Endel Aimre

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Endel Aimre (26. september 1918 Tartus28. september 2006 Tartus) oli Eesti laulja (bariton) ja näitleja, kauaaegne Vanemuise teatri solist.

1939. a-st hakkas osalema VANEMUISE teatri lavastustes Tartu Meestelaulu Seltsi koori liikmena. Aastatel 1944-1947 töötas VANEMUISE-s koorilauljana, aastatel 1947-1999 ooperi- ja operetisolistina. Laulmist õppinud algul eraviisiliselt, aastatel 1946-1949 Tartu Muusikakoolis (Salme Kanni ja Rudolf Jõksi klassis). Laulja eduka lavakarjääri esimene roll oli Jim Frimli ja Stotharti operetis „Rose-Marie” (1946), järgnesid Edvin (Kálmáni „Silva”, 1947), Punavari (Rombergi „Kõrbelaul”, 1948), Almaviva (Mozarti „Figaro pulm”, 1950), Kapten-Markii (Planquette'i 'Corneville'i kellad', 1951) jt. Tuntumatest rollidest võiks veel välja tuua Tomski (Tšaikovski „Padaemand”, 1953), Jüri (Arro ja Normeti „Rummu Jüri”, 1954), Peeter (Tammlaane 'Raudne kodu' 1954), Oskar (Boris Kõrveri 'Ainult unistus' 1955), don Carlos (Prokofjevi „Kihlus kloostris”, 1962), Zsupán (Straussi „Mustlasparun”, 1968), don Pedro (Offenbachi „Pericola”, 1974), Süffle (Zelleri „Linnukaupleja”, 1975), Robbins (Gershwini „Porgy ja Bess”, 1983), üks solistidest „Operetipromenaadis” (1993) jt.

Endel Aimre on mänginud karakteerseid kõrvalosi ka draamalavastustes, kontserdipublikule on ta meelde jäänud populaarsete lauludega („Laev tõstis purjed”, „Sügislehed”, „Ammumöödund ajast”). Salvestisi Eesti Raadios, Eesti Televisioonis, erinevatel helikandjatel; salvestised kogumikuna CD-l 'Kõnnin hilisel õhtul' (1999).

Aastast 1951 Eesti Teatriliidu liige, 1968. a-l sai Eesti NSV teenelise kunstniku aunimetuse, 2000. a-st oli Vanemuise Seltsi auliige.