Juurseller

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Juurseller
Celeriac J1.jpg
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Sarikalaadsed Apiales
Sugukond Sarikalised Apiaceae
Perekond Seller Apium
Liik Seller Apium graveolens
Teisend Juurseller
Trinaarne nimetus
Apium graveolens var. rapaceum

Juurseller (Apium graveolens var. rapaceum (Mill.) Gaud.)[1] on selleri perekonda sarikaliste sugukonda kuuluv kaheaastane rohttaim. Juurselleri juurvili on ümar, mille alumine osa on sageli neljakandiline ja tugevasti harunev.[2] Juurvilja läbimõõt on 5–10 cm või suuremgi. Juurvilja koor on krobeline, pruuni või kollakasvalget värvi.[2][3] Selle sisu on valge, võrdlemisi pehme ja sageli õõnsustega, ning muutub õhu käes pruunikaks.[2] Maitse on kergem ja pähklisem ning aroom tugevalt vürtsine nagu varsselleril.[4]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Selleri koduks on Vahemere maad, kus see kasvab siiani looduslikuna. Sellerile sobib kasvualaks kergelt soolane rannikuäärne muld. Looduslik seller kasvab ka Hiinas, Indias, Uus-Meremaal, Californias ja Lõuna-Ameerikas.[2]

Looduslik seller oli tuntud juba antiikajal. Esialgu kasutati teda usulistes rituaalides.[2] Vana-Kreekas ja Egiptuses peeti sellerit leina sümboliks, mistõttu selle lehtedega kaeti surnuid ja hauakünkaid ning mälestussambaid.[2][5] Samas pärjati nendega ka spordivõistluste võitjaid.[2] Kultuurtaimena hakati sellerit kasvatama 2.-1. sajandil eKr.[2] Pärast Lähis- ja Kaug-Ida juurviljaks saamist levis see üle maailma.[5] Kesk-Euroopasse jõudis seller aiakultuurina Itaalia kaudu 16. sajandil. Algul kasvatati seda vaid kloostrite ja aadlike aedades.[2]

Tänapäeval kasvatatakse Euroopas kõige rohkem sellerit Prantsusmaal, Saksamaal, Hollandis ja Belgias ning pool toodangust läheb konservitööstusele.[2]

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Selleri juureosa süüakse nii toorelt kui ka kuumtöödeldult, lehti kasutatakse toidu maitsestamiseks. Enne söömist tuleb juureosa ära koorida. Juurseller sobib hästi supi ja kastme sisse, kartuli-, kala- ja liharoogadesse. Toorena sobib juursellerit salatisse riivida.[5]

Selleril on palju kasutusalasid ka rahvameditsiinis. See on hea diureetikum, mistõttu leiab kasutust kroonilise neerupõletiku või neerukivide ravis. Limaainete sisalduse tõttu on sellerit kasutatud mao limaskesta põletiku korral. Mao alahappesuse puhul suurendab sellerimahl maonäärmete aktiivsust.[5] Juurselleril on väga väike kalorsus, mistõttu kulub selle seedimiseks energiat rohkem, kui ta annab.[2] Samuti parandab selleri mahl või lehtedest tehtud tee ainevahetust ja söögiisu ning aitab kaotada ülekaalu. Lisaks suurendab seller nii füüsilist kui ka vaimset töövõimet ja tugevdab närvisüsteemi. Allergiliste nahahaiguste korral võib aidata juurselleri tõmmise joomine, lehtedest valmistatud kange tee või sellerisalvi pealemäärimine. Selleris sisalduvad flavonoidid parandavad veresoonte ainevahetust ja tugevdavad vereringet.[5]

Toiteväärtus ja biokeemiline koostis[muuda | muuda lähteteksti]

Juurselleri juur sisaldab valku, B1-, B2-, B3- ja C-vitamiini, asparagiini, manniiti, koliini, flavonoide, orgaanilisi happeid. Mineraalainetest on selleris kaaliumi-, kaltsiumi-, magneesiumi- ja fosforisoolasid. Mineraalaineid ning C- ja K-vitamiini sisaldavad rohkem juurselleri lehed.[5] C-vitamiini on neis koguni 120 mg/100 g. Sellerile iseloomulik lõhn tuleneb eeterlikest õlidest, mida sisaldavad taime kõik osad.[2]

Toiteväärtus[6]
Toitaine Väärtus 100 g kohta Ühik
Vesi 88 g
Kalorsus 42 kcal
Valgud 1,5 g
Rasvad 0,3 g
Küllastunud rasvhappaed 0,079 g
Monoküllastunud rasvhapped 0,058 g
Polüküllastumata rasvhapped 0,148 g
Süsivesikud 9,2 g
Kiudained 1,8 g
Suhkrud 1,6 g
Toiteelemendid[6]
Toiteelement Väärtus 100 g kohta Ühik
Kaltsium (Ca) 43 mg
Raud (Fe) 0,7 mg
Magneesium (Mg) 20 mg
Fosfor (P) 115 mg
Kaalium (K) 300 mg
Naatrium (Na) 100 mg
Tsink (Zn) 0,33 mg
Vitamiinid[6]
Vitamiin Väärtus 100 g kohta Ühik
C 8 mg
B1 0,05 mg
B2 0,06 mg
B3 0,07 mg
B6 0,165 mg
Folaadid 8 µg
E 0.36 mg
K 41 µg

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti Loodusuurijate Seltsi botaanika terminoloogia komisjon. "Eestikeelsete taimenimede andmebaas". Vaadatud 04.05.2017.
  2. 2,00 2,01 2,02 2,03 2,04 2,05 2,06 2,07 2,08 2,09 2,10 2,11 Maia Raudseping. "Väärtuslik ja vürtsikas seller". Maaleht, 08.02.2009. Vaadatud 03.05.2017.
  3. "Juurseller". Toidutare. Vaadatud 03.05.2017.
  4. Maru. "Talvistes juurikates peituvad põnevad maitsed". Postimees, 29.11.2012. Vaadatud 03.05.2017.
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 Ave Luigela. "Seller tervisele". Terviseleht, 2000. Vaadatud 04.05.2017.
  6. 6,0 6,1 6,2 United States Department of Agriculture. "National Nutrient Database for Standard Reference Release 28". Vaadatud 03.05.2017.