Endel Aimre
 | See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2009) |
Endel Aimre (kuni eestistamiseni 1940 Endel Brant; 26. september 1918 Tartu – 28. september 2006 Tartu) oli Eesti laulja (bariton) ja näitleja, Vanemuise teatri solist.
1939. aastast hakkas ta osalema Vanemuise teatri lavastustes Tartu Meestelaulu Seltsi koori liikmena. Aastatel 1944–1947 töötas Vanemuises koorilauljana, 1947–1999 ooperi- ja operetisolistina. Laulmist õppinud algul eraviisiliselt, aastatel 1946–1949 Tartu Muusikakoolis (Salme Kanni ja Rudolf Jõksi klassis). Laulja eduka lavakarjääri esimene roll oli Jim Frimli ja Stotharti operetis "Rose-Marie" (1946), järgnesid Edvin (Kálmáni "Silva", 1947), Punavari (Rombergi "Kõrbelaul", 1948), Almaviva (Mozarti "Figaro pulm", 1950), Kapten-Markii (Planquette'i "Corneville'i kellad", 1951) jt. Tuntumatest rollidest võiks veel välja tuua Tomski (Tšaikovski "Padaemand", 1953), Jüri (Arro ja Normeti "Rummu Jüri", 1954), Peeter (Tammlaane "Raudne kodu" 1954), Oskar (Boris Kõrveri "Ainult unistus" 1955), don Carlos (Prokofjevi "Kihlus kloostris", 1962), Zsupán (Straussi "Mustlasparun", 1968), don Pedro (Offenbachi "Pericola", 1974), Süffle (Zelleri "Linnukaupleja", 1975), Robbins (Gershwini "Porgy ja Bess", 1983), üks solistidest "Operetipromenaadis" (1993) jt.
Endel Aimre on mänginud karakteerseid kõrvalosi ka draamalavastustes, kontserdipublikule on ta meelde jäänud populaarsete lauludega ("Laev tõstis purjed", "Sügislehed", "Ammumöödund ajast"). Salvestisi Eesti Raadios, Eesti Televisioonis, erinevatel helikandjatel; salvestised kogumikuna CD-l "Kõnnin hilisel õhtul" (1999).
Ta oli 1951. aastast Eesti Teatriliidu liige, 1968. aastal sai Eesti NSV teenelise kunstniku aunimetuse, 2000. aastast oli Vanemuise Seltsi auliige.
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema isa oli Adam Brant ja ema Mari Brant, vend Kalju Aimre. Endel Aimre isa vend oli Peter (Peeter) Brant – "Tartu hirm".