja maad Meiuse nimelisele mehele. Pärast sõda oli Kudjapeal sõjaväeosa. Hiljem sai mõisast Mereranna kolhoosi keskus. Suure Kaarma kolhoosi aegadel ehitati sinna uus kolhoosi kontorihoone, kasvuhooned, puidutöökojad, remonditöökoda, jne. Vana mõisahoonet ei ole nüüdseks enam olemas.[2]

Mõisnikud[muuda | muuda lähteteksti]

Kudjape pundenikud kuulusid keskajal Dumstorfi perekonnale.[3] 1560. sai mõisa omanikuks hertsog Magnuse kantsler Konrad Buhrmeister. 1596. aastal müüs tema poeg Magnus Konrad Burhrmeister mõisa Konrad Shaffshusenile. Järgneva saja aasta jooksul käis mõis käest kätte. 1690. aastal ostis Kudjape mõisa Niclas Krämer. 1694. aastal päris mõisa tema poeg leitnant Johann Krämer. 1699. aastal abiellus Krämeri tütar Helena Johann Wilhelm Johannsoniga. 1710. aastal päris mõisa Niklas Johannson. 1778. aastal ostis mõisa vabahärra Thomas von Dellingshausen. 1805. aastal sai mõisa omanikuks Johann Christoph von Nolcken. 1808. aastal pärandus mõis tema pojale Gustav von Nolckenile, kes suri 1855. Mõisa omanikuks sai Aleksander Adolf von Nolcken. 1861. aastal pärandus mõis Magnus Gustav Heinrich von Nolckenile. Viimane võõrandamiseelne omanik oli Hermine von Nolcken (sünd. Mühlen).[1].

Fotod (muinas.ee)[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Alo Särg "Saaremaa mõisad ja mõisnikud" (kirjastus Argo, 2007).
  2. Leida Iir, "Vaivere küla lugu" (1. osa, 1999).
  3. "Saaremaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus." Tartus, 1934.