Juhan Vilms

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Juhan Vilms (22. september 1893 Kabala vald, Pilistvere kihelkond, Viljandimaa22. veebruar 1952 Buenos Aires) oli eesti arst ja eugeenik.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Juhan Vilms lõpetas Tartu Reaalkooli ja õppis aastatel 19141917 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas, lõpetas aastal 1919 Tomski Ülikooli[1], kuhu ta oli Esimese maailmasõja eest evakueerunud. Ta kaitses 1923. aastal Tartu Ülikoolis eksternina väitekirja "Kõhreglükogeeni püsivusest mõnesuguste glükogeeni vähendavate tegurite puhul" ja sai Dr. med. kraadi.

Vilms liitus Siberis Tšehhoslovakkia korpusega ja naasis hiljem kodumaale Vladivostoki kaudu. Aastatel 1920–1924 oli ta Tartu Ülikooli patoloogia instituudi assistent. Ta valmistus ülikooli kehalise kasvatuse teooria professuuriks, kuid sellest kohast ta siiski loobus ning asus 1926. aastal praktiseeriva naha- ja suguhaiguste arstina Tallinna. Aastatel 1940–1943 töötas ta Tallinna Tehnikaülikoolis tööstuse tervishoiu lektorina.[2]

Vilms oli Riigikogu IV koosseisu liige.[3] Ta kuulus Tööerakonda, kuid astus sealt 1930. aastal välja põhjendusega, et erakonna juht Otto Strandman ei teostanud riigivanemana Tööerakonna põhimõtteid. Ta oli 1930. aastal üks ühingu Radikaal asutajatest. 1931. aastal asutas Vilms koos oma toetajatega erakonna Rahvuslik Töökoondus.

Aastatel 1930­-1932 oli ta Tallinna linnavolikogu liige.

Alates 1922. aastast oli Vilms karskusliidu liige ja aastatel 1925­-1926 selle juhatuse esimees.

Ta põgenes 1943. aastal Soome, sealt 1944. aastal Rootsi ja elas hiljem Argentinas, kus ta 1952. aastal suri.

Kirjutisi[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Noor-Eesti ja teadus". // Kümme aastat. Noor-Eesti 1905-1915. Tartu 1918
  • Korporatiivne parlament ja meie uus põhiseadus. Vaba Maa nr 274, 22. november 1933. Lk 4
  • Uue vaimu teostamisest. Kaja nr 217, 14. september 1934. Lk 2
  • Kodadest – Asutava Koguni. Vaba Maa nr 40, 15. veebruar 1935. Lk 2
  • Eesti kodade süsteem on omapärane Euroopas. Uus Eesti nr 8, 9. jaanuar 1936. Lk 9
  • Kutsekojad ja meie. Vaba Maa nr 32, 9. veebruar 1937. Lk 2
  • Kutsekodade õigused ja parlamentarism välismaal. Vaba Maa nr 56, 10. märts 1937. Lk 2


Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema vanem vend oli Jüri Vilms.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Tartu Ülikooli üliõpilaskonna teatmik II 1889–1918". Toimetanud Richard Kleis. Tartu 1987
  2. Ken Kalling. [file:///C:/Users/Kasutaja/AppData/Local/Temp/12433-Article%20Text-9509-1-10-20151208.pdf 84 "Kultuurrahvaste mentaliteet peab saama enam kollektivistlikumaks. (Dr Juhan Vilmsi sõnad ja teod)"]. Tartu Ülikooli Ajaloo Küsimusi XLIII (2015). Lk 85–86
  3. Riigikogu IV koosseis

Personaalia[muuda | muuda lähteteksti]

  • Ken Kalling. "Näitlik juhtum Eesti meditsiiniloost: Dr. Juhan Vilms ja eugeenika". Eesti Arst, 3 (2002). Lk 182–185
  • Pekka Erelt. "Korralikul eesti mehel võiks mitu naist olla". Eesti Ekspress, 16. september 2012
  • Ken Kalling. [file:///C:/Users/Kasutaja/AppData/Local/Temp/12433-Article%20Text-9509-1-10-20151208.pdf 84 "Kultuurrahvaste mentaliteet peab saama enam kollektivistlikumaks. (Dr Juhan Vilmsi sõnad ja teod)"]. Tartu Ülikooli Ajaloo Küsimusi XLIII (2015). Lk 85–112