Kārlis Baumanis (skulptor)
Kārlis Baumanis (3. mai 1916 Rauna – 8. jaanuar 2011 Riia) oli läti skulptor, graafik ja kunstiajaloo uurija, üks moodsa läti skulptuuri alusepanijaid.
Eluloolist
[muuda | muuda lähteteksti]Sündis Rauna asulas, 1930. aastate alguses kolis pere Limbažisse. Pärast Limbaži gümnaasiumi lõpetamist õppis ta aastail 1936–1947 Riias Läti Kunstiakadeemias, algul maalimist Eduards Vītolsi stuudios, kus tema õpingukaaslased olid Augusts Annuss, Kārlis Miesnieks ja Konrāds Ubāns. Varsti hakkas ta õppima skulptuuri koos selliste vanemate tuntud skulptoritega nagu Burkards Dzenis, Kārlis Zāle, Kārlis Zemdega, Emīls Melders ja Kārļis Jansons. Diplomitööd, kahemeetrist monumentaalskulptuuri, juhendas Teodors Zaļkalns. 1944. aastast alates hakkas kunstnik oma skulptuurportreede ja figuurikompositsioonidega esinema näitustel. Juba üliõpilasaastatel võttis Baumanis osa ka graafikanäitustest ja lõi raamatuillustratsioone.
Alates 1958. aastast kuulus Kārlis Baumanis Läti Kunstnike Liitu[1]. Aastail 1946–1976 õpetas kunstnik Läti Ülikoolis ja Riia Polütehnilises Instituudis noortele arhitektidele joonistamist, akvarelli, skulptuuri ja kunstiajalugu.
Kārlis Baumanis on palju uurinud Läti kunstnike sidemeid naabermaade ja Lääne-Euroopa kunstiga, eriti Läti rahvusliku kunsti kujunemise perioodil. Ta on kirjutanud üle 40 artikli. 1966. aastal valmis tal pikaajalise uurimistöö tulemusena põhjalik monograafia Teodors Zalkalnsist.
1976. aastal anti Baumanisele Läti NSV teenelise kunstitegelase aunimetus.
Looming
[muuda | muuda lähteteksti]Pärast Läti Kunstiakadeemia lõpetamist lõi Kārlis Baumanis portreesid ja hauamonumente, kuid ta hakkas ka hoolimata Nõukogude okupatsiooni aegsest ideoloogilisest survest esimesena Läti kunstnikest huvituma Henry Moore'i vormiotsingutest, mis suundusid realismist eemale, looja subjektiivsete emotsioonide valda. Ajal, mil peaaegu iga skulptor Läti NSV-s lõi Lenini monumente, õnnestus kunstnikul hakata tegelema dekoratiivskulptuuriga, tegelikult abstraktse kunstiga[2].
Kārlis Baumanise skulptorikäekiri on jõuliselt üldistav ja ei rõhuta üksikasju, aga skulptori hea nüansitaju tõttu ei mõju kunagi raskepäraselt. Kunstnik on ise öelnud, et graniit on talle lähedasim materjal, marmor on samuti väga kaunis ja rikkalik, kuid Läti kliima jaoks keeruline materjal[3]. Üks tuntumaid figuraalseid töid on aastast 1969 pärinev luuletaja Janis Rainise mälestusmärk Rubenes, Jēkabpilsi piirkonnas. Alates 1970. aastatest katsetas Kārlis Baumanis tulemuslikult abstraktse vormiga ja pöördus ikka ja jälle selle juurde tagasi, näiteks 1972. aastast pärineb "Kompositsioon" ja 1976. aastast "Gemini", aga sama suunda esindab ka 1990. aasta skulptuur "Meditatsioon"[4] või abstraktsed skulptuurid Limbažis Ühtsuse pargis (Vienības parks). Kokku on kunstnik loonud umbes 30 abstraktset skulptuuri[3].
Baumanis on kujundanud ka üle 110 kahepoolse medali, teemaderingis on olnud nii Läti kultuuriajalugu kui maailmakultuur, kunstniku enda lähedased ja tema õpetajad Zaļkalns ja Zāle. Ta on kinkinud oma medaleid mitmesugusele muuseumidele ja erakogudele, neid leidub Rodini Muuseumis Pariisis, Shakespeare'i muuseumis Stratford-upon-Avonis Suurbritannias, Middelheimi muuseumis Antwerpenis, Tretjakovi galeriis Moskvas, ka Ungaris, Austraalias ja mujal. Rundāle lossi 250. aastapäeva puhul kinkis Kārlis Baumanis oma medalikogu linnale ja kohalikule ajaloomuuseumile Limbažis[3].
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema abikaasa oli kunstnik Biruta Baumane (1922–2017).