Kärkna-Lähte Kõikide Pühakute kogudus
Kärkna-Lähte Kõikide Pühakute kogudus oli Eestis aastatel 1846–1974 tegutsenud õigeusu kogudus. Kogudus paiknes asutamise ajal Tartu kreisis Kärkna mõisa aladel, luterliku kiriku haldusjaotuse järgi Äksi kihelkonnas.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Kärkna-Lähte Kõikide Pühakute kogudus[1] avati Tartumaal 1846. aastal usuvahetusliikumise käigus. Kärkna-Lähte õigeusukoguduse esimene vaimulik preester Stefan Bežanitski sündis Venemaal 1821. aastal köstri peres, lõpetas 1845. aastal Pihkva Vaimuliku Seminari, lähetati Riia vikaarpiiskopkonna poolt Tartumaale ning pühitseti Lähte õigeusukoguduse preestriks 23. juunil 1846 Riia vikaarpiiskopi Filaret I poolt.
Lähtele ehitati tagasihoidlik puukirik 1865. aastal ja pühitseti Nikolai Imetegija auks Riia ja Miitavi ülempiiskopi Platon I poolt. Suurearvulisest kogudusest eraldus 1858. aastal Uhmardu-Saare Ristija Johannese kogudus ja 1892. aastal Kaarepere Vaga Suzdali Eufimi ja Vaga Egiptuse Maria kogudus. Lähte õigeusu kalmistu võeti kasutusele 1860. aastal. Kalmistule on maetud ülempreester Evoim Verhoustinski (Eufimi Verhoustinski) ja teisigi õigeusu vaimulikke. Hingepalvusi lahkunute mälestuseks peetakse seal tänapäevani.
Kärkna-Lähte Kõikide Pühakute õigeusukogudus pidas teenistusi väikesearvulise liikmeskonnaga ka pärast kiriku lammutamist 1970. aastatel.[2] Koguduse viimane vaimulik oli ülempreester Ermil Allik aastatel 1945–1974.
Koguduses teeninud preestrid[3][muuda | muuda lähteteksti]
- pr Stefan Bežanitski
- pr Viktor Knjazjev
- pr Eufimi/Jefim Verhoustinski
- pr Pavel Verhoustinski
- pr Vassili Bežanitski
- pr Andrei Paul
- pr Konstantin Kokla
- pr Vitali Täht
- pr Miron Järvits
- pr Ilja Adamov
- üpr Konstantin Kokla
- pr Vassili Kalle
- üpr Konstantin Kokla
- pr Karp Ustav
- pr Theodor Villemson
- üpr Ermil Allik
Koguduses teeninud köstreid[4][muuda | muuda lähteteksti]
- Viktor Belski
- Joann Dubkovski
- Vladimir Dardovski
- Nikolai Verhoustinski
- Aleksander Bežanitski
- Aleksander Dardovski
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Õigeusu kirikute asutused ja kogudused".
- ↑ Andrei Sõtšov. "Eesti õigeusu piiskopkond religioonipoliitika mõjuväljas 1954-1964". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. november 2021.
- ↑ "Vaimulike andmebaas".
- ↑ "Köstrite ja koorijuhtide andmebaas".
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Õigeusu kirikutes (kogudustes) teeninud vaimulike nimekiri”. Tallinn, 1975. Koostaja preester August Kaljukosk. EAA.5437.1.64
- "Eesti õigeusk X–XXI saj". Entsüklopeediline teatmik. Koostaja Vladimir Iljaševitš. Tallinn, 2014 (vene keeles), lk 468
- Andrei Sõtšov. "Eesti õigeusu piiskopkond nõukogude religioonipoliitika mõjuväljas 1954–1965".
- Anu Raudsepp. “Riia Vaimulik Seminar 1846–1918” Tartu, 1998, lk 94–150
- David Papp. “Eesti Apostliku õigeusu vaimulikud“ – Biograafiline leksikon (16.–20. saj) – EAA. 5410.1. 247–249
- “Eestimaa uusmärtrite elulood”. Koostaja ülempreester Andreas Põld. Pärnu, 2013, lk 3–6
- Andrei Sõtšov. Eestiõigeusu piiskopkond Stalini ajal aastail 1945–53,Tartu, 2004, lk 19–40; 65–67; 99–103; 128–143
- “Kirikud ja kogudused Eestis“. Miniteatmik. Koostajad Ilmo Au, Ringo Ringvee. Tallinn, 2000
- "Mitut usku Eesti". IV köide. Toimetaja Liina Eek, Tartu, 2015, lk 13–37
- Jaanus Plaat, Arne Maasik "Õigeusu kirikud, kloostrid ja kabelid Eestis". Eesti Kunstiakadeemia. Tallinn, 2011. lk 28–31
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Tartumaa praostkond – Ajalooarhiivi fondiloend[1]
- Tartu maakonna õigeusu kirikud[2]
- EAÕK Kärkna-Lähte õigeusu kogudus[3]
- ↑ "Tartumaa praostkond -Ajalooarhiivi fondiloend".
- ↑ "Tartu maakonna õigeusu kirikud".
- ↑ "EAÕK Kärkna-Lähte õigeusu kogudus". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. detsember 2020.