Käsikäes

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

"Käsikäes" on Gustav Ernesaksa koomiline ooper kolmes vaatuses Paul Rummo ja Kersti Merilaasi tekstile.

Esmaettekanne toimus 14. märtsil 1955 Tallinna teatris Estonia. Peaosades Aaro Pärn või August Sepp (Mihkel), Meta Kodanipork või Silvia Urb (Tiiu), Olga Lund, Linda Sellistemägi või Marta Rungi (Mari), Georg Ots, Vootele Veikat või Ants Aasma (Toomas). Dirigent Vallo Järvi. Lavastaja Kaarel Ird.

Teater Vanemuine lavastas ooperi Ardi Liivese ümber töötatud versiooni, mida nimetati laulumänguks ja kandis pealkirja "Mari ja Mihkel ehk kuidas Uuspere ja Vanavere laulupeole läksid". Selle redaktsiooni esmaettekanne toimus Tartus 28. märtsil 1965. Peaosi esitasid Lehte Mark, Leida Jürgens ja Helju Koppa (Mari), Endel Aimre ja Aavo Hinno (Mihkel), Aino Seep, Aida Truu ja Helju Meier (Tiiu), Lembit Soone (Toomas), Elmar Salulaht (Vooster) ja Johannes Lükki (Kolhoositaat). Dirigent Jaan Hargel. Lavastas Kaarel Ird.

Peamised osad: Vanavere kolhoosi esimees Mihkel (bass), Mihkli tütar Tiiu (sopran), Ühispere kolhoosi esimees Mari (sopran), elektriinsener Toomas (bariton), ametiühingu esimees Andres (tenor), Kolhoositaat (bariton), agronoom Prill (tenor), endine veskiomanik Vooster (bass), endine artist Madleen (metsosopran), endine artist  Alfredo (buffo).

Tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Tegevus toimub Eesti NSV-s kolhooside loomise esimestel aastatel. Käib võitlus uue tehnika saamise, uute töövõtete juurutamise ja nõukogude kultuuri kehtestamise eest. On maainimesi, kes on selle vastu. Ei taheta maisi külvata.  Kuid progressiivne kolhoosirahvas rajab tammi, teeb usinasti tööd ja unistab elektrist. Noored soovivad laupäeviti lõbutseda. Elektriinsener Toomas räägib Ühis­pere kolhoosi esimehele Marile oma soovist tuua külla elekter. Esimees on selle poolt, kuid konser­vatiivne Vanavere kolhoosi esimees Mihkel võitleb vastu. Domineerib eesrindlike inimeste soov kasvatada eelarvamuste küljes rippuv Mihkel teadlikuks kolhoosnikuks. Selles on tubliks abiks Toomas, kes on armunud Mihkli tütres­se Tiiusse. Kuid eriti suure töö teeb ära hea organiseerimisvõimega Ühispere kolhoosi sõnakas juht Mari. Kesksel kohal on ka Tiiu ja Toomase armastusvahekord, mis annab toimuvale lüürilise kõrvalkõla. Tööpatriotismi, kolhoosirahva lõbut­semise, noorte vahel kujuneva armastuse ning inimlike vastuolude ning intriigide taustal kuju­nev patriootiline faabula areneb lõpuks nii kau­gele, et hea võidab kurja. Noored armastajad saavad oma tahtmise nii töös kui igapäevases elus.

Muusikalugusid[muuda | muuda lähteteksti]

Mihkli laul "Eks laupäeva lusti minagi tunne"; koorid "Lähme lauldes läbi metsa", "Tulnud ilus õitseaeg", "Eks vaata neid nurjatuid", "Nüüd a'ab lehti lehepuusse" ja "Viiul virgalt vingutab"; Tiiu ja Tooma duett "Sain kinni su, vallatu neiu"; Tiiu aaria "Suvi sirutab käed"; ansambel "Kes on süüdi"; Tooma laul "Mis viga oli vanasti me esiisadel"; laste mängulaul "Ööbik laksutab, kägu vastu kukub"; laadavalss "Puurattad, kaskaisad"; Mihkli nutulaul "Kurb on süda, hale meel"; Prilli ja Voosteri stseen "Viska kärakat"; finaal "Touat-touat torupill".

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]