Kārļis Jansons

Kārļis Jansons (23. aprill 1896 Nītaure vald – 16. juuni 1986 Cēsis) oli läti skulptor.

Ta sündis Nītaure vallas, kuid elas alates neljandast eluaastast Cēsise lähedal. Ta õppis Milleri reaalkoolis Cēsises. Esimese maailmasõja ajal läks ta edasi õppima Kaasani ja Pihkva kommertskoolidesse. Aastal 1917 asus ta Riia Polütehnikumi (mis toona asus Moskvas) õppima arhitektuuri. Algul tegeles ta maalimisega, kuid aastal 1918 pöördus skulptuuri poole. Aastatel 1921–1925 õppis ta Läti Kunstiakadeemias ja lõpetas professor Konstantīns Rončevskise skulptuuriklassi. Aastast 1927 osales ta kunstinäitustel Riias ja välismaal, isikunäitusi on tal olnud Cēsises. Aastatel 1937–1972 töötas ta Läti Kunstiakadeemias õppejõuna.

Ta kavandas Jelgava vabastajate mälestussamba (1932), Monumendi "Ühtne Läti" Rēzeknes (1939) ja Latgale partisanide rügemendi monumendi Balvis (1938). Need tööd hävisid nõukogude ajal, millest vähemalt osa on taastatud. Ta valmistas ka palju hauaplaate, ka president Jānis Čakste mälestussammas Riia metsakalmistul on tema valmistatud.

Isiklikku

Tema poeg Andrejs Jansons (1937–2006) oli samuti skulptor, ta on pärast Läti iseseisvuse taastamist taastanud enamiku okupatsioonivõimude poolt hävitatud monumentidest.